Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Douglas Adams ·

The Restaurant at the End of the Universe

(romaan aastast 1980)

eesti keeles: «Universumi lõpu restoran»
Tallinn «Olion» 1998

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
23
6
2
0
0
Keskmine hinne
4.677
Arvustused (31)
Henrik Aavik

Võib-olla on asi selles, et olen sarja esimest raamatut lugenud umbes 10 korda ja seda teist ainult 9, et järgi mõeldes tundub restoran mulle sarja parima raamatuna. Muuseas on minuteada selle raamatu järgi kirjutataud Vennaskonna lugu ''Maailma lõpus on kohvik...''
Teksti loeti inglise keeles
Avo Nappo

Kas ta nyyd sarja parim raamat on.. Minule meeldis esimene ikka rohkem. Aga lugeda soovitan kyll kindlasti.
Teksti loeti inglise keeles
Märt Laur

Päris hea. Natuke parem isegi, kui esimene osa. Et miks? Näiteks selliste lahedate asjade pärast, nagu Kakrafooni mürabänd, inimeste päritolu selginemine ja küsimus teatud Tähtsale Vastusele. Igati tore lugemine, kuid põhimõtted ei luba paraku maksimumhinnet panna. Teiste sõnadega: mu Adamsi-skaala maksimumhinne ongi "4".
Teksti loeti eesti keeles
Ats Miller

Sama pudru, mis esimene osa. Esimene veerand raamatut on nauditav, siis hakkab tüütama. Kolmandat vist enam ei osta - "seen one, seen them all"
Teksti loeti eesti keeles
nore

Normaalne raamat , ka mulle tundub, et paremkui esimene osa.Saab nalja ja puha, agaon ka paremaid ulmekaid.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Ära hakkab juba tüütama - kaua võib jama ajada. Paistab õige olema eelkõneleja arvamus - see one, see them all. Esimesest osast piisanuks täiesti, mina ei näe ühtegi kirjanduslikku (kommertslikke on küll) põhjust sellele järje tegemiseks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Punktipealt sama tasemega raamat, kui ka HHGTTG, sama stiil, sama tüüpi naljad, niisiis ka sama hinne. Lugeda küll aitab, aga fännima küll eriti ei kutsu.
Teksti loeti eesti keeles
Ray D. Noper

Tugev jätk HHGTTG-le. Olgu, naljad on sarnased, aga mis siis ? Sõnamängudest üle ei saa ja need on alati uued. Vaadake HHGTTG iseloomustust. Viis ikka.
Teksti loeti inglise keeles
Adrifted

Maailm, kus enamik inimesi püüab käituda igapidi järjekindlalt ning mõtestatult ning kus suurem osa produtseeritud tekstidest taotlevad samuti loogilisust ning järjekindlust, tüütab vahetevahel ära. Sellistel hetkedel pole midagi paremat Adamsi-laadsest pilast. Ning see universumi lõpu restoran oli ikka väga hea, niisamuti ka alati vinguv roostes robot (kui see just selles osas oli). Jama ei ole see küll kohe kindlasti mitte.
Teksti loeti inglise keeles
Ott

Lugesin ja naersin.. Lugesin ja nutsin.. Kuld ei ole ju tõepoolest mitte materiaalsed väärtused..Kuld on Adamsi teosed!
Teksti loeti eesti keeles
mcpat ( naine )

Kindlasi hea, hea juba sellepärast et ta oli järg eelmisele. Ma lihtsalt ei suudnud juba poole peal kuidagi olla ja järgmist osa lugema hakata. Paljud ütlevad, et pole nii hea kui esimene. Aeg-ajalt ju kiskus kiiva, aga sedagi võib lugeda omapäraks, annab ruumi fantaasiale.Kipub venitama, samas on raamat isegi õhuke, tegevus kipub ruttu edasi minema ja on tunne, et tahaks veidike rohkem olukorrast teada.
Teksti loeti eesti keeles
Kalevipoeg

Najah. Raamat oli pea sama tugev kui esimene osa (ehk siis enamik tugevam, aga päris algust ei yletanud), ja lo~pp kippus ära hajuma. No ei usu, et maalane suure ja laia universumi peale nii alatihti just oma koduplaneedile komistab. Muidu huumor ju ei tapa, olgu ta nii absurdne siis, kui tahes. Seda muidugi senikaua, kuni ta oma taseme säilitab, naljakas on ja ei muutu maitsetuks.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Annaliisa

Oli väga humoorikas.Teisi osi pole lugenud.Meeldis absurdsus.Lemmik tegelane oli masenduses olev robot.Lahe mis muud ikka öelda!
Teksti loeti eesti keeles
RIQ

Adamsile alla viie ei oskakski anda. Meeldiv lõõgastus, ei pea liigselt ajusid vaevama, sest sügavus siiski asjal puudub.
Teksti loeti eesti keeles
CyberRax

Vastuse idee oli parem :) Aga tõsiselt hea raamat oli, naersin isegi rohkem kui esimest osa lugedes.
Teksti loeti eesti ja inglise keeles
Janek H.

