Kes otsib sellest raamatust vanema kooli Vonneguti tolapanekut, siis seda on siin v2he. Timequake on omamoodi vananeva kirjaniku autobiograafiline kokkuv6te oma elu s6lmpunktides.
Kui raamat saaks meenutada oma olemuselt interneti, siis vahest see olekski see raamat. "Timequake" on t2is hyppeid ja viiteid asjadele, mis esialgu ei tundugi nii oluline. N2iteks leidis mingi teadlane, et inimese aju on k6igest synapse t2is verine k2sn,mis oma olemuselt on sama palju v22rt, kui koeratoit. Veidike hiljem, kui president Lincoln egotsentrilise n2itleja pool tapeti, siis kihutati talle kuul p2e -- otse keset koeratoitu. Sa selliseid risti-r2sti viiteid leiab kogu raamati v2ltel.Veel t6mmatakse kokku ka Kilgore Trouti elutee, keda Vonnegut ise peab oma alter egoks. Vahest seegi seletab selle raamatu t2htsust kirjanikule.Ma toon veel yhe n2ite raamatu stiili kohta. Vonnegut oli Teise Maailmas6ja (Inimkonna Teine (Ja Taa Eba6nnestunud) Katse Sooritada Kollektiivne Enesetapp) ajal n.8. luuraja. Ta pidi ringi nuuskima n.8. eikellegimaal ning tegema kindlaks vaenase positsioone ning muud sellist. Kogu s6ja jooksul sai ta oma ylesannetega niimoodi hakkama, et polnud tulistanud sakslaste pihta yhtegi lasku. Kui ta s6jast tule, sai ta (nagu ta ise ytles) Ameerika tyhisuselt teise s6jav2elise auraha. Paadunud patsifist ja humanistina pidas ta seda ylimaks solvanguks, et inimeste tapmise eest yleyldse mingeid aurahasi antakse. Kui ta koju l2ks, siis yta on oli kohe platsis 6lale patsutamas ja auraha kiitmas ning p2rasts seda, kui onu oli 8elnud, et: "Nyyd ongi sinust mees saanud!", oleks Vonnegut peaaegu tapnud oma s6jak2igu esimese sakslase.Ei ilmselt lisama, et nii Vonnegut, kui (yllatus yllatus) tema onu olid rahvuselt sakslased.
