Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Douglas Clegg ·

Where Flies Are Born

(jutt aastast 1991)

ajakirjapublikatsioon: «Tekeli-li!» nr 2 (suvi 1991)
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Kus kärbsed sünnivad»
antoloogia «Sünged varjud» 2001

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
3
3
4
4
1
Keskmine hinne
3.2
Arvustused (15)

Teine lugu "Ja beebi tantsis" kõrval, mis kogumikus "Sünged varjud" saab mitterahuldava hinde minu käest. Sisust -- üks abielupaar, eriti naine, ei suuda oma lapsukeste surmaga leppida, mees siis kaevab nad üles ja topib laste kehad vaklu ja kärbseid täis ning õmbleb kõik avavused kinni. Idee poolest siis needisinased pisikesed elukad panevad kehad uuesti liikuma, kusjuures arusaamatu, miks nad endale läbi naha teed ei uurista päevavalguse kätte või miks kogu see värk lihtsalt ära ei mädane. Ühesõnaga idiootlik jama. 13.02.2002: Ei, 2 palli on sellele soperdisele ikka kaugelt liiga palju antud...
Teksti loeti eesti keeles

Haige jutt, mis esindab psühhopatoloogilise horror alasuunda, kus mängu tuuakse ka mõni pseudoulmeline element, mis on reeglina täiesti ajuvaba. Sama eeldatakse ka lugejalt. Et siis kärbsed ja vaglad mitte ainult ei animeeri laipu end sihitult liigutama, vaid annavad neile ka törtsu mõistust roiskunud ajusse - kustutavad tulesid, tatsavad ringi, kisuvad õmblusi... Jesus! Kas ma peaksin seda tõesti tõsiselt võtma? Excuse me, but I`m not braindead yet.
Teksti loeti eesti keeles

Ma ei tea, mis aastal täpselt õuduses see nihe toimus... et mida haigemalt, seda parem; mida perverssemaid kalduvusi inimestele välja mõelda, seda jubedam on. Kahtlustan, et onu Blochil ja on Hitchcockil on siin käsi mängus. See selleks, Clegg saadab ema ja poja ühte haigetega asustet talusse. Kurbutusest, et nad ise lapsi ei saa, on memm ja taat võõraste laste surnukehi välja kaevanud, neisse kärbseid toppinud, kõik avaused kinni õmmelnud... ja lapsed on elustunud.

Jutt on üsna haige; lõpp on segane pealegi, sest pole täpselt selge, mille pärast too poiss ära suri, aga jube on jutt kindlasti. Kas taoline elustumine võimalik on - no ei ole ju - ei oma tegelikult tähtsust. Zhanri nimeks on õudus ja siin võib selliseid trikke teha. Äkki memm oli miskit laadi nõid? Või asus talu mõne olulise maasoone peal. Nii, et üks meeldejäävamaid jutte antoloogiast "Sünged varjud". "Viiest" jääb siiski midagi puudu.

Teksti loeti eesti keeles

Golikoviga igati nõus. Lugu ju ei välista, et mingi kirjeldamata jäänud nähtus asju vajalikul kombel mõjutas (iga jutu juurde see argument muidugi ei sobiks, siia aga küll). Lõpp ei ole segane, sest öeldakse selgelt, et poisi isa koksas poisile tolle enda mänguautoga.
Mis muusse puutub, siis selliseid laste nimel veidruste tegemisi kirjeldavaid jutte on teisigi, Bob Shaw "Light of other days" näiteks.
Teksti loeti eesti keeles

Haige tekst küll, kuid minu jaoks üks kogumiku tipphetki. Vanapaar heaks täienduseks Psycho-emmele mõni lugu eespool.
Teksti loeti eesti keeles

Mulle meeldis!
Lugu räägib hoolivusest, armastusest ja ebaõiglusest ja autor annab sellele kõigele omapärase lahenduse. Ning seda horrori vormis, kus ema oma väikse pojaga põgeneb vägivaldse isa eest. Rong, mis nende ainus pääsemislootus, läheb katki ja need kaks n.ö. põgenikku peavad otsima külma eest ulualust...
Lool olid üllatused ja uued avastused -- mitte midagi polnud etteaimatavat. Kärbeste ja ussikeste idee lapszombide sees ei seganud, minu jaoks oli see kõigest jutu kõrvalnähtus, mis ei pannud mind absoluutselt teadusliku jutu aluspõhjale mõtlema.
Ja jutu lõpp oli horrorile ebatavaliselt positiivne!

