Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Tõnu Trubetsky ·

Mina ja George

(lühiromaan aastast 1996)

eesti keeles: Tallinn «Vennaskond» 1996

Hinne
Hindajaid
8
2
3
1
0
Keskmine hinne
4.214
Arvustused (14)

(Autorinime taga on & Co. Võimalikud variandid, mida see tähendab: 1) tundmatu loomaarst, kellega autor samas palatis kollatõvest paranes; 2) Mait Vaik; 3) veel palju teisi; 4) kõik ülalnimetatud - nii täpselt kah ei tea.) Kindlasti leiab mõni järgmine lugeja, et lugu on lapsik. Nojah, eks seda ole ju ka raamatu kujunduselementidega rõhutatud, kogu eeskujuks võetud sari tundub tänapäeval lapsik. Noh, näiteks, läheb papa grant maailmameredel kaotsi. Ruttavad siis lapsed ja sõbrad teda otsima. Teevad seda väsimatult umbes 500 lehekülge. Saavad vahepeal teada, et miski habemik kimab merepõhjas seninägematu plekkpurgiga ringi. Paned raamatu käest, aga küsimus jääb: so what? (maakeeli - ja mis siis?) Antud juhul tuleb see so what? reipalt vara vastu, ja ongi hea. Sest vastama peab nagunii lugeja ise. Mulle meeldib, kui raamat algab konkreetselt, mitte sellest, kuidas peategelase isa-ema kokku said. Kuidagi nagu tänapäevasem või nii. Nii et taotluslikult nooruslik lugu. Saadakse kätte rahamasin ja vändatakse dollareid, et neid siis mõttetuste peale kulutada. Leiutatakse nähtamatuse eliksiir - ja põrutatakse naiste sauna. Lõpuks jõutakse "uude ulatusse"... Vahel ma loen mõnuga igasugu deprekaid, aga vahel tahaks ju ka midagi lahedat lugeda. Ja ega see lugu nii lihtne ka ei ole, et siin kirjandust sees ei oleks. Ning kohati see seiklusjuttude romantiline hõngus, mis ka autori paremates lauludes esile tuleb. Samanimelist heliplaati aga ei pea tingimata juurde kuulama. Mulle meeldib raamat muidugi ka seepärast, et ma olen siin - tõsi, mõnevõrra ilustatult - sees ;-)
Teksti loeti eesti keeles

See lugu meenutab mulle isiklikult väga Zvagintshevi esimest kahte romaani. Oma vaimult. Mitte sisult. Või siiski? Ja veel midagi. Noorukese linnapoisi unelmad. Ja veel millised! Öelge ausalt, milline omaaegse garaazhibändi liige ei unistanud sellest, et kultuurimaja juhatajale jalaga munadesse virutada? Koos EHTSA rockeriga ringi kimada? KGB-lt vai-kes-nad-olidki imeline rahamasin sisse vehkida (keerad üksipidi - tulevad dollarid, keerad teisipidi - rublad)? Nähtamatuna naiste sauna hiilida? Noorele ja kenakesele vene keele õpetajannale külge lüüa (oh aegu ammuseid! ka meile andis XI klassis vene keelt praktikant ;-) )? Aga sõbrad-tuttvad on ko~ik viimseni ko~vad kutid ja imemehed... Õnnelik on inimene, kes oma noorusunelma teostumist näeb! Nii saamegi oma raamaturiiulisse, "Insener Garini hüperboloidi" kõrvale, panna verivärske loo sarjast "Seiklusjutte maalt ja merelt".;-)
Teksti loeti eesti keeles

