Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Veiko Belials ·

Topisetegija

(jutt aastast 2000)

eesti keeles: antoloogia «Mardus 1/2000»
Veiko Belials «Helesiniste Liivade laul» 2003

Tekst leidub kogumikes:
  • Mardus
Hinne
Hindajaid
6
7
7
2
0
Keskmine hinne
3.773
Arvustused (22)

Suurepärane jutt, mis "Pike tee algusega" näikse märkivat uut kvaviteeti Belialsi loomingus. Arvan, et autor on lühi-lühilugudega juba enam-vähem kõik saavutanud, et mitte öelda end ammendanud, edasi tuleks just töötada pikemate juttude suunas, kus võimalus peale idee ka muid liine arendada.

Topisetgija on kergelt klubijutu hõnguline, väljapeetud ja mõjusalt edasi antud. Ainuke koht, mis kriitikat väärib, on see, kuidas peategelane politsei käest indiaanlase unenäo teada saab - kuidagi liiga lihtne nõks autori jaoks loo võtmekohast üle hüppamiseks. Ehk andnuks siin pisut peenem lahendus leida?

Siiski, loo väärtust see ei kõiguta. "Viis" on kindel. Pärast "Existerioni" ebaõnnestumist on Belialsil kindalsti tarvilik just sellises vormis ja pikkuses jätkata - meelitab lugeja kiiremini enda juurde tagasi.

Jutt oli kuidagi eriliselt värske ja mittebelialslik, mõjus väga uudse ja originaalsena. Ütleksin isegi, et VB on suutnud siin oma senised väiksed miinused maha raputada ja leidnud suuna, ka kirjutustehnilise, milles ennast kõige kodusemalt tunneb.

See tekst tuleks kõigil enne Stalkeri-küstlusele vastamist läbi lugeda. Aastale tagasi vaadates on selge, et kuulub ka objektiivsete kriteeriumite alusel top5 sekka.

"El condor pasa" kuulub aga paraku kitshi hulka, milliseid lennujaamades CD-poodides eheda latiino fiilingu pähe pakutakse.

Belialsile palju edu!

Teksti loeti eesti keeles

Täiesti nõus isand Golikoviga, välja arvatud selles, et Belials ei peaks enam ylilyhijuttudega tegutsema. See mõõt ei ole end tema jaoks kindlasti mitte ammendanud. Tuletab siinkohal hea sõnaga Sfinksi meelde, mis oli väga hea ja samas ka väga lühike. Ühesõnaga - edu jah ;)
Teksti loeti eesti keeles

Belials kirjutanud jälle loo, of course. Mulle täits meeldivad ta lood. Sellised lihtsad... Sellelgi ei olnud viga. Idee oli üsna paeluv, aga vaat` lugeda oli kohutav. Sain kohe maru vihaseks. Mis See siis On? Belials, kes on suisa raamatuga maha saanud, pole viitsinud stiili-vigu parandada (kui need üldse on stiili vead)! Vaata jutt veel kord üle ja roogi kõik need ~15 üleliigset asesõna välja (nagu "ta", "ma", "mu" jne) Kammaan, see on elementaarne, et kui kirjutamishoos tekib järjest kolm ühesuguse vaese lauseehitusega vusserdist (N: Ma olin...), siis tuleb kiirelt midagi ette võtta. Näiteks Goethet lugema hakata!?!Igatahes, värk on Belialsi sarnaste meestega karm. Kaua ja palju kirjutanud mees peaks "kirjutamisele" juba tähelepanu pöörama! Idee eest 4 punkti ja stiili eest 2 punni - kokku nigel 3.
Teksti loeti eesti keeles

Belialsi juttude järel närib mu hinge alati pisuke kahtlus, et kas ma neid lugusid viimati sõber Valdeko Vendet külastades mõnest sada aastat vanast lehesabast juba varemalt lugema pole juhtunud. See selleks, «viite» välistavale ajast-ja-arust mekile liigset tähelepanu pööramata tuleb tõdeda, et ühe töntsi sulega autori kohta oli tegemist täiesti talutavalt väljapeetud looga. Tubli!

PS. Vendele tervisi, ja ole ise kah moodne!

Teksti loeti eesti keeles

Ei saa öelda, et oleks halb jutt... algus läks küll pisut raskelt, kuid ehk oli süüdi see puine mekk, mis James Patrick Kelly`st suhu oli jäänud?

