Kordab mõneti romaani «The Dead Zone».
Sisu:
Kunagi tehti paranormaalseid katseid mingite tudengitega, vaat siis ühel sellisel paaril sünnib tütar, kes suudab pilguga asju süüdata. Tütar kasvab... kasvab ka eriteenistuste huvi säherduse toreda relva vastu. Isa paneb tütrega jooksu... ning romaani sisuks ongi see põgenemine...
Häiris just kahtlustav suhtumine riiki ja tema asutuste tegutsemisse ning see plakatlik suhtumine eriteenistuste huvisse uute relvade avastamisel. Loomulikult on see nii, aga ma ei usu ka et romaanis näidatud tee õige oleks... ütleks nii, et moosine paranoia. Iseäranis paranoidne oli Komitee (nii nimetati seda vene tõlkes), eriorganisatsioon, mis tegeles kõige selle piiripealse ja ülisalajasega. Samas on selle Komiteega seotud ka romaani võimsamad leheküljed: mulle avaldas tohutut muljet see Komitee poolt saadetud indiaanlasest killer.
Lugeda tasub, aga mitte esmajärjekorras.