Võrreldes esimese osaga on Adams kaotanud kas oma uudsuse võlu või on see lihtsalt degradatsiooni/ degradeerumise tulemus.
Inimkonna päritolu oli igatahes üpris vaimukalt ära seletatud, aga see Suur Küsimus oli lihtsalt lame ja pealegi veel vale. Esimeses osas oli küllaga lahedaid ideid. Kui nüüd aga midagi huvitavat välja mõeldakse, siis aga hakatakse seda mõttetult venitama. Lugeda siiski kõlbab. Ainult tuleks pidada väike vahe teiste Adamsi raamatutega.
Teksti loeti eesti keeles
Lauri Heinsalu

Restoran universumi lõpus. Hea idee. Adams meenutab natuke Pratchetti. Kuid mitte väga. Pratchett on ikkagi parem. Adamsi raamat on ka lahe ja ka nalja sai, kuid vahel hakkas tõepoolest tüütama. Aga kuna on parim neist raamatutest, mis on eesti keeles ilmunud, saab viie.
Teksti loeti eesti keeles
Tarmo Õuemaa

“Universumi lõpu restoran” jätkab ilma igasuguse pausita sealt, kus esimene osa lõppes. Enne ülelugemist kartsin, et see on juba lahjem osa. Mõnes mõttes oligi, kuulsate naljade kontsentratsioon oli lahjem. Samas see toidu pakkumine restoranis, kannatava robot Marvini isiksuse avaldumine kogu oma eheduses ja inimkonna päritolu lugu on ehk paremadki kui esimese raamatu tükid.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Mart Pechter

The Restaurant at the End of the Universe on humoorikas ulmelugu. Tegevus algab täpselt samast kohast, kus jäi pooleli sarja esimene raamat, The Hitchhiker's Guide to the Galaxy. Hävitatud Maalt põgenenud Arthur Dent, tema tulnukast sõber Ford Prefect, galaktika eks-president Zaphod Beeblebrox ja tema kaaslane Trillian on sattunud Vogonite rünnaku alla.
 
Sellest alguspunktist hargneb tegevus kaheks. Zaphod ja Trillian peavad välja selgitama, kes on salapärane universumi valitseja, niiditõmbaja erinevate galaktika presidentide selja taga. Arthur ja Ford aga suunatakse taas otsima küsimust, mis seletaks vastust "elu, universumi ja kõige" osas (mis on 42) - vastust, mis läks Maa hävitamisega traagiliselt kaduma...
 
Ma pean ütlema, et selle sarja erinevatest osadest on just esimesed kaks kõige tugevamini seotud. Esimene raamat jääb ju tegelikult ilma mingi lahenduseta pooleli, samas kui teine sõlmib otsad väga selgelt ja tugevalt kokku. Edasised järjed seisavad pigem rohkem eraldi (mis on ka loogiline, kui vaadata, et esimesed kaks osa moodustasid ühtse raadio/telesarja).
 
Teise osa teeb esimesest tugevamaks see, et tegemist on natuke vähem sketšipõhise naljaviskamisega ja natuke rohkem päris looga. Huvitav on ka see, et Zaphod tõuseb siin Arthuri kõrvale teiseks peategelaseks (ning kipub viimast veidi varjutamagi). See aga tähendab kahjuks, et Ford ja Trillian langevad varasemast veel rohkem kõrvalosadesse.
 
Rohkem loole keskendumine tähendab küll ka seda, et siin pole päris sellist huumori tulevärki, nagu esimeses osas. Pärleid muidugi leiab - näiteks see, kuidas Arthur õpetab arvutit korralikku Inglise teed tegema või kogu see osa, mis toimub universumi lõpu restoranis (milline vaimustav kontseptsioon!).
 
Armas on ka see, et nii universumi valitseja kui ka "elu, universumi ja kõige" küsimuse otsimine lõpeb lugeja jaoks täpselt samal noodil. See on natuke nagu "Monty Python's Flying Circus" filmi "Life of Brian" lõpp, kus Eric Idle vaatab otse kaamerasse ja laulab: "Just remember that the last laugh is on you".
 
Ma arvangi, et seda seeriat tasuks lugeda eelkõige kui ühte raamatut kahes osas. Kuigi need osad on tundelt erinevad, kuuluvad nad siiski nii täpselt kokku, et üks ilma teiseta jääks poolikuks. Nõnda tasakaalustavad nad ka üksteise nõrkusi üsna kenasti - esimene osa annab vägevama huumoripoole aga teine osa kirjutab valmis ka loo ja tõmbab lõpus sellele korralikult lehvi peale.
 
