Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Indrek Hargla ·

Pan Grpowski jõulud

(lühiromaan aastast 1999)
https://algernon.ee/node/428

ajakirjapublikatsioon: «Algernon» 1999; detsember
♦   ♦   ♦

eesti keeles: Indrek Hargla «Pan Grpowski üheksa juhtumit» 2001

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
  • Algernon
Hinne
Hindajaid
15
2
1
0
0
Keskmine hinne
4.778
Arvustused (18)

Sedapuhku toimub eksortseerimine pan Grpowski kodumaal, 1964. aastal. Grpowski sugulane poola kolkakylast, kohalik nõid ja rahvaravitseja kutsub pani maale jõuluid veetma. Grpowski kellel, nagu selgub, on tõsine nõrkus kõikvõimalike susisevatest häälikutest kubisevate nimedega jõuluroogade vastu, võtab kutse vastu.

Kohapeal selgub et jõulurahu ja -roogade nautimisega yritus paraku ei piirdu ja pan eksortsist leiab ennast peatselt oma sugulase kaunitarist sõbrannest luupainajaid välja ajamas. Peale luupainajate leiab tolles kylas ja selle ymbruses aset muutki mystilist. Mingid kohalikud vanurid keelduvad suremast. XIII sajandil sealkandis tegutsenud mongolid pagesid selle kandini jõudes kabuhirmus euroopast tagasi oma steppidesse. Tööpõld eksortsistile niisiis suur ja lai.

Hea, tõsiselt hea. Paaris yksikus kohas ehk _pisut_ venitatud ja mingil hetkel hakkas tunduma, et tolle poolakeelse kulinaariaga oli vähe yle vyrtsitatud.. Samuti jäi vähe segaseks, et mis puutusid siia need suremast keelduvad vanakesed? Aga mis ma norin, kindlasti on tegemist yhe parema looga mida ma Algernonis lugenud olen. Viis ilma igasuguste reservatsioonideta.

Teksti loeti eesti keeles

Kas see Poola küla elu-olu tõesti ka selline oli, ei oska öelda. Aga usutav ta tundus ja seda oli mõnus lugeda. Surilina oli päris jubedust tekitav ese. Samuti oli huvitav mongolite liin. Kõige rohkem nauditav oli aga tekst ise, rida rea järel. Väga hea, Indrek! Pane aga samas vaimus edasi!
Teksti loeti eesti keeles

Hmnjah, kohati sattus Hargla omaenda poolakeele demonstreerimise ohvriks, rikkudes muidu stiililiselt nii kena yhtsust. Warszawa samas tekstis koos Sileesiaga - vabandust, aga ei. Muidu parim Grpowski lugu. Selline lyhiromaanilik pikkus tundub Indrekule sobivat. Nii et ootan edasisi tekste. Ehk saavad vastuse ka kunagi selles loos vastamata kysimused.
Teksti loeti eesti keeles

Meeldis, et Hargla on viitsinud taustamaterjalidega kõvasti tööd teha. Kuidagi tuleb aga näidata, et "Uskmatuse hind" märksa paremini kirjutatud on...
Teksti loeti eesti keeles

Ei hakka lähemalt kommenteerima, sest olen Pan Hargla loomingu osas juba võrdlemisi põhjalikult arvamust avaldanud "Algernoni" veergudel.
Teksti loeti eesti keeles

Tõttöelda on see koos "Uskmatuse hinnaga" üks selline IH lugu, millele võiks ka ilma kommenteerimata viie ära panna. Kõik on korralikult paigas ja poola keele üle kah viriseda ei oska... Mis muud kui viis ja mitmekordne lugemine.

Jõulujuttudest(???) igatahes üks etemaid.

Teksti loeti eesti keeles

Nonõnda! Indrek Harglal juubel kätte jõudnud!