Sisust on tiba raske rääkida, sest jutt kuulub selliste hulka, mida tuleb lihtsalt lugeda, et kas käib kõlks, või ei käi... minul midagi kõlksatas... kuid viie jaoks siiski vähe. Noh, kindlasti ei pea autor selle jutu pärast silmi maha lööma, sest tegu on kindlasti ühe parima jutuga mis viimasel ajal Veiko Belialsi nime all ilmunud.

Viiest jätab jutu tegelikult ilma üks hästi tobe koht. Sorry, see on nüüd küll personaalne kiiks, aga kui ma lugesin, et minategelasel tuli kõrgmäestikus tunne, mida annab hästi edasi rooflöödil mängitav «Kondori lend»... siis tuli must välja selline naeruturtsatus, mis hävitas ära selle suhteliselt lummava õudusmeeleolu. Noh, et võimas ja karge elamus ning siis see kitshilik lugu. Tuli meelde kohe see Nabokovi arutlus luiki ujutavast kalsoonides sakslasest jne. Okay, võimalik, et see tõrge «Kondori lennu» suhtes on minu isiklik vajakajäämine, kuid viite ei saa ma ka ilma selle komistuseta panna...

Teksti loeti eesti keeles

Tavatult hea tükk Belialsi kohta. Mina isiklikult oleksin muidugi natuke varjata katsunud seda, miks need elukad ikkagi piiravad opilauale või altarile aheldatud inimest, oleks jätnud kuni lõpuni lahti võimalused nagu ohverdamine muistsetele jumalatele näiteks, sel juhul oleks olnud asi puändikam ning oleks võinud rahumeeli viie panna. Praegu annan neli punkti.
Teksti loeti eesti keeles

Ainuüksi ideegi väärib parimat hinnet. Lugu ise üks kopsakamaid (kaalu, mitte mõõdu poolest) seni Belialsi sulest ilmunutest. Ehk järgneb veel midagi samas vaimus...
Teksti loeti eesti keeles

muidugi oli selle lugemine viga, aga kui kõik kiidavad, et belialsi kohta päris hea, raiskasin siiski viis minutit. tegelt ei saa ma üldse aru, miks õudukeid loetakse või mida siis üldse õudseks peetakse. üsna igav ja tuim jutt oli see. no on telgis keski/miski, mis surnud elukaid veidral moel kokku õmbleb. ja siis?
Teksti loeti eesti keeles

Ei olnud halb. Hea ka ei olnud. Oleks v6inud olla pikem ja läbim6eldum, oleks saand parema hind
Teksti loeti eesti keeles

Võib olla siiski võiks BAASis ka plusside-miinuste lisamise võimalus hinde taga olema? Igal juhul saaks "Topisetegija" maksimaalse arvu plusse taha. Mida rohkem igasuguseid jutte lugeda, seda vähem leidub neid, mis värinaid tekitavad. Kõnealune jutt tekitas. Kentaur... no miks ise selliste asjade peale ei tule?

Miks loetakse õudukaid, Must Kass? Arvatavasti samadel põhjustel, miks loetakse mistahes muud zhanri.

Teksti loeti eesti keeles

3+. Jahimees kombineerib lastud loomadest veidraid topiseid ja müüb neid: sarvedega jäneseid, tiivulisi ahve jne. Oma töös on ta väga osav. Loomade hinged solvuvad sellisest mõnitamisest ja hakkavad kätte maksma, alustades unenägudest.
Teksti loeti eesti keeles

KOlm.. kolm... kolm. Rahuldas. Kuid kas kirjanduslikult...
Ei usu, et sihuke lihtne kirjastiil ka selles jutus plussiks tuleb. Mõjus jutustusena, lihtsalt rahuldava jutustusena.
Ise olen veendunud, et ei pea kõike lihtsalt ette söötma ja nagu käesolevas tekstis näis -- ette jutustama. Võiks keskenduda rohkem ridade vahele, alles siis ütlema midagi, mis must-valget võiks väärida.
Aga vaidlustada võib mu sõnu alati.
Teksti loeti eesti keeles

Idee uudsus on muidugi küsitav, kuna on juba paar varasemat topisetegija juttu kah ette sattunud, kuid tuleb tunnistada, et VB loomingus kindlasti üks suuremaid õnnestumisi.
Teksti loeti eesti keeles

Hinne vist siiski minus kinni. Nii vähe, kui ma õudukeid ka loen, on nad kõik ühte auku sihitud. Ka selle konkreetse jutu detaile ning ideed olen ma mitmes varemloetud tekstis kohanud. Siin oligi vaid positiivne see "liitloomade" idee ja mõningad kirjeldused. Lõpp aga oli kahjuks juba poolepeal ette näha.

