Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

Järjesta:

aasta pealkiri arvustused keskmine hinne

Jutud 5

1.

Silna osobnost (1961)

1 5.0

2.

Jak Pupenec k štesti prišel (1961)

1 5.0

3.

Mrtva kocka (1961)

1 5.0

4.

Mimoradna udalost (1961)

1 5.0

5.

Plivnik dlaždice Housky (1961)

1 5.0

Kogumikud 1

1.

Viirastused päise päeva ajal (1963)

3 5.0

· Indrek Hargla ·

«Kuningas Christeri Mõõk» ja Ingrid

(jutt aastast 2000)
https://algernon.ee/node/355

ajakirjapublikatsioon: «Algernon» 2000; juuli
♦ ♦ ♦

eesti keeles: Indrek Hargla «Nad tulevad täna öösel!» 2000

Tekst leidub kogumikes:

1. Nad tulevad täna öösel! (2000)

Algernon

Hinne

Hindajaid

2

7

2

4

0

Keskmine hinne

3.467

Arvustused (15)

Taavi Kalju aka Ghilderich

18.03.2001, kell 15:59

Kulinaaria ja veini tundmine. Kaks teemat, mida ma eriti hästi ei valda. Kuid siiski oli jutt nauditav, millele puänt pani nagu i-le täpi peale. Siiski "5"-st jääb natuke puudu, seega "4+". Samas jäi ka üks asi häirima. Mis asjandused on kuurivürstid? Saksamaal olid ikka kuurvürstid.

Teksti loeti eesti keeles

2.05.2001, kell 15:38

Kristjan Sander

9.05.2001, kell 14:41

Antud loo juures jäi arusaamatuks nii see, miks teos kirjutati kui ka see, millest teos kirjutati.

Teksti loeti eesti keeles

6.06.2001, kell 17:43

Taas kord üks näljaseks ajav lugu. Autori teiste lugudega võrreldes küll rohkem pahaendelise kannapöördega lõppev situatsioonikirjeldus kui ulme, aga profil tasemel teostatud ikkagi.

Teksti loeti eesti keeles

2.09.2001, kell 18:58

Vastuolulisi tundeid tekitav lugu - eemalepeletav on see gurmaania kroonilise vormi avaldumine, mida miski ei näi tasakaalustavat. Teisest küljest (ja just teiskordsel lugemisel tehtud tõdemus) - teostus on perfektne ja vähemalt mina ei julge küll enam midagi väita.

Teksti loeti eesti keeles

3.09.2001, kell 13:38

Minule isiklikult hirmsal kombel meeldiv lugu. Minu jaoks on kirjatükid, milles on suudetud kõigele lisaks veel ka kulinaariast ja selle peensustest kirjutada ilma muud sisu ära segamata veel erilise tähtsusega. Olgem ausad: lugu ON briljantselt teostatud, kuigi selle stoori yle v6iks ju pisut nuriseda.

Teksti loeti eesti keeles

9.09.2001, kell 16:40

Minu meelest Hargla kõige nõrgem jutt. Mitte ainult sellepärast, et ulmeline osa puudus. 2+.

Mulle ei meeldi restorani nimi. Kuningas Christerit pole minu teada kusagil olnud. Christiane on olnud Taanis 10 (+3 Christofferi), Rootsis 2. Ning Saksa keisrit valisid kuurvürstid, mitte kuurivürstid.

Ma ei saa aru, mida Rainer Ingridiga peale hakkas. Seda pidanuks seletama. Kui mina millestki niisugusest peaksin kirjutama, alustaksin hetkest, millega Hargla lõpetab.

Teksti loeti eesti keeles

Kristjan Rätsep

21.09.2001, kell 13:32

30.04.2002, kell 20:18

Hästi kirja pandud aga asi, mis puudub on stoori. Vein ja toidud on küll isuäratavad, aga terve tekst sellele üles ehitada pole just hea mõte. Ja ka lõpp jäi kuidagi segaseks (minu jaoks).

