Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Terry Pratchett ·

Mort

(romaan aastast 1987)

eesti keeles: «Mort»
Tallinn «Varrak» 2000 (F-sari)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
  • F-sari
Hinne
Hindajaid
31
6
1
1
0
Keskmine hinne
4.718
Arvustused (39)
Arvi Nikkarev

Paar esimest Kettamaailma romaani (mis tõlgitud ka eesti kelde) näivad harjutustöödena või siis kulisside püstitusena. Tükkis teine tera on “Mort”. Peategelane Mort on kohmakas nooruk, kelle isa viib tööturule. Mordist saab Surma õpipoiss. Ta peab hoolitsema liivakellade eest ja mõnikord ka vikatit viibutama. Lugu saab hoo sisse, kui Surm läheb lõpuks puhkusele ja jätab enese asemele Mordi. Ka “Fantastilise valguse” ühes kohas esines Mort. Romaan on köitev ja samas Pratchettlikult vaimukas. Loodan, et kunagi saame eesti keeles lugeda ka kirjaniku tippromaane, nagu “Mort”, “The Reaper Man” jt. Soovitan viimaseid lugeda, sügavalt.
Teksti loeti soome keeles
Avo Nappo

Sedapuhku yhinen täiesti Arvi Nikkarevi arvamusega. Kui esimsed kolm osa löövad peaasjalikult _ainult_ oma vaimukusega, siis see raamat on Kettamaailma sarjas esimene, kus kõike seda seob ka mõnusalt sujuv syzee. Sarja järgmine osa - "Sourcery" on selles mõttes sammuke tagasi. Järgmine Mordiga samas võtmes lugu on "Wyrd Sisters". Hindeks loomulikult viis.
Teksti loeti inglise keeles
Tarts

Esiteks ühinen mkõlema eelkirjutaja arvamusega, et antud teose puhul on tegu väheke sügavama asjaga, kui olid seda sarja esimene ja teine osa. Samas oli suudetud hoiduda liigsest jahumisest ja suure filosoofia aretamisest nagu Equal Rites"`is. Ja mis salata, tegelt ei olnd asi ka mitte NII üliüüratuvaimukas nagu kõikse esimesed lood. Saavutatud on TASAKAAL, mis oli tegelt puudu nii "Colour of Magic"`us, "The Light Fantastic"`is ja ka "Equal Rites"`is. Sestap saabki hinne olla ainult 5 ja mitte grammikestki vähem. Nojah, sisu on herr Nikkarev suht täpselt üles tähendanud, võiks lisada aint seda et on puudutatud ka reaalsuse muutmisega kaasnevat probleemistikku (ja seda loomulikult Pratchettile igiomaselt). Ja mis salata, käib selle raamatu juurde ka Raimond Valgre ühe laulu alguse salm "Armastusel kummalised teed..." jne. Soovitav ja sobiv lugemine ka inimesele, kellel humoorisoolikaga napilt on.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Mõnevõrra teisest puust asi jah, õnneks. Kui isiklikult millegi kallal noriks, siis ainult selle kallal, et keskel vinti vingemaks ei keeratud, praegu selline lõbus lastefantaasia Lovecrafti Lustiklubi tarvis.
Teksti loeti eesti keeles
Maniakkide Tänav

See on just õiget sorti raamat, leidsin kui seda lugesin. Ainus mille ma seni olen raatsinud Kettamaailma sarjast raha eest omandada, et ka lapsedsaaksid lugeda ja nautida.
Teksti loeti eesti keeles
Enn Hunt

asi muutub jälle paremaks - tugevalt parem kui võluv võrdsus! tunneb taas ära särava huumoriga ja keeleliselt mängulise pratchetti! kuigi tõlkega läheb paratamatult osa sõnademängust kaduma (printsess, kes pissib läbi seitsme madratsi vs. printsess, kes tunneb hernetera läbi seitsme madratsi), on tegemist tõeliselt hää asjaga, mida ise lugeda tuleb!
Teksti loeti eesti keeles
Märt Laur