Aga järjekordselt ajas mind segadusse Jyrka sõnavõtt. Seekord siis "Kondori lennu" kohta. Nimelt ei mäleta et oleks seda seal jutus kohand. Vaatasin järgi ja ei olegi... Tuli jälle kätte võtta esmaväljaanne ning seal ta kenasti oligi. Õnneks on antud kogumikku/juttu silutud ka peale nende punktide, mida Jyrka välja on toonud.

Teksti loeti eesti keeles

Algus suurepärane, aga keskpaigast ei suuda isegi huumorina võtta. Väsitavalt etteaimatav ehk siis sama originaalne kui Lihtsalt Maria.
Teksti loeti eesti keeles

Objektiivselt... 3! Liiga lihtne ja aimatav oli see lõpp. Kui autor oleks viitsinud rohkem vaeva näha, siis ma ju ei nuriseks, kuid ohvitseri käest kuuldud unenägu ja liiga vara esile toodud jumalad rikkusid lõpu päris ära. Kahju.
Teksti loeti eesti keeles

Üldiselt ontlik luupainaja-lugu, mille juures kahtlusi tekitas ainult seesama asjaolu mida juba Andrei Golikov mainis - kas erakliku iseloomuga vana indiaanlane ikka oleks üpriski suvalisele välismaalasestohvitserile oma jubeda unenäo sisu ümber jutustanud?
Teksti loeti eesti keeles

Väga hea lühipala. Minumeelest suurepäraselt ja samas lühidalt on edasi antud mina-jutustaja košmaaride painajalikkus. Ainus etteheide oleks lõpu liigne äraarvatavus. Lõpus ei olnud muud oodata, kui nüüd milline topis Leonist endast tehti.
Teksti loeti eesti keeles

Belials on suurepäraselt tabanud klassikalise õudusloo stiili ja õhustikku. Õuduslugudega on tavaliselt see häda et lugeda neid on väga piinarikas, nad on tüütud ja igavad. Kuid see siin on päris huviga loetav ja pani isegi lõpus mõtlema, milline see vana indiaanipässi ja eesli hübriidist kentaur välja võiks näha. Tugev "neli".
Teksti loeti eesti keeles
x
Maria Perner
17.02.1982
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Lugedes kerkis mällu kunagi teleekraanilt nähtud "The Stand". Ümberringi möllav kurjus, mis ähvardab iga hetk ka vaprat ellujäänute gruppi neelata. Meeleheite Linnas on siis tegemist vanast kaevandusest väljaurgitsetud kurjusega, mis on nii suur, et lõhub üksteise järel vallutatud inimeste kehad. Taltub alles siis, kui ei ole enam kellegi naha vahele pugeda. Heale taas sisenemisloa andmiseni jagub ent küllalt verd, õelust, minevikuneedust, raisakotkaid ja lõgismadusid. Lugemise kõrvale muud suupärast parem mitte tarbida... mõnel hetkel võib manustatu tagurpidi väljuda. See ei ole isiklik kogemus. Eeldan lihtsalt treenimata närvisüsteemide olemasolu.
Teksti loeti inglise keeles

Raamatu tagakaanel olev kiidujutt osutus liigselt vahutavaks... värinaid ei tekkinud mingeid, lõpus hoopis küsimus: ja see ongi kõik? Vist oli asi originaali keerulistes sõnapiltides... Niipalju huvi äratas küll, et otsiks tolle LR kuskilt üles. Ehk läheb emakeelsena rohkem hinge.
Teksti loeti inglise keeles

Taas kord kettakad oma parimas jaburuses. Sellist surma juba ei kardaks. "Cool", nagu Beavis (või Butt-Head) kunagi kraaksatas. Siin heas mõttes.
Teksti loeti eesti keeles

Kogumiku kõige nõrgem ja sisutum tükk. Lugemine tükki küljest ei võtnud, aga millest jutt ning mis autor mõtles, see ei ole pärale jõudnud. Loeks üle, kuid ei viitsi. Parematki lugeda.
Teksti loeti eesti keeles

Isegi mina, kes ma autodest ega meeste masinahullusest miskit ei pea, nautisin sõidukikeskest teost. Autodest hoolimata (või just nende tõttu...) õudne ning haarav. Kuningas Stepani kirjutatud ikkagi, ning tema juba oskab. Tsitaadid lauludest lisavad vürtsi juurde, moodustades teatud mõttes romaani luulevormis kokkuvõtte.
Teksti loeti inglise keeles

