Topisetgija on kergelt klubijutu hõnguline, väljapeetud ja mõjusalt edasi antud. Ainuke koht, mis kriitikat väärib, on see, kuidas peategelane politsei käest indiaanlase unenäo teada saab - kuidagi liiga lihtne nõks autori jaoks loo võtmekohast üle hüppamiseks. Ehk andnuks siin pisut peenem lahendus leida?
Siiski, loo väärtust see ei kõiguta. "Viis" on kindel. Pärast "Existerioni" ebaõnnestumist on Belialsil kindalsti tarvilik just sellises vormis ja pikkuses jätkata - meelitab lugeja kiiremini enda juurde tagasi.
Jutt oli kuidagi eriliselt värske ja mittebelialslik, mõjus väga uudse ja originaalsena. Ütleksin isegi, et VB on suutnud siin oma senised väiksed miinused maha raputada ja leidnud suuna, ka kirjutustehnilise, milles ennast kõige kodusemalt tunneb.
See tekst tuleks kõigil enne Stalkeri-küstlusele vastamist läbi lugeda. Aastale tagasi vaadates on selge, et kuulub ka objektiivsete kriteeriumite alusel top5 sekka.
"El condor pasa" kuulub aga paraku kitshi hulka, milliseid lennujaamades CD-poodides eheda latiino fiilingu pähe pakutakse.
Belialsile palju edu!