Liigutav raamat. Pärast "Vaibarahva" lugemist ei suutnud ma mõista, miks ometi Pratchetti kiidetakse.... nüüd mõistan. Tegelastest mõjus Surm eriti sümpaatselt.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Kindlasti parem kui teised Kettamaailma osad. Raamat muutus järjest põnevamaks. Pratchett on vist selline kirjanik, kes õpib tehtud vigadest ja üritab igat järgnevat teost paremaks teha kui eelnev oli. Ootan põnevusega järgmisi Pratchetti raamatuid. Raamatus võis olla vihje sellele, et ei tohi leppida oma saatusega vaid kogu aeg edasi võitlema ja püüdlema. Ega kõik siin ilmas pole saatuse poolt määratud. Inimene kujundab iseenda saatust. Mort oli selline karakter, kes ei leppinud tulevaga ja võitles isegi Surma endaga.
Teksti loeti eesti keeles
Erkki Lindpere

Mort on kindlasti parem (süzhee poolest eriti) kui Võluv võrdsus kuigi lõpp oli minu arvates samuti kuidagi veider -- või ei olnud, ma ei mäleta enam täpselt mis seal toimus: juu siis oli. Huvitavaks teeb minu jaoks asja veel see kuidas autor näitab sama maailma erinevatest vaatepunktidest, seekord siis läbi poisi ("Mort!" ütles Mort :), kellest saab Surma õpipoiss ja kes RÄÄGIB VAHEL NII. (-- ma olen küll lugenud ainult kahte Kettamaailma raamatut aga on vist ka teised kõik täiesti erinevate peategelastega ?? )
Teksti loeti eesti keeles
Siim Espenberg

Mõistagi on tegemist vägagi vinge raamatuga. Nii jutt üldiselt kui ka huumor on tugeval tasemel. Pratchett on välja mõelnud tõeliselt vaimuka probleemi — äkki tahab ka Surm vahel puhata! Eesti keeles ilmunud TP raamatutest on "Mordi" näol tegemist loomulikult tippteosega. Sestap tuleb ka hindeks 5.
Teksti loeti eesti keeles
Indrek Hargla

Just selline paras tunne täna, et TP-le üks "kaks" ära panna. Tigedusest ja tüütusest. Esimesed Pratchetti raamatud meeldisid...Edasi läks jamaks. Näib, et ta on minu jaoks autor, keda suudan paar-kolm romaani lugeda, ent ei enam. No ei ole tal mitte midagi öelda.

Pole Pratchett ka suurem asi jutuvetsja ega olukordade looja. Vaimukused on küll toredad asjad aga ainult nendega tervet raamatut välja ei venita.

Tunnistan ka, et ei jõudnud Morti läbi lugeda. Kummati on selle lugemine tähtis - nägin vaimusilma ette tõusmas rasvaseid punaseid tähti - "Pane see käest ära, see pole hea ulme!" Mingit sõnumit siis TP ikka edastas. Aga jah...Mulle meeldib lugeda head ulmet. Ma pean seda lugema. Pratchett seda aga ei paku. Poole peal sai selgeks, et ega siitki midagi tule. Viskasin käest ära ja hakkasin - kui õigesti mäletan - hoopis Zelaznyt lugema.

Inimesed! Lugege TP asemel parem midagi asjalikku. Kas teil tõesti on nii palju aega, et sellise jampsiga tegelda?
Teksti loeti inglise keeles
Ats Miller

Nojah...

Võtab siis TP oma kõige paremini õnnestunud tegelase ja annab talle halastamatult piitsa, väänab nagu kassist viimast viinatilka.

Lugesin, aegajalt naersin - ei kahetse. Aga kettamaailmast on nüüd küll oksendamiseni.
Teksti loeti eesti keeles
Taavi Kalju aka Ghilderich

"... ja Surm arvab, et ta on tegelikult Kurbus". Seega ta paneb oma tööd tegema kohmaka maapoisi Morti, ning läheb ise Kettamaailma elumõnusid otsima/nautima. Aga loomulikult suudab Mort oma esimesel tööõhtul paraja käki kokku keerata ja siis üritab seda kuidagi heastada. Mõnus raamat kus on palju ootamatuid lahendusi ja jaburusi.
Teksti loeti eesti keeles
mcpat ( naine )

