Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

Järjesta:

aasta pealkiri arvustused keskmine hinne

Jutud 5

1.

Silna osobnost (1961)

1 5.0

2.

Jak Pupenec k štesti prišel (1961)

1 5.0

3.

Mrtva kocka (1961)

1 5.0

4.

Mimoradna udalost (1961)

1 5.0

5.

Plivnik dlaždice Housky (1961)

1 5.0

Kogumikud 1

1.

Viirastused päise päeva ajal (1963)

3 5.0

· Brian Lumley ·

Haggopian

(jutt aastast 1973)

ajakirjapublikatsioon: «The Magazine of Fantasy and Science Fiction» 1973; juuni
♦ ♦ ♦

eesti keeles: «Haggopian»
antoloogia «Sünged varjud» 2001

Sarjad:

0. Cthulhu Mythos 0. The Innsmouth Cycle

Tekst leidub kogumikes:

1. A Coven of Vampires: The Collected Vampire Stories of Brian Lumley (1998)

2. Sünged varjud (2001)

3. The Year`s Best Horror Stories, No. 3 (1973)

4. The Year`s Best Horror Stories: Series II (1974)

Hinne

Hindajaid

3

6

3

0

0

Keskmine hinne

4.0

Arvustused (12)

Kristjan Sander

20.04.2001, kell 23:38

Vaat` pole mul ilmselt soont Cthulthu müütide peale... Või siis vähemalt osa peale neist. See lugu igatahes jättis täielikult külmaks, kusjuures silmutaolise vampiirelundi kasvamine keset kõhtu pole minu meelest mitte õudne, vaid lihtsalt tobe.

Teksti loeti eesti keeles

23.04.2001, kell 15:36

Keskmine tugeval tasemel Lumley Cthulhu jutt, valitud "Sünged varjud"-antoloogiasse igati õnnestunult, kuna on selline kvintsessents Lumley tavapärasest temaatikast. Siin on Kreeka saar, veealune ja Innsmouthiga seonduv Cthulhu-motiiv, on need keerulise nimega vampiirid, mis mitmeski tema teises loos esinevad, on lihtne, ladus ja mõnus keelekasutus. Tegelikult (minu meelest) jutus ka üsna sünge ja võigas lovkräftlik tunnetus ning kui katsuda ajakirjaniku kogemus vaimusilmas veidi elustada (ja Lumley teeb selle täiesti võimalikuks), on tulemus üsna judinaid tekitav.

Teksti loeti eesti keeles

23.04.2001, kell 23:08

Huvitav kas need kalavampiirid toituvad ainult neljapäeviti - st. kui kalapäev on? Ei olnud halb jutt, ainult naerma ajas oma tobeduses.

Teksti loeti eesti keeles

25.04.2001, kell 11:58

Hea jutt. Esimese hooga oleksin loole pannud hindeks 5. Lovecrafti "Innsmouthile" annab kloon igatahes mitu silma ette. Lumley hoidub lugeja vaimusilma ette manamast pompöösseid stseene, keskendudes selle asemel mõjusatele detailidele - pihklasest merevampiir on suurepärane leid. Maksimumhinnet kärbib vaid loo stamplik ülesehitus - kõrvaltegelase visiit ekstsentrikust peategelase juurde, kelle jutustus moodustabki loo põhisisu. Jääb niisiis 4, millele võib plussi juurde arvestada. Igatahes sobiv lõpulugu antoloogiale, mis õigustab ka (suhteliselt nõrga) avaloo valikut ja tekitab sümpaatse terviklikkuse ning lõpetatuse mulje.

Teksti loeti eesti keeles

25.04.2001, kell 17:23

28.04.2001, kell 16:32

Taavi Kalju aka Ghilderich

21.08.2001, kell 23:54

13.02.2002, kell 15:50

Vanameistrit vääriv edasiarendus Cthulthu-müütidele ning vääriline lõppakord "Süngetele varjudele".

Teksti loeti eesti keeles

11.02.2003, kell 19:08

Võrreldes kogumiku avalooga ei teki mul mingeid kõhklusi sellele jutule viite panna. Täitsa hea oli!