Ilgelt nõme raamat, kas teate... Eesti esianarhist (& co) ning tema ja ta sõprade märjad unenäod. Okay, tegu võib olla naljaga, paroodiaga või kõigi kirjutamisaegsete kirjanduskaanonite eiramisega. Kuid nalja tuleb osata teha, paroodia peaks sädelev olema, mingeid kaanoneid eirates tuleks ise midagi pisutki paremat välja pakkuda – miskit sellist sest raamatust ei leia. Raamatuke aga koosneb hoopis ilgelt pingutatud killurebimisest ning on poolharitud punginiru kehva lugemuse ja nihestunud maailmapildi ehe peegeldus. See tahtmatu dokumentaalsus päästabki raamatu hindest üks – mälestusmärgina mingi(te) tegelas(t)e eluummikule on tekstikesel jääv väärtus olemas... Einoh, raamat sai kiiresti läbi, aga lugeda oli isegi sellist nappi lühiromaani tüütu, sest kirjutamisoskus on autori(tel)l enam kui olematu. Ka seiklusjutuna on teos enam kui alamõõduline ning kujundusega on kah kõvasti mööda pandud. Sari «Seiklusjutte maalt ja merelt» sisaldas põhiosas ikkagi kirjaoskajalikke ja seikluslikke lugusid... «Mina ja George» puhul oleks pidanud hoopis kasutama sarja «Noorus ja maailm» või sarja «15» kujundust. See oleks täpsem – idoloogiline lake tiinekatele!

Kodanik Musta Kassiga on seotud lühiromaani helgemad hetked – see mardustega maal ning üldine hedonism olid üsna meeldivad asjad... aga siis tulid jälle need totakad lõigud naisterahvaste tagumikest jne... ning ma vihastusin lugedes taas, et on ikka loll raamat küll.

Et asi selge oleks ütleksin ära, et ega mul miskit Tõnu Trubetsky ja ansambli «Vennaskond» vastu pole... enam veel tegu on kindlasti ühe parima kohaliku rockbandiga (vana «Metro Luminal» on see kõige parem), aga Trubetskylt oleks oodanud midagi enamat. Jah, ma tean, et Trubetsky on oma elus nii mõnegi raamatu läbi lugenud, kuid kohalike punkide hulgas polnud ta sellega mingi erand. Mis puutub aga eluummikusse, siis tasuks meelde tuletada et No Future, või kuidas?

Teksti loeti eesti keeles

Jyrka kirjutatuga suurelmääral nõus, kuid mitte päris. Leian, et raamatul oli siiski kohati mõnus stiil ning kõik killud ei olnud pingutatud. Samuti ei ole ma päris nõus, et autor on kehva lugemuse ning nihestatud maailmapildiga punginiru. Mulle on jäänud tema kirjutistest mulje, et ta siiski on lugenud midagi mis tema kirjutisi on mõjutanud. Viite väärt lugu ma ei ole veel temalt lugenud ning kuna nelja annan Daamile Sinises, siis see saab kolme.Ja Seiklusjutte M-t ja M-t sarja sobivuse oletamine enese kohta oli ka liiast.
Teksti loeti eesti keeles

PUNK ON LAHE. Way etem vähemasti, kui klassikute pealt mahaviksitud tüütused, mis Marduses/Algernonis enamikku ruumist täidavad.
Btw, ma olen ka Jyrkaga 100% nõus, et ilgelt loll raamat. Peaaegu et kõige lollim raamat, mida ma üldse kunagi lugenud olen. Aga mis siis, kas teate.
Teksti loeti eesti keeles

Keskpärane. Pole mille pärast erutunult lakke hüppata või põnevusest sipelgaid mööda selga jooksmas tunda. Päris ulme ta ei ole, aga tõsielu ka mitte (kuigi jah midagi soeses tegelikkusega siiski). Lihtsalt väljamõeldis selline.
Teksti loeti eesti keeles

Inglite ja Kangelaste seiklused jatkuvad endises tempos ning veidi uuenenud seltskonnas. Kilde ja ootamatuid kurve nii, et igavaks ei muutu & tagakaas tuleb kiirelt vastu. Hea ajaviide, kui asjale huumoriga ligineda. Kujundus kah leidlikult sovjetiaja kuulsat raamatusarja parodeeriv.
Teksti loeti eesti keeles