Algul mõtlesin nelja panna, aga peale oma kiitva arvustuse lugemist, lihtsalt käsi ei tõuse enam nelja närust punkti panema.

Ootan põnevusega ka teiste D.Cleggi loometeoste ilmumist eesti keeles!

Teksti loeti eesti keeles

Asi mis jutu minu jaoks ebausutavaks tegi, oli see, et naine sealt talust pääsedes jalamaid kuhugi politseisse või jumal teab kuhu ei teatanud. Pealegi ei olnud jutus eriti ühtegi teravat momenti peale algusosa kus lastel olid suud kinni õmmeldud. No kurat võtaks naine ei pilgutanud selle peale silmagi kui ta kinniõmmeldud suuga lapsi nägi.. haige inimene. Ei usu sihukest asja, ei usu. Kolme saab ainult selle eest, et sihuke sombiks tegemise viis oli üsna huvitav idee ja ainuke asi mis mulle meeldis jutu üldise halluse ja igavuse ja ebausutavuse taustal.(Usutavam kui naise reaktsioonid ja tegevus).
Teksti loeti eesti keeles

Ma ei ole nõus autori filosoofilise seisukohaga - et kui armastad näiteks mõnda naist, siis armastad ka tema laipa. Kaevad aga üles ja muudkui armastad. Eek!
Teksti loeti eesti keeles
x
Maria Perner
17.02.1982
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Lugedes kerkis mällu kunagi teleekraanilt nähtud "The Stand". Ümberringi möllav kurjus, mis ähvardab iga hetk ka vaprat ellujäänute gruppi neelata. Meeleheite Linnas on siis tegemist vanast kaevandusest väljaurgitsetud kurjusega, mis on nii suur, et lõhub üksteise järel vallutatud inimeste kehad. Taltub alles siis, kui ei ole enam kellegi naha vahele pugeda. Heale taas sisenemisloa andmiseni jagub ent küllalt verd, õelust, minevikuneedust, raisakotkaid ja lõgismadusid. Lugemise kõrvale muud suupärast parem mitte tarbida... mõnel hetkel võib manustatu tagurpidi väljuda. See ei ole isiklik kogemus. Eeldan lihtsalt treenimata närvisüsteemide olemasolu.
Teksti loeti inglise keeles

Raamatu tagakaanel olev kiidujutt osutus liigselt vahutavaks... värinaid ei tekkinud mingeid, lõpus hoopis küsimus: ja see ongi kõik? Vist oli asi originaali keerulistes sõnapiltides... Niipalju huvi äratas küll, et otsiks tolle LR kuskilt üles. Ehk läheb emakeelsena rohkem hinge.
Teksti loeti inglise keeles

Taas kord kettakad oma parimas jaburuses. Sellist surma juba ei kardaks. "Cool", nagu Beavis (või Butt-Head) kunagi kraaksatas. Siin heas mõttes.
Teksti loeti eesti keeles

Kogumiku kõige nõrgem ja sisutum tükk. Lugemine tükki küljest ei võtnud, aga millest jutt ning mis autor mõtles, see ei ole pärale jõudnud. Loeks üle, kuid ei viitsi. Parematki lugeda.
Teksti loeti eesti keeles

Isegi mina, kes ma autodest ega meeste masinahullusest miskit ei pea, nautisin sõidukikeskest teost. Autodest hoolimata (või just nende tõttu...) õudne ning haarav. Kuningas Stepani kirjutatud ikkagi, ning tema juba oskab. Tsitaadid lauludest lisavad vürtsi juurde, moodustades teatud mõttes romaani luulevormis kokkuvõtte.
Teksti loeti inglise keeles

Lovecraft oma parimas traditsioonis ning vastikuses. Heas mõttes. Õudus ei karga niivõrd näkku, kui hiilib kuskil seina taga ringi... mõjuvamgi veel.
Teksti loeti eesti keeles