Teksti loeti eesti keeles

17.12.2003, kell 01:29

16.04.2005, kell 21:26

Õudne see ei tundunud, kuid lugemiseks kõlbas kah. Imo on Lovecrafti "Innsmouth" ikka parem, kui see kloon. Innsmouth sai 5, nii et see saab 4. :)

Teksti loeti eesti keeles

Kristjan Ruumet

28.05.2016, kell 23:04

x

Maria Perner

17.02.1982

Kasutaja rollid

Viimased 25 arvustused:

Desperation (1996) Stephen King

7.03.2002, kell 18:34

Lugedes kerkis mällu kunagi teleekraanilt nähtud "The Stand". Ümberringi möllav kurjus, mis ähvardab iga hetk ka vaprat ellujäänute gruppi neelata. Meeleheite Linnas on siis tegemist vanast kaevandusest väljaurgitsetud kurjusega, mis on nii suur, et lõhub üksteise järel vallutatud inimeste kehad. Taltub alles siis, kui ei ole enam kellegi naha vahele pugeda. Heale taas sisenemisloa andmiseni jagub ent küllalt verd, õelust, minevikuneedust, raisakotkaid ja lõgismadusid. Lugemise kõrvale muud suupärast parem mitte tarbida... mõnel hetkel võib manustatu tagurpidi väljuda. See ei ole isiklik kogemus. Eeldan lihtsalt treenimata närvisüsteemide olemasolu.

Teksti loeti inglise keeles

The Turn of the Screw (1898) Henry James

26.02.2002, kell 19:33

Raamatu tagakaanel olev kiidujutt osutus liigselt vahutavaks... värinaid ei tekkinud mingeid, lõpus hoopis küsimus: ja see ongi kõik? Vist oli asi originaali keerulistes sõnapiltides... Niipalju huvi äratas küll, et otsiks tolle LR kuskilt üles. Ehk läheb emakeelsena rohkem hinge.

Teksti loeti inglise keeles

Mort (1987) Terry Pratchett

26.02.2002, kell 19:22

Taas kord kettakad oma parimas jaburuses. Sellist surma juba ei kardaks. "Cool", nagu Beavis (või Butt-Head) kunagi kraaksatas. Siin heas mõttes.

Teksti loeti eesti keeles

Companions (1993) Del Stone, Jr.

26.02.2002, kell 19:15

Kogumiku kõige nõrgem ja sisutum tükk. Lugemine tükki küljest ei võtnud, aga millest jutt ning mis autor mõtles, see ei ole pärale jõudnud. Loeks üle, kuid ei viitsi. Parematki lugeda.

Teksti loeti eesti keeles

Christine (1983) Stephen King

26.02.2002, kell 19:10

Isegi mina, kes ma autodest ega meeste masinahullusest miskit ei pea, nautisin sõidukikeskest teost. Autodest hoolimata (või just nende tõttu...) õudne ning haarav. Kuningas Stepani kirjutatud ikkagi, ning tema juba oskab. Tsitaadid lauludest lisavad vürtsi juurde, moodustades teatud mõttes romaani luulevormis kokkuvõtte.

Teksti loeti inglise keeles

Haggopian (1973) Brian Lumley

13.02.2002, kell 15:50

Vanameistrit vääriv edasiarendus Cthulthu-müütidele ning vääriline lõppakord "Süngetele varjudele".

Teksti loeti eesti keeles

The Shadow over Innsmouth (1936) H. P. Lovecraft

13.02.2002, kell 15:46

Lovecraft oma parimas traditsioonis ning vastikuses. Heas mõttes. Õudus ei karga niivõrd näkku, kui hiilib kuskil seina taga ringi... mõjuvamgi veel.

Teksti loeti eesti keeles

How She Dances (1993) Chaz Brenchley

13.02.2002, kell 15:43

Atmosfäär ja kaasakiskuvus on igati kõrgeimat hinnet väärt. Sisu niisamuti. Psühhopatoloogia lihtsalt läheb korda. Ehk olen ise kah kuskilt väärastunud. Tegudeni laskuda ei viitsi. Olge rahulikud.

Teksti loeti eesti keeles

Where Flies Are Born (1991) Douglas Clegg

13.02.2002, kell 15:38

Haige tekst küll, kuid minu jaoks üks kogumiku tipphetki. Vanapaar heaks täienduseks Psycho-emmele mõni lugu eespool.

Teksti loeti eesti keeles

Sünged varjud (2001) Raul Sulbi

13.02.2002, kell 15:35

Parim jutukogumik, mis möödunud aastal Eestis välja antud. Sai lõpuks minugi kaua kohunud õudusenälg rahuldatud. Ammu oli aeg. Tänud koostajale!