Teksti loeti eesti keeles

17.06.2002, kell 20:02

Antud kirjatükk esindab I.H. väikest loome-alajaotust, kus head puändid on. Isegi minusugune veini"tundja" suutis teksti sisse elada ja nagu kolmanda isikuna «Kuningas Christeri Mõõga» lauas istuda. Lühike ja vaid väga napi ulmefragmendiga Lõuna-Rootsi ood.

Teksti loeti eesti keeles

Katariina Roosipuu

18.06.2002, kell 04:08

21.07.2002, kell 23:01

Kuna olen selline praekartuli ja makaronide tarbija, jäi jutus toimuv tegevus mulle suhteliselt arusaamatuks. Loo puänt tõi aga mulle meelde "Tales From The Crypt" nimelise seriaali, kus ühes osas restorani kritiseerivast gurmaanist, vastu tema tahtmist pirukatäidis saab.

Teksti loeti eesti keeles

21.12.2003, kell 21:36

Mingis mõttes kena, kuid siiski suhteliselt nõrk tekst.

Teksti loeti eesti keeles

21.10.2007, kell 17:49

Esiteks - kui midagi kirjutada, siis kirjutada nõndaviisi, et igas lauses ei oleks kirjaviga. Vähemalt üle lugeda võiks oma töö küll enne "Algernoni" saatmist.

Eesti keeles pole anektoote, vaid on anekdoodid! Kuurivürstid on ka kahtlased, kuigi ilmselgelt näpukas - aga ikkagi. Kuurivürstid oleks muidugi hea epiteet kodutute kohta.

Ja vähemalt mina olen eluaeg söönud STOOVITUD kartuleid, aga võibolla on selle kui toorlaenu puhul mitu erinevat varianti lubatud.

Jutu puhul on see, et mina oleks kogu laastukese 3-4 jutustavasse lõiku kokku võtnud ja siis kirjutanud pikema jutu igavese elu saladuse lätetel luuravast alkeemik Rainer-Rainierist, kes noorte naiste liha kuidagi sööb ja selle vastikut maitset endale siis meeldivamaks püüab teha alkoholi lisamisega...

Teksti loeti eesti keeles

18.10.2011, kell 14:35

Saavad kaks inimest kokku ühes väikeses restoranis. Söövad, joovad ja naudivad teineteise seltskonda. Puhas idüll ja siis saabub lõpp. Minu arust ka üsna täiuslikult teostatud tekst. Sisu üle võib küll vaielda, kuid teostuse üle mitte. Autor on ilmselgelt kannustatud soovist lugejal vaip jalge alt ära tõmmata ning lõppkokkuvõttes õnnestub see tal ka päris hästi. Oma ülesehituselt meenutab mulle ühte naljalugu romantilisest paadisõidust, aga see selleks. Neli

Teksti loeti eesti keeles

x

Maria Perner

17.02.1982

Kasutaja rollid

Viimased 25 arvustused:

Desperation (1996) Stephen King

7.03.2002, kell 18:34

Lugedes kerkis mällu kunagi teleekraanilt nähtud "The Stand". Ümberringi möllav kurjus, mis ähvardab iga hetk ka vaprat ellujäänute gruppi neelata. Meeleheite Linnas on siis tegemist vanast kaevandusest väljaurgitsetud kurjusega, mis on nii suur, et lõhub üksteise järel vallutatud inimeste kehad. Taltub alles siis, kui ei ole enam kellegi naha vahele pugeda. Heale taas sisenemisloa andmiseni jagub ent küllalt verd, õelust, minevikuneedust, raisakotkaid ja lõgismadusid. Lugemise kõrvale muud suupärast parem mitte tarbida... mõnel hetkel võib manustatu tagurpidi väljuda. See ei ole isiklik kogemus. Eeldan lihtsalt treenimata närvisüsteemide olemasolu.

Teksti loeti inglise keeles

The Turn of the Screw (1898) Henry James

26.02.2002, kell 19:33

Raamatu tagakaanel olev kiidujutt osutus liigselt vahutavaks... värinaid ei tekkinud mingeid, lõpus hoopis küsimus: ja see ongi kõik? Vist oli asi originaali keerulistes sõnapiltides... Niipalju huvi äratas küll, et otsiks tolle LR kuskilt üles. Ehk läheb emakeelsena rohkem hinge.