Väga lahe ja kiitmist väärt teos, nagu iga Terry raamat, sai naerda ja sai ka juureldud elu filosoofi kalla. Väga kergelt käsitletud surma mõistet, u. täna see ja homme teine, samas andis mõista et siiski kõik on siin ette määratud me elus. Aegajalt läks züsee päris päris huvitavaks...Mis siin enam lisada, kõik mis lisamist väärib on eelnevalt juba lisatud ja ma arvan et seda raamatud võib lugeda taas ja taas...
Teksti loeti eesti keeles
Oliver Karjane

Isiklikult meeldis väga, kasside ja küpsetamisega tegelev Surm ning oma väärituid jüngreid nahutav Albert on väga lahedad kujud.
Teksti loeti eesti keeles
Dragofor

Nii palju kui ma inimesi tunnen, on Pratchett just seda tüüpi autor, kes siis meeldib või mitte, minu kuulun kahjuks nende kilda, kes tema "mõtetutesse plätserdustesse" (ühe mu hea tuttava arvamusavaldus...) siiski positiivselt suhtub.

Muidugi tuleb nentida, et asi kippus venima, Pratchett hakkas teatud kohti liig pikalt arendama, tema mõttekäigud ja naljad sarnanesid ikka ja jälle eelmiste raamatute omale, mis tingis ka väikesi tüdimuse haigutusi... Tal oli idee, seda arendati ja temas oli terve hulk uusi nalju, uudsemaid suhtumisi ning mis peamine, Surma sai märksa lähemalt tundma õppida. Mis võib siis olla veel tähtsam, kui teadmine, et tüüp, kes kunagi su hinge füüsisest eemaldab, armastab vabal ajal kasse paitada ja süüa keeta? Tekitab turvalisusetunde küll.

Noo jah, Pratchett ei ole just suurem asi kirjamees, armastab ennast korrata, kuid fantaasiat tal siiski on. Huumorisoont ka, sest igas raamatus leiab vaatamata vanadele naljadele ka uusi. Iseküsimus on see, kas ikka viitsib Pratchettit nii palju lugeda, et vanade naljade hulgast pärleid üles leida?
Teksti loeti eesti keeles
Toomas Aas

Minu meelest siiani parim eesti keeles ilmunud Pratchett. Igati väärikasraamat, mille kohta oma 100. arvustus kirjutada.

Aga kuhu järgmised osad jäävad? Varrak, uu? Päris pikk vahe juba sisse tulnud...
Teksti loeti eesti keeles
Pioneer

Lihtsalt fantastiline. Igalt leheküljelt vaatab vastu terve hulk teravat sarkasmi, mis täidab lugeja õndsa mõnutundega. Sama kehtib kõigi Kettamaailma sarja raamatute kohta.
Teksti loeti eesti keeles
Antti Helemets

Surm on loomulikult üks Kettamaailma vaimukamaid tegelasi. Surm ei lähe tegelikult niivõrd puhkusele, kui inimesi tundma õppima. Teda huvitab nimelt elu. Nüüd ta üritabki teha inimeste tööd, proovida nende meelelahutusi jne. Kindel viis!
Teksti loeti eesti keeles
Annaliisa

See raamat on suurepärane, lihtsalt suurepärane!!!!!Soovitan kõigile kellele meeldib palju naerda ja ülemõistuse käivad apsurdsused.Surmale ei saa selles sarjas mitte keegi vastu. Vaieldamatult kogu seerja originaalsem tegelane.Siin üks ütlus talt:

"SÖRTSUKE ODEKOLONNI JA POLEERIGE." nii räägib surm juuksuris.
Teksti loeti eesti keeles
Andri Riid

Sain käivitust sellest, et "Mort" on "tükkis teine tera" ja närisin end läbi oma esimesest ja väga tõenäoliselt ka viimasest Pratchetti romaanist. Head nalja on tõesti raske teha, selle illustreerimiseks sobib raamat imehästi. Autori relvaks on kõige ettejuhtuva püüdlik naeruvääristamine. Minu meelest teeb ta sellega naeruväärseks ennekõike iseennast. Süzhee on eeskujulik tunniajase episoodi stsenaarium, romaani jaoks primitiivne. Ilmselt Pratchett kirjutabki sisuliselt üht lõputut maotut telesarja. Tore on.
Teksti loeti eesti keeles
Lupus

Kindlasti `Kettamaailma` kolme parima seas! Ennetamaks küsimusi - jah, ma olen ka teised läbi lugenud. Super. 5+++.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Maria Perner

Taas kord kettakad oma parimas jaburuses. Sellist surma juba ei kardaks. "Cool", nagu Beavis (või Butt-Head) kunagi kraaksatas. Siin heas mõttes.
Teksti loeti eesti keeles
Janek H.