Teksti loeti eesti keeles

The Thing on the Roof (1932) Robert E. Howard

20.06.2001, kell 16:44

Tekst laseb küll ennast libedalt lugeda, aga jääb väheütlevaks ega anna Cthulhu müütidele olulist täiendust. Lovecrafti enda loomingus on kõik need iidsed olendid usutavamad ja hirmuäratavamad kui jäljendajate teostes.

Teksti loeti eesti keeles

Topisetegija (2000) Veiko Belials

20.06.2001, kell 16:08

Ainuüksi ideegi väärib parimat hinnet. Lugu ise üks kopsakamaid (kaalu, mitte mõõdu poolest) seni Belialsi sulest ilmunutest. Ehk järgneb veel midagi samas vaimus...

Teksti loeti eesti keeles

Vanaema, miks sul nii suured silmad on? (2001) Veiko Belials

20.06.2001, kell 16:00

Ainus "Marduse" juubelinumbri arvustamata lugu? Seda lünka annab täita.:)Mõneleheküljeline etüüd visandab totalitaatse tulevikuilma, kus lapsi kasvatatakse standardiseeritud laagrites kuulekateks kloonideks - alluma süsteemile. Jutuvestja, kes söandab lastele rääkida muinasjutte ja ärgitada nende kujutlusvõimet, tembeldatakse raskesti haigeks ning saadetakse "raviks" mäluvahetusele... mis aga ei lähe päris robotite ootuste kohaselt. Alles jutu teistkordsel lugemisel tuli esile autori poolt Punamütsikese ja libavanaema anatoomiaainelisele dialoogile antud uus dimensioon, sellest ka hea hinne. Taolisi inimvaenuliku tulevikuilma kirjeldusi on küllalt visandatud, kuid mitte igaühest ei loe sõnumit/hoiatust välja.Robot ikka oma vanaema ei asenda.

Teksti loeti eesti keeles

Rosemary`s Baby (1967) Ira Levin

14.06.2001, kell 19:53

Mitme aasta tagusest lugemisest on meelde jäänud just see painajalik atmosfäär ja Rosemary üksindustunne. "Tore" ju avastada, kes end lahke naabri maski taga peidab... Kole oli, kuid kartust võimaliku jällelugemise ees siiski ei tekitanud. Mis mõtet siis õudukatemeistritel üldse sulge teritada, kui kirjutatu lugejatel hiljem ühtainustki kuklakarva püsti ei tõsta? Puhta ajatapmise otsijatel on alati võimalus pöörduda keskvoolukraami poole, mis peale tagakaane sulgemist end enam kunagi meelde ei tuleta. Rosemary lapsuke seda juba ei salli.

Teksti loeti eesti keeles

Equal Rites (1987) Terry Pratchett

14.06.2001, kell 19:34

Eelmistest Kettamaailma üllitistest eristab seda tugevalt läbiv idee (võrdõiguslikkus), mis lõpus ka väljateenitud võidu saavutab. St et seelikukandjad ikka võivad võlurisaua taotleda ega pea ainult nõiakübaraga piirduma. Meeldivate tegelastena kerkisid esile praktiline Vanaema (praktikumile tulevad võlukunstitudengid kitselauta küürima:)) ning juba "Fantastilisest valgusest" tuttav banaanimaias raamatukoguhoidja. Esk ise jäi kuidagi verevaeseks - plika müttas küll vapralt ringi, aga n-ö juuste alla ei õnnestunud talle siiski piiluda. Või on seda ühe nelja jala pikkuse võlurihakatise puhul liiga palju nõuda... Kokkuvõtteks võib öelda, et lahmivad naljad kolmandat raamatut järjest väsitavad vist lugeja ära. Siis võib-olla mitte, kui lugeda tempoga üks raamat kvartalis (et kraam väheke settida jõuaks). Kärsitu mina nii kaua ei oodanud. Mnjah, kes nüüd aasta pärast mäletakski, millises Kettamaailma osas see või teine kild maha hõigati...

Teksti loeti eesti keeles

John Hamilton Llewellyns Ende (1904) Hanns Heinz Ewers

6.06.2001, kell 18:44

Jutt sellest, kuidas ülima täiuslikkuse jälitamine tundliku hinge lõpuks hauda viib (ka kaudses mõttes). Mõned ideaalid peaksidki jääma klaasi või jää alla imetlemiseks. Võib uneldes piinelda ja siiski pika elu ära elada või terve mõistuse loovutada üheainsa lihaliku õnnehetke eest. Igaüks ise teab, millise kannatamismeetodi valib...