Atmosfäär ja kaasakiskuvus on igati kõrgeimat hinnet väärt. Sisu niisamuti. Psühhopatoloogia lihtsalt läheb korda. Ehk olen ise kah kuskilt väärastunud. Tegudeni laskuda ei viitsi. Olge rahulikud.
Teksti loeti eesti keeles

Haige tekst küll, kuid minu jaoks üks kogumiku tipphetki. Vanapaar heaks täienduseks Psycho-emmele mõni lugu eespool.
Teksti loeti eesti keeles

Parim jutukogumik, mis möödunud aastal Eestis välja antud. Sai lõpuks minugi kaua kohunud õudusenälg rahuldatud. Ammu oli aeg. Tänud koostajale!
Teksti loeti eesti keeles

Tekst laseb küll ennast libedalt lugeda, aga jääb väheütlevaks ega anna Cthulhu müütidele olulist täiendust. Lovecrafti enda loomingus on kõik need iidsed olendid usutavamad ja hirmuäratavamad kui jäljendajate teostes.
Teksti loeti eesti keeles

Ainuüksi ideegi väärib parimat hinnet. Lugu ise üks kopsakamaid (kaalu, mitte mõõdu poolest) seni Belialsi sulest ilmunutest. Ehk järgneb veel midagi samas vaimus...
Teksti loeti eesti keeles

Ainus "Marduse" juubelinumbri arvustamata lugu? Seda lünka annab täita.:)Mõneleheküljeline etüüd visandab totalitaatse tulevikuilma, kus lapsi kasvatatakse standardiseeritud laagrites kuulekateks kloonideks - alluma süsteemile. Jutuvestja, kes söandab lastele rääkida muinasjutte ja ärgitada nende kujutlusvõimet, tembeldatakse raskesti haigeks ning saadetakse "raviks" mäluvahetusele... mis aga ei lähe päris robotite ootuste kohaselt. Alles jutu teistkordsel lugemisel tuli esile autori poolt Punamütsikese ja libavanaema anatoomiaainelisele dialoogile antud uus dimensioon, sellest ka hea hinne. Taolisi inimvaenuliku tulevikuilma kirjeldusi on küllalt visandatud, kuid mitte igaühest ei loe sõnumit/hoiatust välja.Robot ikka oma vanaema ei asenda.
Teksti loeti eesti keeles

Mitme aasta tagusest lugemisest on meelde jäänud just see painajalik atmosfäär ja Rosemary üksindustunne. "Tore" ju avastada, kes end lahke naabri maski taga peidab... Kole oli, kuid kartust võimaliku jällelugemise ees siiski ei tekitanud. Mis mõtet siis õudukatemeistritel üldse sulge teritada, kui kirjutatu lugejatel hiljem ühtainustki kuklakarva püsti ei tõsta? Puhta ajatapmise otsijatel on alati võimalus pöörduda keskvoolukraami poole, mis peale tagakaane sulgemist end enam kunagi meelde ei tuleta. Rosemary lapsuke seda juba ei salli.
Teksti loeti eesti keeles

Eelmistest Kettamaailma üllitistest eristab seda tugevalt läbiv idee (võrdõiguslikkus), mis lõpus ka väljateenitud võidu saavutab. St et seelikukandjad ikka võivad võlurisaua taotleda ega pea ainult nõiakübaraga piirduma. Meeldivate tegelastena kerkisid esile praktiline Vanaema (praktikumile tulevad võlukunstitudengid kitselauta küürima:)) ning juba "Fantastilisest valgusest" tuttav banaanimaias raamatukoguhoidja. Esk ise jäi kuidagi verevaeseks - plika müttas küll vapralt ringi, aga n-ö juuste alla ei õnnestunud talle siiski piiluda. Või on seda ühe nelja jala pikkuse võlurihakatise puhul liiga palju nõuda... Kokkuvõtteks võib öelda, et lahmivad naljad kolmandat raamatut järjest väsitavad vist lugeja ära. Siis võib-olla mitte, kui lugeda tempoga üks raamat kvartalis (et kraam väheke settida jõuaks). Kärsitu mina nii kaua ei oodanud. Mnjah, kes nüüd aasta pärast mäletakski, millises Kettamaailma osas see või teine kild maha hõigati...
Teksti loeti eesti keeles