No ma ei saa mõningate kodanike liigset erutumisest aru. Ega ses raamatus nüüd midagi nii nilbet polnud. Mulle igal juhul see Eesti esimeseks punkromaaniks tituleeritud raamatuke meeldis. Kujundus tore, sisu lugemist väärt. PUNK RUULIB!
Teksti loeti eesti keeles

Lihtsalt üks lahe lugu. Ei vääri küll Strugatskite vms. kõrvale paigutada, aga sinna ta ei püüagi. Mõnus oli lugeda.
Teksti loeti eesti keeles
x
Maria Perner
17.02.1982
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Lugedes kerkis mällu kunagi teleekraanilt nähtud "The Stand". Ümberringi möllav kurjus, mis ähvardab iga hetk ka vaprat ellujäänute gruppi neelata. Meeleheite Linnas on siis tegemist vanast kaevandusest väljaurgitsetud kurjusega, mis on nii suur, et lõhub üksteise järel vallutatud inimeste kehad. Taltub alles siis, kui ei ole enam kellegi naha vahele pugeda. Heale taas sisenemisloa andmiseni jagub ent küllalt verd, õelust, minevikuneedust, raisakotkaid ja lõgismadusid. Lugemise kõrvale muud suupärast parem mitte tarbida... mõnel hetkel võib manustatu tagurpidi väljuda. See ei ole isiklik kogemus. Eeldan lihtsalt treenimata närvisüsteemide olemasolu.
Teksti loeti inglise keeles

Raamatu tagakaanel olev kiidujutt osutus liigselt vahutavaks... värinaid ei tekkinud mingeid, lõpus hoopis küsimus: ja see ongi kõik? Vist oli asi originaali keerulistes sõnapiltides... Niipalju huvi äratas küll, et otsiks tolle LR kuskilt üles. Ehk läheb emakeelsena rohkem hinge.
Teksti loeti inglise keeles

Taas kord kettakad oma parimas jaburuses. Sellist surma juba ei kardaks. "Cool", nagu Beavis (või Butt-Head) kunagi kraaksatas. Siin heas mõttes.
Teksti loeti eesti keeles

Kogumiku kõige nõrgem ja sisutum tükk. Lugemine tükki küljest ei võtnud, aga millest jutt ning mis autor mõtles, see ei ole pärale jõudnud. Loeks üle, kuid ei viitsi. Parematki lugeda.
Teksti loeti eesti keeles

Isegi mina, kes ma autodest ega meeste masinahullusest miskit ei pea, nautisin sõidukikeskest teost. Autodest hoolimata (või just nende tõttu...) õudne ning haarav. Kuningas Stepani kirjutatud ikkagi, ning tema juba oskab. Tsitaadid lauludest lisavad vürtsi juurde, moodustades teatud mõttes romaani luulevormis kokkuvõtte.
Teksti loeti inglise keeles

Lovecraft oma parimas traditsioonis ning vastikuses. Heas mõttes. Õudus ei karga niivõrd näkku, kui hiilib kuskil seina taga ringi... mõjuvamgi veel.
Teksti loeti eesti keeles

Atmosfäär ja kaasakiskuvus on igati kõrgeimat hinnet väärt. Sisu niisamuti. Psühhopatoloogia lihtsalt läheb korda. Ehk olen ise kah kuskilt väärastunud. Tegudeni laskuda ei viitsi. Olge rahulikud.
Teksti loeti eesti keeles

Haige tekst küll, kuid minu jaoks üks kogumiku tipphetki. Vanapaar heaks täienduseks Psycho-emmele mõni lugu eespool.
Teksti loeti eesti keeles

Parim jutukogumik, mis möödunud aastal Eestis välja antud. Sai lõpuks minugi kaua kohunud õudusenälg rahuldatud. Ammu oli aeg. Tänud koostajale!
Teksti loeti eesti keeles