Teksti loeti eesti keeles

The Snail-Watcher (1964) Patricia Highsmith

6.06.2001, kell 18:28

Onu kasvatas tigusid ning tänamatud elukad võtsid ta heaks - ja point? Et pühenduge parem perekonnale kui limukatele? Seda saab ühe lausegagi ning mõnes sobivamas vormis öelda. Kuigi, nahkapanemine ei ole vist ühegi variandi puhul välistatud...

Teksti loeti eesti keeles

Dracula (1897) Bram Stoker

6.06.2001, kell 18:20

Viktoriaanlik stiil, melodramaatika ja kohatine venivus võivad kärsitumale lugejale tüütult mõjuda, ent lugemist värib sellegipoolest. Väga hea hinne juba ainuüksi surematu Ida-Euroopa krahvi eest, kes lõpulehekülgedel küll teise ilma kupatatakse, ent (nagu kirjandus- ja filmiajalugu hiljem näitasid) kuidagi seal püsida ei taha. Kuigi... tõeline Vlad Tepes oleks enda kui romantiseeritud vereimeja portree üle heal juhul vaid põlastavalt naerda hirnunud. Halvemal juhul Stokeri jaoks ühe teiba otsinud ja...

Teksti loeti eesti keeles

The Coat (1934) A. E. D. Smith

6.06.2001, kell 18:05

(Endise) omaniku elujõu ülekandumine talle kuulunud asjadele on küll suhteliselt kulunud kirjandusvõte, aga selles jutus loob siiski ülimalt kõheda atmosfääri. Kurja ei summutata pühitsetud vee vms atribuutika abil, vaid ta jääb edaspidigi oma valdusi kaitsma. Ehk sai pagenud ränduri mahajäänud reisivarustusestki mingit meelelahutust järgnevatele igavatele rippumispäevadele.:)

Teksti loeti eesti keeles

Meninos da rua (2000) Indrek Hargla

6.06.2001, kell 17:48

Veel üks näide sellest, et konkreetse süzhee ja sündmusteta loos võib sisalduda rohkemgi kui sajaleheküljelises madinas. Hinge jäid suurlinna julmus, ükskõiksus ja hundiseadused. Müts maha nende ees, kes niisuguses kohas on sunnitud elama.

Teksti loeti eesti keeles

«Kuningas Christeri Mõõk» ja Ingrid (2000) Indrek Hargla

6.06.2001, kell 17:43

Taas kord üks näljaseks ajav lugu. Autori teiste lugudega võrreldes küll rohkem pahaendelise kannapöördega lõppev situatsioonikirjeldus kui ulme, aga profil tasemel teostatud ikkagi.

Teksti loeti eesti keeles

Pan Grpowski jõulud (1999) Indrek Hargla

6.06.2001, kell 17:38

Nõustun sellega, et üks parimaid IH tekste ning väärib kohta "Algernoni" tipplugude seas. Ülipõhjalikku eeltööd, mis Poola jõulukommetest usutava pildi (ja nuriseva kõhu:)) tuleb taas esile tõsta. Vaid mongolite sõjakäigu kirjelduses tuleb ajalooõpiku tunne, aga elab üle. Pan G. on täiesti ära teeninud koha Eesti ulmes loodud värvikamate tegelaskujude hulgas(peale Veiko Belialsi Malcolm McCoy ei olegi talle tegelikult väärilist seltskonda lisada). Jääb üle vaid tubli eksortsisti uusi seiklusi oodata.

Teksti loeti eesti keeles

The Brown Hand (1899) Arthur Conan Doyle

6.06.2001, kell 17:27

Vettpidav taust, hea idee, leidlik lõpplahendus. Veel üks lugu "Öistest külalistest", mis sisemist positiivsust kiirgab.

Teksti loeti eesti keeles

A Happy Release (1904) Sabine Baring-Gould

6.06.2001, kell 17:24

Niipalju siis vagadusest ja usuhullusest, võiks öelda peale loo lõpulause lugemist. Kummitused jätku elavad rahule ning sehkendagu omavahel. Hea võimalus neist vabaneda, tegelikult...:)

Teksti loeti eesti keeles

The Monkey`s Paw (1902) W. W. Jacobs

6.06.2001, kell 17:20

Eelarvustajad on "Ahvikäpa" väärtused - kerge kasu otsija komistab omaenda võrku - juba välja toonud, nii et ühinen nendega. Jutt, mida tasub iga kord meenutada, kui inimese tahe pilvekõrgusena ja ainuvalitsevana tundub. Ego maa peale tagasi toomine ei tule sugugi iga kord kahjuks.

Teksti loeti eesti keeles