Arvatavasti parim Pratchett, mis olen senini tarbinud. Süþeed on jah veidi rohkem arendatud kui esimestel Ketta raamatutel. Muidu nii hea, lahke ja muidu koomiline surm, kellel EI OLE näärmeid tunneteks võttis raamatu lõpus pähe, et ta on nüüd hästi VIHANE. Veider, või kuidas?
Teksti loeti eesti keeles
Marko Kivimäe

Peale mitme Pratchetiga proovimist ja allavandumist (killurebimine on ju tore aga võiks ju sisu ka olla) otsustasin, et võtaks midagi, mida BAAS armastab. Valik läks täppi ning ma loodan, et mind rohkem Pratchetiga ei karistada. Sest CAPS LOCKiga rääkiv Surm, kes ratsutab hobusel nimega Täpi on küll vahva kujund aga ma vist ootan kirjandusest midagi muud kui vaimutsemist. Õnneks on selles raamatus ka piisavalt stoorit ning kokkuvõttes jäin rahule.
Teksti loeti eesti keeles
x
Maria Perner
17.02.1982
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Maria Perner

Lugedes kerkis mällu kunagi teleekraanilt nähtud "The Stand". Ümberringi möllav kurjus, mis ähvardab iga hetk ka vaprat ellujäänute gruppi neelata. Meeleheite Linnas on siis tegemist vanast kaevandusest väljaurgitsetud kurjusega, mis on nii suur, et lõhub üksteise järel vallutatud inimeste kehad. Taltub alles siis, kui ei ole enam kellegi naha vahele pugeda. Heale taas sisenemisloa andmiseni jagub ent küllalt verd, õelust, minevikuneedust, raisakotkaid ja lõgismadusid. Lugemise kõrvale muud suupärast parem mitte tarbida... mõnel hetkel võib manustatu tagurpidi väljuda. See ei ole isiklik kogemus. Eeldan lihtsalt treenimata närvisüsteemide olemasolu.
Teksti loeti inglise keeles
Maria Perner

Raamatu tagakaanel olev kiidujutt osutus liigselt vahutavaks... värinaid ei tekkinud mingeid, lõpus hoopis küsimus: ja see ongi kõik? Vist oli asi originaali keerulistes sõnapiltides... Niipalju huvi äratas küll, et otsiks tolle LR kuskilt üles. Ehk läheb emakeelsena rohkem hinge.
Teksti loeti inglise keeles
Maria Perner

Taas kord kettakad oma parimas jaburuses. Sellist surma juba ei kardaks. "Cool", nagu Beavis (või Butt-Head) kunagi kraaksatas. Siin heas mõttes.
Teksti loeti eesti keeles
Maria Perner

Kogumiku kõige nõrgem ja sisutum tükk. Lugemine tükki küljest ei võtnud, aga millest jutt ning mis autor mõtles, see ei ole pärale jõudnud. Loeks üle, kuid ei viitsi. Parematki lugeda.
Teksti loeti eesti keeles
Maria Perner

Isegi mina, kes ma autodest ega meeste masinahullusest miskit ei pea, nautisin sõidukikeskest teost. Autodest hoolimata (või just nende tõttu...) õudne ning haarav. Kuningas Stepani kirjutatud ikkagi, ning tema juba oskab. Tsitaadid lauludest lisavad vürtsi juurde, moodustades teatud mõttes romaani luulevormis kokkuvõtte.
Teksti loeti inglise keeles
Maria Perner

Lovecraft oma parimas traditsioonis ning vastikuses. Heas mõttes. Õudus ei karga niivõrd näkku, kui hiilib kuskil seina taga ringi... mõjuvamgi veel.
Teksti loeti eesti keeles
Maria Perner

Atmosfäär ja kaasakiskuvus on igati kõrgeimat hinnet väärt. Sisu niisamuti. Psühhopatoloogia lihtsalt läheb korda. Ehk olen ise kah kuskilt väärastunud. Tegudeni laskuda ei viitsi. Olge rahulikud.
Teksti loeti eesti keeles
Maria Perner