Teksti loeti inglise keeles

Mort (1987) Terry Pratchett

26.02.2002, kell 19:22

Taas kord kettakad oma parimas jaburuses. Sellist surma juba ei kardaks. "Cool", nagu Beavis (või Butt-Head) kunagi kraaksatas. Siin heas mõttes.

Teksti loeti eesti keeles

Companions (1993) Del Stone, Jr.

26.02.2002, kell 19:15

Kogumiku kõige nõrgem ja sisutum tükk. Lugemine tükki küljest ei võtnud, aga millest jutt ning mis autor mõtles, see ei ole pärale jõudnud. Loeks üle, kuid ei viitsi. Parematki lugeda.

Teksti loeti eesti keeles

Christine (1983) Stephen King

26.02.2002, kell 19:10

Isegi mina, kes ma autodest ega meeste masinahullusest miskit ei pea, nautisin sõidukikeskest teost. Autodest hoolimata (või just nende tõttu...) õudne ning haarav. Kuningas Stepani kirjutatud ikkagi, ning tema juba oskab. Tsitaadid lauludest lisavad vürtsi juurde, moodustades teatud mõttes romaani luulevormis kokkuvõtte.

Teksti loeti inglise keeles

Haggopian (1973) Brian Lumley

13.02.2002, kell 15:50

Vanameistrit vääriv edasiarendus Cthulthu-müütidele ning vääriline lõppakord "Süngetele varjudele".

Teksti loeti eesti keeles

The Shadow over Innsmouth (1936) H. P. Lovecraft

13.02.2002, kell 15:46

Lovecraft oma parimas traditsioonis ning vastikuses. Heas mõttes. Õudus ei karga niivõrd näkku, kui hiilib kuskil seina taga ringi... mõjuvamgi veel.

Teksti loeti eesti keeles

How She Dances (1993) Chaz Brenchley

13.02.2002, kell 15:43

Atmosfäär ja kaasakiskuvus on igati kõrgeimat hinnet väärt. Sisu niisamuti. Psühhopatoloogia lihtsalt läheb korda. Ehk olen ise kah kuskilt väärastunud. Tegudeni laskuda ei viitsi. Olge rahulikud.

Teksti loeti eesti keeles

Where Flies Are Born (1991) Douglas Clegg

13.02.2002, kell 15:38

Haige tekst küll, kuid minu jaoks üks kogumiku tipphetki. Vanapaar heaks täienduseks Psycho-emmele mõni lugu eespool.

Teksti loeti eesti keeles

Sünged varjud (2001) Raul Sulbi

13.02.2002, kell 15:35

Parim jutukogumik, mis möödunud aastal Eestis välja antud. Sai lõpuks minugi kaua kohunud õudusenälg rahuldatud. Ammu oli aeg. Tänud koostajale!

Teksti loeti eesti keeles

The Thing on the Roof (1932) Robert E. Howard

20.06.2001, kell 16:44

Tekst laseb küll ennast libedalt lugeda, aga jääb väheütlevaks ega anna Cthulhu müütidele olulist täiendust. Lovecrafti enda loomingus on kõik need iidsed olendid usutavamad ja hirmuäratavamad kui jäljendajate teostes.

Teksti loeti eesti keeles

Topisetegija (2000) Veiko Belials

20.06.2001, kell 16:08

Ainuüksi ideegi väärib parimat hinnet. Lugu ise üks kopsakamaid (kaalu, mitte mõõdu poolest) seni Belialsi sulest ilmunutest. Ehk järgneb veel midagi samas vaimus...