Valisin juubeliõnnitluseks teksti, mida ma ise pean ehk autori parimaks... vähemasti kolme parima hulka kuuluvaks. Lühiromaani «Pan Grpowski jõulud» iseloomustab kõik see, mis teisigi Indrek Hargla häid tekste... Mulle kohutavalt meeldib, et autor on sedavõrd palju otsi lahti jätnud... iseäranis kiiduväärt on see, et mongolite teemat vaid möödaminnes puudutati... ka vestlus Stanislaw Lemist oli loo alguses super! Üks väheseid juhtumeid, kus mind ei häiri, et ulmeloos ulmest räägitakse! Üleüldse on Indrek Hargla tekstid heaks näiteks sellest, et suurepärases loos ei häiri mind asjad, mille kallal ma muidu alati irisen... see vist mingitpidi geniaalse teksti tunnus. Kui loed ja nõnda suuremeelselt andestad, et tähelegi ei pane. «Pan Grpowski jõulud» on just selline tekst, et pidevalt tabad end mõttelt, et näe... aga üldsegi ei vihastu, vaid oled hoopis rahul, et kus taat paneb!

Lühiromaanis on selline ideede pillerkaar, millest kehvemal kirjatsural jätkuks paariks aastaks. Võimalik, et selline laristamine ongi põhjustanud antud teksti suhtes sedavõrd suure kriitikakoori – pillav loomeviis pole ehk ökoajastul IN? Olen pisut vanamoodne inimene ning mulle laia joonega elamine ja loomine meeldib... et kotkast tunned lennust! Indrek Hargla on vaieldamatult kotkas ning kohalikes oludes lendab ta ka kõige kõrgemalt. Juubelikõnes tahakski (siiski veel) algajat autorit julgustada, et taevakumm on veel kõrgel ning tee alguses... seega pole mõtet tiibu loperdada lasta ja maa pealt maandumisplatsi vaadata. Pilk päikesse ning tiivalöök jõulisemaks... lennutehnika tuleb vaid lennates. Loomulikult on kõrgemalt kukkumine valusam, aga kõrgemal on ka tuul tugevam ning vaade avaram!

Meelekindlust, visadust ja vedamist!

Teksti loeti eesti keeles

Nõustun sellega, et üks parimaid IH tekste ning väärib kohta "Algernoni" tipplugude seas. Ülipõhjalikku eeltööd, mis Poola jõulukommetest usutava pildi (ja nuriseva kõhu:)) tuleb taas esile tõsta. Vaid mongolite sõjakäigu kirjelduses tuleb ajalooõpiku tunne, aga elab üle. Pan G. on täiesti ära teeninud koha Eesti ulmes loodud värvikamate tegelaskujude hulgas(peale Veiko Belialsi Malcolm McCoy ei olegi talle tegelikult väärilist seltskonda lisada). Jääb üle vaid tubli eksortsisti uusi seiklusi oodata.
Teksti loeti eesti keeles

Super! Muud nagu öelda ei oskagi. Enamus mainitud kohtades olen käinud ja see ilmestas juttu veelgi. Tekkis huvi ka teiste Grpowski lugudega tutvuda, kui neist juba nii palju juttu on tehtud.
Teksti loeti eesti keeles

Mida oskan ma lisada!? Üks parimaid lühiromaane mida ma üldse olen lugenud. Kohe selline Poola tunne tekkis. Ja tegelased ja eluolu olid ikka päris hästi sulega ette joonistatud. Hinne on viis miinusega. Eesti ulmelase kohustuslik kirjandus!
Teksti loeti eesti keeles

T6esti, t6esti, ma pole selle lyhirommani kohta veel s6nagi kirjutanud. Eelpoole kirjutajad on seda k6vasti kiitnud. Kiidan minagi, kuigi ylevoolavat kiitust siit ei tule. Ei tule sellepärast, et kirjutaja on igavene ahv! Mitte isiklikus plaanis, vaid just selle jutu järgi. On ilmne sigadus m6elda välja meeletu hulk ilgelt paeluvaid intriige, mis omavahel tunduvad kuidagi ysna k6vasti seotud levat, arendada teemat, mis pinget yle kruvib ja siis... mingi suht triviaalse ja kohati isegi banaalse l6pplahendusega kogu värgindusele kriips alla t6mmata. Ehk olen ma loll, kuid mongolite liin jäi mulle segaseks. Minu hinne väljendab lihtsalt solvumist ja mitte midagi muud, sest jutt ON hea.
Teksti loeti eesti keeles

Lõpplahenduseks oleks võib-olla minagi midagi "vägevamat" oodanud, aga eriti nurisema ka ei kipu. Oli selline paras detektiivika lõpp. Hinde madaldamiseks igatahes käsi ei tõuse, seda enam et kõik peale lõpu oli tõepoolest megatasemel.
Teksti loeti eesti keeles