Jutt sellest, kuidas ülima täiuslikkuse jälitamine tundliku hinge lõpuks hauda viib (ka kaudses mõttes). Mõned ideaalid peaksidki jääma klaasi või jää alla imetlemiseks. Võib uneldes piinelda ja siiski pika elu ära elada või terve mõistuse loovutada üheainsa lihaliku õnnehetke eest. Igaüks ise teab, millise kannatamismeetodi valib...
Teksti loeti eesti keeles

Onu kasvatas tigusid ning tänamatud elukad võtsid ta heaks - ja point? Et pühenduge parem perekonnale kui limukatele? Seda saab ühe lausegagi ning mõnes sobivamas vormis öelda. Kuigi, nahkapanemine ei ole vist ühegi variandi puhul välistatud...
Teksti loeti eesti keeles

Viktoriaanlik stiil, melodramaatika ja kohatine venivus võivad kärsitumale lugejale tüütult mõjuda, ent lugemist värib sellegipoolest. Väga hea hinne juba ainuüksi surematu Ida-Euroopa krahvi eest, kes lõpulehekülgedel küll teise ilma kupatatakse, ent (nagu kirjandus- ja filmiajalugu hiljem näitasid) kuidagi seal püsida ei taha. Kuigi... tõeline Vlad Tepes oleks enda kui romantiseeritud vereimeja portree üle heal juhul vaid põlastavalt naerda hirnunud. Halvemal juhul Stokeri jaoks ühe teiba otsinud ja...
Teksti loeti eesti keeles

(Endise) omaniku elujõu ülekandumine talle kuulunud asjadele on küll suhteliselt kulunud kirjandusvõte, aga selles jutus loob siiski ülimalt kõheda atmosfääri. Kurja ei summutata pühitsetud vee vms atribuutika abil, vaid ta jääb edaspidigi oma valdusi kaitsma. Ehk sai pagenud ränduri mahajäänud reisivarustusestki mingit meelelahutust järgnevatele igavatele rippumispäevadele.:)
Teksti loeti eesti keeles

Veel üks näide sellest, et konkreetse süzhee ja sündmusteta loos võib sisalduda rohkemgi kui sajaleheküljelises madinas. Hinge jäid suurlinna julmus, ükskõiksus ja hundiseadused. Müts maha nende ees, kes niisuguses kohas on sunnitud elama.
Teksti loeti eesti keeles

Taas kord üks näljaseks ajav lugu. Autori teiste lugudega võrreldes küll rohkem pahaendelise kannapöördega lõppev situatsioonikirjeldus kui ulme, aga profil tasemel teostatud ikkagi.
Teksti loeti eesti keeles

Nõustun sellega, et üks parimaid IH tekste ning väärib kohta "Algernoni" tipplugude seas. Ülipõhjalikku eeltööd, mis Poola jõulukommetest usutava pildi (ja nuriseva kõhu:)) tuleb taas esile tõsta. Vaid mongolite sõjakäigu kirjelduses tuleb ajalooõpiku tunne, aga elab üle. Pan G. on täiesti ära teeninud koha Eesti ulmes loodud värvikamate tegelaskujude hulgas(peale Veiko Belialsi Malcolm McCoy ei olegi talle tegelikult väärilist seltskonda lisada). Jääb üle vaid tubli eksortsisti uusi seiklusi oodata.
Teksti loeti eesti keeles

Vettpidav taust, hea idee, leidlik lõpplahendus. Veel üks lugu "Öistest külalistest", mis sisemist positiivsust kiirgab.
Teksti loeti eesti keeles

Niipalju siis vagadusest ja usuhullusest, võiks öelda peale loo lõpulause lugemist. Kummitused jätku elavad rahule ning sehkendagu omavahel. Hea võimalus neist vabaneda, tegelikult...:)
Teksti loeti eesti keeles

Eelarvustajad on "Ahvikäpa" väärtused - kerge kasu otsija komistab omaenda võrku - juba välja toonud, nii et ühinen nendega. Jutt, mida tasub iga kord meenutada, kui inimese tahe pilvekõrgusena ja ainuvalitsevana tundub. Ego maa peale tagasi toomine ei tule sugugi iga kord kahjuks.
Teksti loeti eesti keeles