Tekst laseb küll ennast libedalt lugeda, aga jääb väheütlevaks ega anna Cthulhu müütidele olulist täiendust. Lovecrafti enda loomingus on kõik need iidsed olendid usutavamad ja hirmuäratavamad kui jäljendajate teostes.
Teksti loeti eesti keeles

Ainuüksi ideegi väärib parimat hinnet. Lugu ise üks kopsakamaid (kaalu, mitte mõõdu poolest) seni Belialsi sulest ilmunutest. Ehk järgneb veel midagi samas vaimus...
Teksti loeti eesti keeles

Ainus "Marduse" juubelinumbri arvustamata lugu? Seda lünka annab täita.:)Mõneleheküljeline etüüd visandab totalitaatse tulevikuilma, kus lapsi kasvatatakse standardiseeritud laagrites kuulekateks kloonideks - alluma süsteemile. Jutuvestja, kes söandab lastele rääkida muinasjutte ja ärgitada nende kujutlusvõimet, tembeldatakse raskesti haigeks ning saadetakse "raviks" mäluvahetusele... mis aga ei lähe päris robotite ootuste kohaselt. Alles jutu teistkordsel lugemisel tuli esile autori poolt Punamütsikese ja libavanaema anatoomiaainelisele dialoogile antud uus dimensioon, sellest ka hea hinne. Taolisi inimvaenuliku tulevikuilma kirjeldusi on küllalt visandatud, kuid mitte igaühest ei loe sõnumit/hoiatust välja.Robot ikka oma vanaema ei asenda.
Teksti loeti eesti keeles

Mitme aasta tagusest lugemisest on meelde jäänud just see painajalik atmosfäär ja Rosemary üksindustunne. "Tore" ju avastada, kes end lahke naabri maski taga peidab... Kole oli, kuid kartust võimaliku jällelugemise ees siiski ei tekitanud. Mis mõtet siis õudukatemeistritel üldse sulge teritada, kui kirjutatu lugejatel hiljem ühtainustki kuklakarva püsti ei tõsta? Puhta ajatapmise otsijatel on alati võimalus pöörduda keskvoolukraami poole, mis peale tagakaane sulgemist end enam kunagi meelde ei tuleta. Rosemary lapsuke seda juba ei salli.
Teksti loeti eesti keeles

Eelmistest Kettamaailma üllitistest eristab seda tugevalt läbiv idee (võrdõiguslikkus), mis lõpus ka väljateenitud võidu saavutab. St et seelikukandjad ikka võivad võlurisaua taotleda ega pea ainult nõiakübaraga piirduma. Meeldivate tegelastena kerkisid esile praktiline Vanaema (praktikumile tulevad võlukunstitudengid kitselauta küürima:)) ning juba "Fantastilisest valgusest" tuttav banaanimaias raamatukoguhoidja. Esk ise jäi kuidagi verevaeseks - plika müttas küll vapralt ringi, aga n-ö juuste alla ei õnnestunud talle siiski piiluda. Või on seda ühe nelja jala pikkuse võlurihakatise puhul liiga palju nõuda... Kokkuvõtteks võib öelda, et lahmivad naljad kolmandat raamatut järjest väsitavad vist lugeja ära. Siis võib-olla mitte, kui lugeda tempoga üks raamat kvartalis (et kraam väheke settida jõuaks). Kärsitu mina nii kaua ei oodanud. Mnjah, kes nüüd aasta pärast mäletakski, millises Kettamaailma osas see või teine kild maha hõigati...
Teksti loeti eesti keeles

Jutt sellest, kuidas ülima täiuslikkuse jälitamine tundliku hinge lõpuks hauda viib (ka kaudses mõttes). Mõned ideaalid peaksidki jääma klaasi või jää alla imetlemiseks. Võib uneldes piinelda ja siiski pika elu ära elada või terve mõistuse loovutada üheainsa lihaliku õnnehetke eest. Igaüks ise teab, millise kannatamismeetodi valib...
Teksti loeti eesti keeles