Lovecraft oma parimas traditsioonis ning vastikuses. Heas mõttes. Õudus ei karga niivõrd näkku, kui hiilib kuskil seina taga ringi... mõjuvamgi veel.
Teksti loeti eesti keeles

Atmosfäär ja kaasakiskuvus on igati kõrgeimat hinnet väärt. Sisu niisamuti. Psühhopatoloogia lihtsalt läheb korda. Ehk olen ise kah kuskilt väärastunud. Tegudeni laskuda ei viitsi. Olge rahulikud.
Teksti loeti eesti keeles

Haige tekst küll, kuid minu jaoks üks kogumiku tipphetki. Vanapaar heaks täienduseks Psycho-emmele mõni lugu eespool.
Teksti loeti eesti keeles

Parim jutukogumik, mis möödunud aastal Eestis välja antud. Sai lõpuks minugi kaua kohunud õudusenälg rahuldatud. Ammu oli aeg. Tänud koostajale!
Teksti loeti eesti keeles

Tekst laseb küll ennast libedalt lugeda, aga jääb väheütlevaks ega anna Cthulhu müütidele olulist täiendust. Lovecrafti enda loomingus on kõik need iidsed olendid usutavamad ja hirmuäratavamad kui jäljendajate teostes.
Teksti loeti eesti keeles

Ainuüksi ideegi väärib parimat hinnet. Lugu ise üks kopsakamaid (kaalu, mitte mõõdu poolest) seni Belialsi sulest ilmunutest. Ehk järgneb veel midagi samas vaimus...
Teksti loeti eesti keeles

Ainus "Marduse" juubelinumbri arvustamata lugu? Seda lünka annab täita.:)Mõneleheküljeline etüüd visandab totalitaatse tulevikuilma, kus lapsi kasvatatakse standardiseeritud laagrites kuulekateks kloonideks - alluma süsteemile. Jutuvestja, kes söandab lastele rääkida muinasjutte ja ärgitada nende kujutlusvõimet, tembeldatakse raskesti haigeks ning saadetakse "raviks" mäluvahetusele... mis aga ei lähe päris robotite ootuste kohaselt. Alles jutu teistkordsel lugemisel tuli esile autori poolt Punamütsikese ja libavanaema anatoomiaainelisele dialoogile antud uus dimensioon, sellest ka hea hinne. Taolisi inimvaenuliku tulevikuilma kirjeldusi on küllalt visandatud, kuid mitte igaühest ei loe sõnumit/hoiatust välja.Robot ikka oma vanaema ei asenda.
Teksti loeti eesti keeles

Mitme aasta tagusest lugemisest on meelde jäänud just see painajalik atmosfäär ja Rosemary üksindustunne. "Tore" ju avastada, kes end lahke naabri maski taga peidab... Kole oli, kuid kartust võimaliku jällelugemise ees siiski ei tekitanud. Mis mõtet siis õudukatemeistritel üldse sulge teritada, kui kirjutatu lugejatel hiljem ühtainustki kuklakarva püsti ei tõsta? Puhta ajatapmise otsijatel on alati võimalus pöörduda keskvoolukraami poole, mis peale tagakaane sulgemist end enam kunagi meelde ei tuleta. Rosemary lapsuke seda juba ei salli.
Teksti loeti eesti keeles

Eelmistest Kettamaailma üllitistest eristab seda tugevalt läbiv idee (võrdõiguslikkus), mis lõpus ka väljateenitud võidu saavutab. St et seelikukandjad ikka võivad võlurisaua taotleda ega pea ainult nõiakübaraga piirduma. Meeldivate tegelastena kerkisid esile praktiline Vanaema (praktikumile tulevad võlukunstitudengid kitselauta küürima:)) ning juba "Fantastilisest valgusest" tuttav banaanimaias raamatukoguhoidja. Esk ise jäi kuidagi verevaeseks - plika müttas küll vapralt ringi, aga n-ö juuste alla ei õnnestunud talle siiski piiluda. Või on seda ühe nelja jala pikkuse võlurihakatise puhul liiga palju nõuda... Kokkuvõtteks võib öelda, et lahmivad naljad kolmandat raamatut järjest väsitavad vist lugeja ära. Siis võib-olla mitte, kui lugeda tempoga üks raamat kvartalis (et kraam väheke settida jõuaks). Kärsitu mina nii kaua ei oodanud. Mnjah, kes nüüd aasta pärast mäletakski, millises Kettamaailma osas see või teine kild maha hõigati...
Teksti loeti eesti keeles