On juba eespool mainitud, et jutu lõpp oli pisut kesine. Samas äkki oli see taotluslik. Kõik ootasid võimsat tulevärki, aga autor otsustas asja meelega märksa lihtsamalt lahendada. Või sai tal lihtsalt jõud otsa. Igatahes väga tasemel lühiromaan. Kaks korda lugenud, kuid endiselt väga põnev, kuigi ka mul jäi see mongolite liin pisut ebaselgeks. Oleks pidanud seda ülejäänud tekstiga natuke tihedamalt siduma. Hinnet see igatahes ei riku. Viis, nagu tavaliselt
Teksti loeti eesti keeles

Mulle ka tundub, et Harglale kõige sobivaim žanr on lühiromaan. Romaanid kipuvad tal teinekord ülearust sõnavahtu täis olema, ja jutud on tihtipeale täis topitud kõiksugu vajalikku ja mittevajalikku infot, mistõttu lugu ise kannatab ja nihkub kõikide detailide kontsentratsiooni tõttu kuhugi tahaplaanile. Lühiromaan on just selline mõnus vorm, mitte liiga pikk, et suvaline sõnamulin domineerivaks saaks tõusta, mitte liiga lühike et kõiksugu taustainfost üleannuse saaks.

Ma pean ka tunnistama et ma ei saanud eriti aru sellest suremisega mitte hakkama saavate vanakeste liinist, ja see mongolite liin oli ka üsna segane. Et siis mis kuradi värav ja kas mongolid tõid selle Euroopasse või hoopis leidsid selle siit? Tegelikult oli see Kurja liin ka mõnevõrra segane, oli ta siis Kuri või polnud ta seda mitte? Aga see selleks, lühiromaan ise oli hõrk ja nauditav ja tekitas mitte just väikse tahtmise ise kõike neid seene- ja kapsapirukaid ja kartulipannkooke mekkida. Panen vaatamata eelpoolmainitud (minu jaoks segastele ja) natuke arusaamatutele liinidele kindla "viie" ära.

Teksti loeti eesti keeles
x
Maria Perner
17.02.1982
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Lugedes kerkis mällu kunagi teleekraanilt nähtud "The Stand". Ümberringi möllav kurjus, mis ähvardab iga hetk ka vaprat ellujäänute gruppi neelata. Meeleheite Linnas on siis tegemist vanast kaevandusest väljaurgitsetud kurjusega, mis on nii suur, et lõhub üksteise järel vallutatud inimeste kehad. Taltub alles siis, kui ei ole enam kellegi naha vahele pugeda. Heale taas sisenemisloa andmiseni jagub ent küllalt verd, õelust, minevikuneedust, raisakotkaid ja lõgismadusid. Lugemise kõrvale muud suupärast parem mitte tarbida... mõnel hetkel võib manustatu tagurpidi väljuda. See ei ole isiklik kogemus. Eeldan lihtsalt treenimata närvisüsteemide olemasolu.
Teksti loeti inglise keeles

Raamatu tagakaanel olev kiidujutt osutus liigselt vahutavaks... värinaid ei tekkinud mingeid, lõpus hoopis küsimus: ja see ongi kõik? Vist oli asi originaali keerulistes sõnapiltides... Niipalju huvi äratas küll, et otsiks tolle LR kuskilt üles. Ehk läheb emakeelsena rohkem hinge.
Teksti loeti inglise keeles

Taas kord kettakad oma parimas jaburuses. Sellist surma juba ei kardaks. "Cool", nagu Beavis (või Butt-Head) kunagi kraaksatas. Siin heas mõttes.
Teksti loeti eesti keeles

Kogumiku kõige nõrgem ja sisutum tükk. Lugemine tükki küljest ei võtnud, aga millest jutt ning mis autor mõtles, see ei ole pärale jõudnud. Loeks üle, kuid ei viitsi. Parematki lugeda.
Teksti loeti eesti keeles

Isegi mina, kes ma autodest ega meeste masinahullusest miskit ei pea, nautisin sõidukikeskest teost. Autodest hoolimata (või just nende tõttu...) õudne ning haarav. Kuningas Stepani kirjutatud ikkagi, ning tema juba oskab. Tsitaadid lauludest lisavad vürtsi juurde, moodustades teatud mõttes romaani luulevormis kokkuvõtte.
Teksti loeti inglise keeles