Onu kasvatas tigusid ning tänamatud elukad võtsid ta heaks - ja point? Et pühenduge parem perekonnale kui limukatele? Seda saab ühe lausegagi ning mõnes sobivamas vormis öelda. Kuigi, nahkapanemine ei ole vist ühegi variandi puhul välistatud...
Teksti loeti eesti keeles

Viktoriaanlik stiil, melodramaatika ja kohatine venivus võivad kärsitumale lugejale tüütult mõjuda, ent lugemist värib sellegipoolest. Väga hea hinne juba ainuüksi surematu Ida-Euroopa krahvi eest, kes lõpulehekülgedel küll teise ilma kupatatakse, ent (nagu kirjandus- ja filmiajalugu hiljem näitasid) kuidagi seal püsida ei taha. Kuigi... tõeline Vlad Tepes oleks enda kui romantiseeritud vereimeja portree üle heal juhul vaid põlastavalt naerda hirnunud. Halvemal juhul Stokeri jaoks ühe teiba otsinud ja...
Teksti loeti eesti keeles

(Endise) omaniku elujõu ülekandumine talle kuulunud asjadele on küll suhteliselt kulunud kirjandusvõte, aga selles jutus loob siiski ülimalt kõheda atmosfääri. Kurja ei summutata pühitsetud vee vms atribuutika abil, vaid ta jääb edaspidigi oma valdusi kaitsma. Ehk sai pagenud ränduri mahajäänud reisivarustusestki mingit meelelahutust järgnevatele igavatele rippumispäevadele.:)
Teksti loeti eesti keeles

Veel üks näide sellest, et konkreetse süzhee ja sündmusteta loos võib sisalduda rohkemgi kui sajaleheküljelises madinas. Hinge jäid suurlinna julmus, ükskõiksus ja hundiseadused. Müts maha nende ees, kes niisuguses kohas on sunnitud elama.
Teksti loeti eesti keeles

Taas kord üks näljaseks ajav lugu. Autori teiste lugudega võrreldes küll rohkem pahaendelise kannapöördega lõppev situatsioonikirjeldus kui ulme, aga profil tasemel teostatud ikkagi.
Teksti loeti eesti keeles

Nõustun sellega, et üks parimaid IH tekste ning väärib kohta "Algernoni" tipplugude seas. Ülipõhjalikku eeltööd, mis Poola jõulukommetest usutava pildi (ja nuriseva kõhu:)) tuleb taas esile tõsta. Vaid mongolite sõjakäigu kirjelduses tuleb ajalooõpiku tunne, aga elab üle. Pan G. on täiesti ära teeninud koha Eesti ulmes loodud värvikamate tegelaskujude hulgas(peale Veiko Belialsi Malcolm McCoy ei olegi talle tegelikult väärilist seltskonda lisada). Jääb üle vaid tubli eksortsisti uusi seiklusi oodata.
Teksti loeti eesti keeles

Vettpidav taust, hea idee, leidlik lõpplahendus. Veel üks lugu "Öistest külalistest", mis sisemist positiivsust kiirgab.
Teksti loeti eesti keeles

Niipalju siis vagadusest ja usuhullusest, võiks öelda peale loo lõpulause lugemist. Kummitused jätku elavad rahule ning sehkendagu omavahel. Hea võimalus neist vabaneda, tegelikult...:)
Teksti loeti eesti keeles

Eelarvustajad on "Ahvikäpa" väärtused - kerge kasu otsija komistab omaenda võrku - juba välja toonud, nii et ühinen nendega. Jutt, mida tasub iga kord meenutada, kui inimese tahe pilvekõrgusena ja ainuvalitsevana tundub. Ego maa peale tagasi toomine ei tule sugugi iga kord kahjuks.
Teksti loeti eesti keeles