Teksti loeti eesti keeles

Vanaema, miks sul nii suured silmad on? (2001) Veiko Belials

20.06.2001, kell 16:00

Ainus "Marduse" juubelinumbri arvustamata lugu? Seda lünka annab täita.:)Mõneleheküljeline etüüd visandab totalitaatse tulevikuilma, kus lapsi kasvatatakse standardiseeritud laagrites kuulekateks kloonideks - alluma süsteemile. Jutuvestja, kes söandab lastele rääkida muinasjutte ja ärgitada nende kujutlusvõimet, tembeldatakse raskesti haigeks ning saadetakse "raviks" mäluvahetusele... mis aga ei lähe päris robotite ootuste kohaselt. Alles jutu teistkordsel lugemisel tuli esile autori poolt Punamütsikese ja libavanaema anatoomiaainelisele dialoogile antud uus dimensioon, sellest ka hea hinne. Taolisi inimvaenuliku tulevikuilma kirjeldusi on küllalt visandatud, kuid mitte igaühest ei loe sõnumit/hoiatust välja.Robot ikka oma vanaema ei asenda.

Teksti loeti eesti keeles

Rosemary`s Baby (1967) Ira Levin

14.06.2001, kell 19:53

Mitme aasta tagusest lugemisest on meelde jäänud just see painajalik atmosfäär ja Rosemary üksindustunne. "Tore" ju avastada, kes end lahke naabri maski taga peidab... Kole oli, kuid kartust võimaliku jällelugemise ees siiski ei tekitanud. Mis mõtet siis õudukatemeistritel üldse sulge teritada, kui kirjutatu lugejatel hiljem ühtainustki kuklakarva püsti ei tõsta? Puhta ajatapmise otsijatel on alati võimalus pöörduda keskvoolukraami poole, mis peale tagakaane sulgemist end enam kunagi meelde ei tuleta. Rosemary lapsuke seda juba ei salli.

Teksti loeti eesti keeles

Equal Rites (1987) Terry Pratchett

14.06.2001, kell 19:34

Eelmistest Kettamaailma üllitistest eristab seda tugevalt läbiv idee (võrdõiguslikkus), mis lõpus ka väljateenitud võidu saavutab. St et seelikukandjad ikka võivad võlurisaua taotleda ega pea ainult nõiakübaraga piirduma. Meeldivate tegelastena kerkisid esile praktiline Vanaema (praktikumile tulevad võlukunstitudengid kitselauta küürima:)) ning juba "Fantastilisest valgusest" tuttav banaanimaias raamatukoguhoidja. Esk ise jäi kuidagi verevaeseks - plika müttas küll vapralt ringi, aga n-ö juuste alla ei õnnestunud talle siiski piiluda. Või on seda ühe nelja jala pikkuse võlurihakatise puhul liiga palju nõuda... Kokkuvõtteks võib öelda, et lahmivad naljad kolmandat raamatut järjest väsitavad vist lugeja ära. Siis võib-olla mitte, kui lugeda tempoga üks raamat kvartalis (et kraam väheke settida jõuaks). Kärsitu mina nii kaua ei oodanud. Mnjah, kes nüüd aasta pärast mäletakski, millises Kettamaailma osas see või teine kild maha hõigati...

Teksti loeti eesti keeles

John Hamilton Llewellyns Ende (1904) Hanns Heinz Ewers

6.06.2001, kell 18:44

Jutt sellest, kuidas ülima täiuslikkuse jälitamine tundliku hinge lõpuks hauda viib (ka kaudses mõttes). Mõned ideaalid peaksidki jääma klaasi või jää alla imetlemiseks. Võib uneldes piinelda ja siiski pika elu ära elada või terve mõistuse loovutada üheainsa lihaliku õnnehetke eest. Igaüks ise teab, millise kannatamismeetodi valib...

Teksti loeti eesti keeles

The Snail-Watcher (1964) Patricia Highsmith

6.06.2001, kell 18:28

Onu kasvatas tigusid ning tänamatud elukad võtsid ta heaks - ja point? Et pühenduge parem perekonnale kui limukatele? Seda saab ühe lausegagi ning mõnes sobivamas vormis öelda. Kuigi, nahkapanemine ei ole vist ühegi variandi puhul välistatud...