Haige tekst küll, kuid minu jaoks üks kogumiku tipphetki. Vanapaar heaks täienduseks Psycho-emmele mõni lugu eespool.
Teksti loeti eesti keeles
Maria Perner

Parim jutukogumik, mis möödunud aastal Eestis välja antud. Sai lõpuks minugi kaua kohunud õudusenälg rahuldatud. Ammu oli aeg. Tänud koostajale!
Teksti loeti eesti keeles
Maria Perner

Tekst laseb küll ennast libedalt lugeda, aga jääb väheütlevaks ega anna Cthulhu müütidele olulist täiendust. Lovecrafti enda loomingus on kõik need iidsed olendid usutavamad ja hirmuäratavamad kui jäljendajate teostes.
Teksti loeti eesti keeles
Maria Perner

Ainuüksi ideegi väärib parimat hinnet. Lugu ise üks kopsakamaid (kaalu, mitte mõõdu poolest) seni Belialsi sulest ilmunutest. Ehk järgneb veel midagi samas vaimus...
Teksti loeti eesti keeles
Maria Perner

Ainus "Marduse" juubelinumbri arvustamata lugu? Seda lünka annab täita.:)Mõneleheküljeline etüüd visandab totalitaatse tulevikuilma, kus lapsi kasvatatakse standardiseeritud laagrites kuulekateks kloonideks - alluma süsteemile. Jutuvestja, kes söandab lastele rääkida muinasjutte ja ärgitada nende kujutlusvõimet, tembeldatakse raskesti haigeks ning saadetakse "raviks" mäluvahetusele... mis aga ei lähe päris robotite ootuste kohaselt. Alles jutu teistkordsel lugemisel tuli esile autori poolt Punamütsikese ja libavanaema anatoomiaainelisele dialoogile antud uus dimensioon, sellest ka hea hinne. Taolisi inimvaenuliku tulevikuilma kirjeldusi on küllalt visandatud, kuid mitte igaühest ei loe sõnumit/hoiatust välja.Robot ikka oma vanaema ei asenda.
Teksti loeti eesti keeles
Maria Perner

Mitme aasta tagusest lugemisest on meelde jäänud just see painajalik atmosfäär ja Rosemary üksindustunne. "Tore" ju avastada, kes end lahke naabri maski taga peidab... Kole oli, kuid kartust võimaliku jällelugemise ees siiski ei tekitanud. Mis mõtet siis õudukatemeistritel üldse sulge teritada, kui kirjutatu lugejatel hiljem ühtainustki kuklakarva püsti ei tõsta? Puhta ajatapmise otsijatel on alati võimalus pöörduda keskvoolukraami poole, mis peale tagakaane sulgemist end enam kunagi meelde ei tuleta. Rosemary lapsuke seda juba ei salli.
Teksti loeti eesti keeles
Maria Perner

Eelmistest Kettamaailma üllitistest eristab seda tugevalt läbiv idee (võrdõiguslikkus), mis lõpus ka väljateenitud võidu saavutab. St et seelikukandjad ikka võivad võlurisaua taotleda ega pea ainult nõiakübaraga piirduma. Meeldivate tegelastena kerkisid esile praktiline Vanaema (praktikumile tulevad võlukunstitudengid kitselauta küürima:)) ning juba "Fantastilisest valgusest" tuttav banaanimaias raamatukoguhoidja. Esk ise jäi kuidagi verevaeseks - plika müttas küll vapralt ringi, aga n-ö juuste alla ei õnnestunud talle siiski piiluda. Või on seda ühe nelja jala pikkuse võlurihakatise puhul liiga palju nõuda... Kokkuvõtteks võib öelda, et lahmivad naljad kolmandat raamatut järjest väsitavad vist lugeja ära. Siis võib-olla mitte, kui lugeda tempoga üks raamat kvartalis (et kraam väheke settida jõuaks). Kärsitu mina nii kaua ei oodanud. Mnjah, kes nüüd aasta pärast mäletakski, millises Kettamaailma osas see või teine kild maha hõigati...
Teksti loeti eesti keeles
Maria Perner