Hinnang: 7/10
Teksti loeti inglise keeles
x
Antti Helemets
14.03.1978
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Antti Helemets

Ei usu lihtsalt seda aegade "vahele" minekut. Liiga ebareaalne. Kuidas nad sügisel, kui loodus tiba teist värvi on, kohe ajareise ette ei võtnud. Kuidagi liiga lihtne oli see asi. Aga eks peategelasele tulnudki kõik lihtsalt kätte.
Teksti loeti eesti keeles
Antti Helemets

Raamatu sisu: Skeeve istub ja joob. Vic organiseerib talle ka pimekohtingu, mis tähendab seda, et ta läheb ja joob ööklubides. Skeeve läheb Aazhiga kohalikku kõrtsi jooma ja leiab, et ta on üsna ebapopulaarne. Saite juba aru: Skeeve on joodikuks muutunud (ok ta on seda juba pikemat aega). Samas üritab ta mõelda kuninganna ultimaatumile: Skeeve kas abiellub temaga, või hakkab kuningaks. Bunny üritab samal ajal päästa Possiltumi kuningriigi majandust, mille sõjavägi eelmises osas ära kurnas.Kolm selle eest, et tegevus praktiliselt puudub.
Teksti loeti inglise keeles
Antti Helemets

Sel ajal, kui Skeeve Pervil joomas ja oma partnerit otsimas käib, üritavad ülejäänud M.Y.T.H. Inc. liikmed Kladhis sõda ära hoida. Guido ja Nunzio leiavad lõpuks, et kõige lihtsam lahendus sõja ärahoidmiseks oleks saboteerida sõjaväge ja seda nimelt seestpoolt. See ei taha aga kuidagi edeneda: nad saavad pidevalt aukõrgendusi tubli töö eest. Muidu hea aga kolem sai selle eest, et lõpplahendus oli _väga_ kehva ja juba alguses aimatav.
Teksti loeti inglise keeles
Antti Helemets

Skeeve pole kaugeltki hea võlur: kokku oskab ta kolme nõidust. Mentoriks on tal deemon, kes on oma võluvõimed kaotanud. Kuningriigi kaitsmiseks palkavad nad väga omapärase luuserarmee. Polegi vaja lisada, et nad loomulikult võidavad. Kuidas nad seda teevad on juba iseasi.Mõnus ja lõbus lugemine.
Teksti loeti inglise keeles
Antti Helemets

Autori fantaasia maagia kohalt piirdus maagiliste kividega (oli veel nipet-näpet aga põhiliselt olid kivid). Peategelane oli sihuke lollpea, et talle seletati kõiki asju kolm korda järjest (ilgelt tüütu lugeda). Ei ühtki huvitavat ja uudset mõtet ning venitatud hästi pikaks.
Teksti loeti inglise keeles
Antti Helemets

Surm on loomulikult üks Kettamaailma vaimukamaid tegelasi. Surm ei lähe tegelikult niivõrd puhkusele, kui inimesi tundma õppima. Teda huvitab nimelt elu. Nüüd ta üritabki teha inimeste tööd, proovida nende meelelahutusi jne. Kindel viis!
Teksti loeti eesti keeles
Antti Helemets

Peale võlurite on Kettamaailmas ka nõiad. Võlurid on rangelt mehed ja nõiad naised. Nüüd saab ühe nõia lapselaps võluriks. Loomulikult tuleb sellest jama. Eriti, kuna Vanaema ei taha võluritest kuuldagi. Pratchett on kirjutanud esimesest kahest Kettamaailma raamatust täiesti erineva ja IMHO tunduvalt parema raamatu.
Teksti loeti eesti keeles
Antti Helemets

Ega ta tegelikult suur asi ei olnud aga need olevused, kes ajas tagurpidi liikusid olid omaette lahedad. Lisaks veel idee, et sinu vaibas võib toimuda Tolkieni mõõtu eepos. Ideed head, teostus kehv.
Teksti loeti eesti keeles
Antti Helemets

Peale kõige muu tekib järjest juurde maagilisi olevusi, kuna pärast jõuluvana surma (ok, tegelikult jumalad ju ei sure) on selleks piisavalt energiat. Nii tekivadki pohmaka jumal (kellele õlal istuv gnoom puuhaamriga vastu pead taob ning kes põeb nende eest pohmakat, kes seda ise ei tunne), sokke ära viivad gnoomid, gnoom, kes kellahelinaga uue maagilise olevuse sünnist teada annab ja teised.
Teksti loeti inglise keeles
Antti Helemets

Kõik teed viivad Ankh-Morporkist eemale, seekord minnakse Holy Woodi, kus alkeemikute gild hakkab tegema harivaid liikuvaid pilte.Holy Wood muutub kohaks, kus inimesed, trollid, päkapikud, haldjad jne koos elavad ja üksteist ära ei söö. Raamat kirjeldabki tummfilmi(katsetused papagoidega ei andnud tulemusi) ajaloo Kettamaailma versiooni. Nalja saab kõvasti.
Teksti loeti inglise keeles
Antti Helemets

No ei ole enam nii hea kui eelmised. Kui mõelda sisule, siis on see lihtsalt igav (mingi hulk inimesi üritab universumi hävingust päästa) ja ka lõpplahendus pole Adamsile omaselt absurdne. Siiski on piisavalt absurdi peatükke eraldi lugedes, seega "hea".
Teksti loeti eesti keeles