Lovecraft oma parimas traditsioonis ning vastikuses. Heas mõttes. Õudus ei karga niivõrd näkku, kui hiilib kuskil seina taga ringi... mõjuvamgi veel.
Teksti loeti eesti keeles

Atmosfäär ja kaasakiskuvus on igati kõrgeimat hinnet väärt. Sisu niisamuti. Psühhopatoloogia lihtsalt läheb korda. Ehk olen ise kah kuskilt väärastunud. Tegudeni laskuda ei viitsi. Olge rahulikud.
Teksti loeti eesti keeles

Haige tekst küll, kuid minu jaoks üks kogumiku tipphetki. Vanapaar heaks täienduseks Psycho-emmele mõni lugu eespool.
Teksti loeti eesti keeles

Parim jutukogumik, mis möödunud aastal Eestis välja antud. Sai lõpuks minugi kaua kohunud õudusenälg rahuldatud. Ammu oli aeg. Tänud koostajale!
Teksti loeti eesti keeles

Tekst laseb küll ennast libedalt lugeda, aga jääb väheütlevaks ega anna Cthulhu müütidele olulist täiendust. Lovecrafti enda loomingus on kõik need iidsed olendid usutavamad ja hirmuäratavamad kui jäljendajate teostes.
Teksti loeti eesti keeles

Ainuüksi ideegi väärib parimat hinnet. Lugu ise üks kopsakamaid (kaalu, mitte mõõdu poolest) seni Belialsi sulest ilmunutest. Ehk järgneb veel midagi samas vaimus...
Teksti loeti eesti keeles

Ainus "Marduse" juubelinumbri arvustamata lugu? Seda lünka annab täita.:)Mõneleheküljeline etüüd visandab totalitaatse tulevikuilma, kus lapsi kasvatatakse standardiseeritud laagrites kuulekateks kloonideks - alluma süsteemile. Jutuvestja, kes söandab lastele rääkida muinasjutte ja ärgitada nende kujutlusvõimet, tembeldatakse raskesti haigeks ning saadetakse "raviks" mäluvahetusele... mis aga ei lähe päris robotite ootuste kohaselt. Alles jutu teistkordsel lugemisel tuli esile autori poolt Punamütsikese ja libavanaema anatoomiaainelisele dialoogile antud uus dimensioon, sellest ka hea hinne. Taolisi inimvaenuliku tulevikuilma kirjeldusi on küllalt visandatud, kuid mitte igaühest ei loe sõnumit/hoiatust välja.Robot ikka oma vanaema ei asenda.
Teksti loeti eesti keeles

Mitme aasta tagusest lugemisest on meelde jäänud just see painajalik atmosfäär ja Rosemary üksindustunne. "Tore" ju avastada, kes end lahke naabri maski taga peidab... Kole oli, kuid kartust võimaliku jällelugemise ees siiski ei tekitanud. Mis mõtet siis õudukatemeistritel üldse sulge teritada, kui kirjutatu lugejatel hiljem ühtainustki kuklakarva püsti ei tõsta? Puhta ajatapmise otsijatel on alati võimalus pöörduda keskvoolukraami poole, mis peale tagakaane sulgemist end enam kunagi meelde ei tuleta. Rosemary lapsuke seda juba ei salli.
Teksti loeti eesti keeles

Eelmistest Kettamaailma üllitistest eristab seda tugevalt läbiv idee (võrdõiguslikkus), mis lõpus ka väljateenitud võidu saavutab. St et seelikukandjad ikka võivad võlurisaua taotleda ega pea ainult nõiakübaraga piirduma. Meeldivate tegelastena kerkisid esile praktiline Vanaema (praktikumile tulevad võlukunstitudengid kitselauta küürima:)) ning juba "Fantastilisest valgusest" tuttav banaanimaias raamatukoguhoidja. Esk ise jäi kuidagi verevaeseks - plika müttas küll vapralt ringi, aga n-ö juuste alla ei õnnestunud talle siiski piiluda. Või on seda ühe nelja jala pikkuse võlurihakatise puhul liiga palju nõuda... Kokkuvõtteks võib öelda, et lahmivad naljad kolmandat raamatut järjest väsitavad vist lugeja ära. Siis võib-olla mitte, kui lugeda tempoga üks raamat kvartalis (et kraam väheke settida jõuaks). Kärsitu mina nii kaua ei oodanud. Mnjah, kes nüüd aasta pärast mäletakski, millises Kettamaailma osas see või teine kild maha hõigati...
Teksti loeti eesti keeles