Jutt sellest, kuidas ülima täiuslikkuse jälitamine tundliku hinge lõpuks hauda viib (ka kaudses mõttes). Mõned ideaalid peaksidki jääma klaasi või jää alla imetlemiseks. Võib uneldes piinelda ja siiski pika elu ära elada või terve mõistuse loovutada üheainsa lihaliku õnnehetke eest. Igaüks ise teab, millise kannatamismeetodi valib...
Teksti loeti eesti keeles
Maria Perner

Onu kasvatas tigusid ning tänamatud elukad võtsid ta heaks - ja point? Et pühenduge parem perekonnale kui limukatele? Seda saab ühe lausegagi ning mõnes sobivamas vormis öelda. Kuigi, nahkapanemine ei ole vist ühegi variandi puhul välistatud...
Teksti loeti eesti keeles
Maria Perner

Viktoriaanlik stiil, melodramaatika ja kohatine venivus võivad kärsitumale lugejale tüütult mõjuda, ent lugemist värib sellegipoolest. Väga hea hinne juba ainuüksi surematu Ida-Euroopa krahvi eest, kes lõpulehekülgedel küll teise ilma kupatatakse, ent (nagu kirjandus- ja filmiajalugu hiljem näitasid) kuidagi seal püsida ei taha. Kuigi... tõeline Vlad Tepes oleks enda kui romantiseeritud vereimeja portree üle heal juhul vaid põlastavalt naerda hirnunud. Halvemal juhul Stokeri jaoks ühe teiba otsinud ja...
Teksti loeti eesti keeles
Maria Perner

(Endise) omaniku elujõu ülekandumine talle kuulunud asjadele on küll suhteliselt kulunud kirjandusvõte, aga selles jutus loob siiski ülimalt kõheda atmosfääri. Kurja ei summutata pühitsetud vee vms atribuutika abil, vaid ta jääb edaspidigi oma valdusi kaitsma. Ehk sai pagenud ränduri mahajäänud reisivarustusestki mingit meelelahutust järgnevatele igavatele rippumispäevadele.:)
Teksti loeti eesti keeles
Maria Perner

Veel üks näide sellest, et konkreetse süzhee ja sündmusteta loos võib sisalduda rohkemgi kui sajaleheküljelises madinas. Hinge jäid suurlinna julmus, ükskõiksus ja hundiseadused. Müts maha nende ees, kes niisuguses kohas on sunnitud elama.
Teksti loeti eesti keeles
Maria Perner

Taas kord üks näljaseks ajav lugu. Autori teiste lugudega võrreldes küll rohkem pahaendelise kannapöördega lõppev situatsioonikirjeldus kui ulme, aga profil tasemel teostatud ikkagi.
Teksti loeti eesti keeles
Maria Perner

Nõustun sellega, et üks parimaid IH tekste ning väärib kohta "Algernoni" tipplugude seas. Ülipõhjalikku eeltööd, mis Poola jõulukommetest usutava pildi (ja nuriseva kõhu:)) tuleb taas esile tõsta. Vaid mongolite sõjakäigu kirjelduses tuleb ajalooõpiku tunne, aga elab üle. Pan G. on täiesti ära teeninud koha Eesti ulmes loodud värvikamate tegelaskujude hulgas(peale Veiko Belialsi Malcolm McCoy ei olegi talle tegelikult väärilist seltskonda lisada). Jääb üle vaid tubli eksortsisti uusi seiklusi oodata.
Teksti loeti eesti keeles
Maria Perner

Vettpidav taust, hea idee, leidlik lõpplahendus. Veel üks lugu "Öistest külalistest", mis sisemist positiivsust kiirgab.
Teksti loeti eesti keeles
Maria Perner

Niipalju siis vagadusest ja usuhullusest, võiks öelda peale loo lõpulause lugemist. Kummitused jätku elavad rahule ning sehkendagu omavahel. Hea võimalus neist vabaneda, tegelikult...:)
Teksti loeti eesti keeles
Maria Perner

Eelarvustajad on "Ahvikäpa" väärtused - kerge kasu otsija komistab omaenda võrku - juba välja toonud, nii et ühinen nendega. Jutt, mida tasub iga kord meenutada, kui inimese tahe pilvekõrgusena ja ainuvalitsevana tundub. Ego maa peale tagasi toomine ei tule sugugi iga kord kahjuks.
Teksti loeti eesti keeles