Jutt sellest, kuidas ülima täiuslikkuse jälitamine tundliku hinge lõpuks hauda viib (ka kaudses mõttes). Mõned ideaalid peaksidki jääma klaasi või jää alla imetlemiseks. Võib uneldes piinelda ja siiski pika elu ära elada või terve mõistuse loovutada üheainsa lihaliku õnnehetke eest. Igaüks ise teab, millise kannatamismeetodi valib...
Teksti loeti eesti keeles

Onu kasvatas tigusid ning tänamatud elukad võtsid ta heaks - ja point? Et pühenduge parem perekonnale kui limukatele? Seda saab ühe lausegagi ning mõnes sobivamas vormis öelda. Kuigi, nahkapanemine ei ole vist ühegi variandi puhul välistatud...
Teksti loeti eesti keeles

Viktoriaanlik stiil, melodramaatika ja kohatine venivus võivad kärsitumale lugejale tüütult mõjuda, ent lugemist värib sellegipoolest. Väga hea hinne juba ainuüksi surematu Ida-Euroopa krahvi eest, kes lõpulehekülgedel küll teise ilma kupatatakse, ent (nagu kirjandus- ja filmiajalugu hiljem näitasid) kuidagi seal püsida ei taha. Kuigi... tõeline Vlad Tepes oleks enda kui romantiseeritud vereimeja portree üle heal juhul vaid põlastavalt naerda hirnunud. Halvemal juhul Stokeri jaoks ühe teiba otsinud ja...
Teksti loeti eesti keeles

(Endise) omaniku elujõu ülekandumine talle kuulunud asjadele on küll suhteliselt kulunud kirjandusvõte, aga selles jutus loob siiski ülimalt kõheda atmosfääri. Kurja ei summutata pühitsetud vee vms atribuutika abil, vaid ta jääb edaspidigi oma valdusi kaitsma. Ehk sai pagenud ränduri mahajäänud reisivarustusestki mingit meelelahutust järgnevatele igavatele rippumispäevadele.:)
Teksti loeti eesti keeles

Veel üks näide sellest, et konkreetse süzhee ja sündmusteta loos võib sisalduda rohkemgi kui sajaleheküljelises madinas. Hinge jäid suurlinna julmus, ükskõiksus ja hundiseadused. Müts maha nende ees, kes niisuguses kohas on sunnitud elama.
Teksti loeti eesti keeles

Taas kord üks näljaseks ajav lugu. Autori teiste lugudega võrreldes küll rohkem pahaendelise kannapöördega lõppev situatsioonikirjeldus kui ulme, aga profil tasemel teostatud ikkagi.
Teksti loeti eesti keeles

Nõustun sellega, et üks parimaid IH tekste ning väärib kohta "Algernoni" tipplugude seas. Ülipõhjalikku eeltööd, mis Poola jõulukommetest usutava pildi (ja nuriseva kõhu:)) tuleb taas esile tõsta. Vaid mongolite sõjakäigu kirjelduses tuleb ajalooõpiku tunne, aga elab üle. Pan G. on täiesti ära teeninud koha Eesti ulmes loodud värvikamate tegelaskujude hulgas(peale Veiko Belialsi Malcolm McCoy ei olegi talle tegelikult väärilist seltskonda lisada). Jääb üle vaid tubli eksortsisti uusi seiklusi oodata.
Teksti loeti eesti keeles

Vettpidav taust, hea idee, leidlik lõpplahendus. Veel üks lugu "Öistest külalistest", mis sisemist positiivsust kiirgab.
Teksti loeti eesti keeles

Niipalju siis vagadusest ja usuhullusest, võiks öelda peale loo lõpulause lugemist. Kummitused jätku elavad rahule ning sehkendagu omavahel. Hea võimalus neist vabaneda, tegelikult...:)
Teksti loeti eesti keeles

Eelarvustajad on "Ahvikäpa" väärtused - kerge kasu otsija komistab omaenda võrku - juba välja toonud, nii et ühinen nendega. Jutt, mida tasub iga kord meenutada, kui inimese tahe pilvekõrgusena ja ainuvalitsevana tundub. Ego maa peale tagasi toomine ei tule sugugi iga kord kahjuks.
Teksti loeti eesti keeles