Jutt sellest, kuidas ülima täiuslikkuse jälitamine tundliku hinge lõpuks hauda viib (ka kaudses mõttes). Mõned ideaalid peaksidki jääma klaasi või jää alla imetlemiseks. Võib uneldes piinelda ja siiski pika elu ära elada või terve mõistuse loovutada üheainsa lihaliku õnnehetke eest. Igaüks ise teab, millise kannatamismeetodi valib...
Teksti loeti eesti keeles

Onu kasvatas tigusid ning tänamatud elukad võtsid ta heaks - ja point? Et pühenduge parem perekonnale kui limukatele? Seda saab ühe lausegagi ning mõnes sobivamas vormis öelda. Kuigi, nahkapanemine ei ole vist ühegi variandi puhul välistatud...
Teksti loeti eesti keeles

Viktoriaanlik stiil, melodramaatika ja kohatine venivus võivad kärsitumale lugejale tüütult mõjuda, ent lugemist värib sellegipoolest. Väga hea hinne juba ainuüksi surematu Ida-Euroopa krahvi eest, kes lõpulehekülgedel küll teise ilma kupatatakse, ent (nagu kirjandus- ja filmiajalugu hiljem näitasid) kuidagi seal püsida ei taha. Kuigi... tõeline Vlad Tepes oleks enda kui romantiseeritud vereimeja portree üle heal juhul vaid põlastavalt naerda hirnunud. Halvemal juhul Stokeri jaoks ühe teiba otsinud ja...
Teksti loeti eesti keeles

(Endise) omaniku elujõu ülekandumine talle kuulunud asjadele on küll suhteliselt kulunud kirjandusvõte, aga selles jutus loob siiski ülimalt kõheda atmosfääri. Kurja ei summutata pühitsetud vee vms atribuutika abil, vaid ta jääb edaspidigi oma valdusi kaitsma. Ehk sai pagenud ränduri mahajäänud reisivarustusestki mingit meelelahutust järgnevatele igavatele rippumispäevadele.:)
Teksti loeti eesti keeles

Veel üks näide sellest, et konkreetse süzhee ja sündmusteta loos võib sisalduda rohkemgi kui sajaleheküljelises madinas. Hinge jäid suurlinna julmus, ükskõiksus ja hundiseadused. Müts maha nende ees, kes niisuguses kohas on sunnitud elama.
Teksti loeti eesti keeles

Taas kord üks näljaseks ajav lugu. Autori teiste lugudega võrreldes küll rohkem pahaendelise kannapöördega lõppev situatsioonikirjeldus kui ulme, aga profil tasemel teostatud ikkagi.
Teksti loeti eesti keeles

Nõustun sellega, et üks parimaid IH tekste ning väärib kohta "Algernoni" tipplugude seas. Ülipõhjalikku eeltööd, mis Poola jõulukommetest usutava pildi (ja nuriseva kõhu:)) tuleb taas esile tõsta. Vaid mongolite sõjakäigu kirjelduses tuleb ajalooõpiku tunne, aga elab üle. Pan G. on täiesti ära teeninud koha Eesti ulmes loodud värvikamate tegelaskujude hulgas(peale Veiko Belialsi Malcolm McCoy ei olegi talle tegelikult väärilist seltskonda lisada). Jääb üle vaid tubli eksortsisti uusi seiklusi oodata.
Teksti loeti eesti keeles

Vettpidav taust, hea idee, leidlik lõpplahendus. Veel üks lugu "Öistest külalistest", mis sisemist positiivsust kiirgab.
Teksti loeti eesti keeles

Niipalju siis vagadusest ja usuhullusest, võiks öelda peale loo lõpulause lugemist. Kummitused jätku elavad rahule ning sehkendagu omavahel. Hea võimalus neist vabaneda, tegelikult...:)
Teksti loeti eesti keeles

Eelarvustajad on "Ahvikäpa" väärtused - kerge kasu otsija komistab omaenda võrku - juba välja toonud, nii et ühinen nendega. Jutt, mida tasub iga kord meenutada, kui inimese tahe pilvekõrgusena ja ainuvalitsevana tundub. Ego maa peale tagasi toomine ei tule sugugi iga kord kahjuks.
Teksti loeti eesti keeles