Teksti loeti eesti keeles

Dracula (1897) Bram Stoker

6.06.2001, kell 18:20

Viktoriaanlik stiil, melodramaatika ja kohatine venivus võivad kärsitumale lugejale tüütult mõjuda, ent lugemist värib sellegipoolest. Väga hea hinne juba ainuüksi surematu Ida-Euroopa krahvi eest, kes lõpulehekülgedel küll teise ilma kupatatakse, ent (nagu kirjandus- ja filmiajalugu hiljem näitasid) kuidagi seal püsida ei taha. Kuigi... tõeline Vlad Tepes oleks enda kui romantiseeritud vereimeja portree üle heal juhul vaid põlastavalt naerda hirnunud. Halvemal juhul Stokeri jaoks ühe teiba otsinud ja...

Teksti loeti eesti keeles

The Coat (1934) A. E. D. Smith

6.06.2001, kell 18:05

(Endise) omaniku elujõu ülekandumine talle kuulunud asjadele on küll suhteliselt kulunud kirjandusvõte, aga selles jutus loob siiski ülimalt kõheda atmosfääri. Kurja ei summutata pühitsetud vee vms atribuutika abil, vaid ta jääb edaspidigi oma valdusi kaitsma. Ehk sai pagenud ränduri mahajäänud reisivarustusestki mingit meelelahutust järgnevatele igavatele rippumispäevadele.:)

Teksti loeti eesti keeles

Meninos da rua (2000) Indrek Hargla

6.06.2001, kell 17:48

Veel üks näide sellest, et konkreetse süzhee ja sündmusteta loos võib sisalduda rohkemgi kui sajaleheküljelises madinas. Hinge jäid suurlinna julmus, ükskõiksus ja hundiseadused. Müts maha nende ees, kes niisuguses kohas on sunnitud elama.

Teksti loeti eesti keeles

«Kuningas Christeri Mõõk» ja Ingrid (2000) Indrek Hargla

6.06.2001, kell 17:43

Taas kord üks näljaseks ajav lugu. Autori teiste lugudega võrreldes küll rohkem pahaendelise kannapöördega lõppev situatsioonikirjeldus kui ulme, aga profil tasemel teostatud ikkagi.

Teksti loeti eesti keeles

Pan Grpowski jõulud (1999) Indrek Hargla

6.06.2001, kell 17:38

Nõustun sellega, et üks parimaid IH tekste ning väärib kohta "Algernoni" tipplugude seas. Ülipõhjalikku eeltööd, mis Poola jõulukommetest usutava pildi (ja nuriseva kõhu:)) tuleb taas esile tõsta. Vaid mongolite sõjakäigu kirjelduses tuleb ajalooõpiku tunne, aga elab üle. Pan G. on täiesti ära teeninud koha Eesti ulmes loodud värvikamate tegelaskujude hulgas(peale Veiko Belialsi Malcolm McCoy ei olegi talle tegelikult väärilist seltskonda lisada). Jääb üle vaid tubli eksortsisti uusi seiklusi oodata.

Teksti loeti eesti keeles

The Brown Hand (1899) Arthur Conan Doyle

6.06.2001, kell 17:27

Vettpidav taust, hea idee, leidlik lõpplahendus. Veel üks lugu "Öistest külalistest", mis sisemist positiivsust kiirgab.

Teksti loeti eesti keeles

A Happy Release (1904) Sabine Baring-Gould

6.06.2001, kell 17:24

Niipalju siis vagadusest ja usuhullusest, võiks öelda peale loo lõpulause lugemist. Kummitused jätku elavad rahule ning sehkendagu omavahel. Hea võimalus neist vabaneda, tegelikult...:)

Teksti loeti eesti keeles

The Monkey`s Paw (1902) W. W. Jacobs

6.06.2001, kell 17:20

Eelarvustajad on "Ahvikäpa" väärtused - kerge kasu otsija komistab omaenda võrku - juba välja toonud, nii et ühinen nendega. Jutt, mida tasub iga kord meenutada, kui inimese tahe pilvekõrgusena ja ainuvalitsevana tundub. Ego maa peale tagasi toomine ei tule sugugi iga kord kahjuks.

Teksti loeti eesti keeles