Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Terry Pratchett ·

Hogfather

(romaan aastast 1996)

eesti keeles: «Orikavana»
Tallinn «Varrak» 2005 (F-sari)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
  • F-sari
Hinne
Hindajaid
9
1
4
0
0
Keskmine hinne
4.357
Arvustused (14)
Avo Nappo

Jõulumuinasjutt Terry Pratchettilt. Neile kes sarja eelmist üheksateistkymmet osa lugedes naerukrampidega haiglasse pole sattunud, avaneb selleks nyyd pidulik võimalus.
Lyhike sisukokkuvõte: Jõuluvana (Hogfather) on mõrvatud. Tema ametikohustusi asub (ajutiselt) täitma ei keegi muu kui vana Surm ise. HO. HO. HO. Samal ajal tegeleb Surma tytretytar Susan koos Pohmeluste Jumalaga Jõuluvana mõrvajuhtumi uurimisega. Kõrgete Energiate Maagia osakonnas välja töötatud sipelgatrooniline arvuti Hex on muutunud tehisintellektuaalseks. Ja tahab ka Jõuluvanalt kinki saada. Palgamõrtsukate Gildi õpipoiss Mr. Teatime (tema see oligi kes Hogfatheri ära koristas) haub plaane Surma.. er.. tapmiseks. Jne.
Paratchett _läheb_ aastatega (veel) paremaks. Kõik see eelpoolkirjeldatud pudru & kapsad on jätkuvalt ülivaimukas ja kenasti seostatult kokku kirjutatud. Seniloetud Discworldi sarja osadest raudselt üks parimaid. Viis pluss.
Teksti loeti inglise keeles
Katjusha

Nõustun eelkirjutanuga- oli ikka vinge küll. Ja väga hästi kirjutatud. Igati ontlik jõululegend, kus kõik on pea peale keeratud, siis läbi segatud ja rohke fantaasiaga vürtsitatud. Ja omamoodi oli Vikatimees paremgi kui päris Jõuluvana- vähemasti täitis ta soovid punktipealt.
Teksti loeti inglise keeles
Antti Helemets

Peale kõige muu tekib järjest juurde maagilisi olevusi, kuna pärast jõuluvana surma (ok, tegelikult jumalad ju ei sure) on selleks piisavalt energiat. Nii tekivadki pohmaka jumal (kellele õlal istuv gnoom puuhaamriga vastu pead taob ning kes põeb nende eest pohmakat, kes seda ise ei tunne), sokke ära viivad gnoomid, gnoom, kes kellahelinaga uue maagilise olevuse sünnist teada annab ja teised.
Teksti loeti inglise keeles
Lupus

Krt,mina küll ei suutnud vaimustuda. Võibolla on probleemiksarenev Pratchettimürgitus (loe ise nädala jooksul kõik Kettamaailma osad läbi ja vaata, kas Sa ikka veel vaimustatud oled....). Kui `Mort` oli super, siis ülejäänud Surma kästlevad osad on suht nõrgad. Kui kõrvaltegalesena on Surm igati omal kohal, siis kui kaua ühe tegelase kohta sulepeast juttu välja imeda annab. Krdi keskpärane.
Teksti loeti inglise keeles
Must Kass

tundus, et eelmisest pratchetti tarbimisest on piisavalt palju aega möödas ja et aastaaeg kah sobiv jõuluvana killimisest lugemiseks. ei saanud aga aru, kas autor ei taha, ei oska või ei viitsi. tekstile mingitki loogikat lisada, tähendab. hästimüüvate autoritega vist juhtub, et ei viitsi enam. vahepeal oli väga tüütu ja vahepeal oli väga igav. muidugi oli paras ports neid iseloomulikke kilde. aga naljakamad on need, kus autor *ei* seleta kõike mitu korda üle. näiteks see, et "seepi ei leitudki üles". aga no ei olnud hea lugu kokkuvõttes.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Ruumet

Liigne puder ja kapsad. Süzhee oli nii keeruliseks aetud, et mitte miski teda eriti koos ei hoidnud.

Soovitan teistel raamatu ostmisega oodata, ise aga kahetsen oma liigset uudishimu
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Rätsep

Päris hea. Nalja saab, ehkki naerukrampide tõttu ma haiglasse siiski ei sattunud. Pratchettile iseloomulikult on algus parem kui lõpp. Mõistagi kasutab autor taaskord oma tavalist kondikava, millele on veidi teistsuguse tausta ja hulgaliselt huumorit ümber pununud. Kohati paistab, nagu parodeeritaks Stephen Kingi, ent võib-olla see vaid tundub nii mulle, kes ma ainult eesti keeles loen.
Teksti loeti eesti keeles
Lauri Heinsalu

Surm...kindlasti pratchetti poolt tyhjaks imetud karakter nüüdseks, kuid siiski on tema see, keda enim ootan kettamaailma lugudes. Maailm, kus kõik, millesse kyllalt suur kari usub, paistab elu saavat. Või siis, noh, kui sa ka mingis mõttes "loogika" piiridesse jääb(loogika=kyllalt suure uskujate karja olemasolu). Siiski...ei tea kas pratchett on mu jaoks kaotanud endise võlu või lihtsalt olen ise muutund, igatahes enam sellist naeru välja ei meelita, kui varem.
Teksti loeti eesti keeles
Toomas Aas

Kes Avo Nappo arvustuse läbi luges, sellel ei ole raamatu lugemise peale aega raisata mõtet, sest sellega tegelikult ongi kõik öeldud. Kolm miinus.
Teksti loeti eesti keeles
Raul Veede

Pratchett nagu Pratchett ikka. Mitte kõige parem, mitte kõige halvem. Tegelikult meeldib mulle Pratchetti juures just tema filosoofiline sygavus. Tal on oma visioon sellistest asjadest nagu myydid, muinasjutud, jumalate ja inimeste keerulised vahekorrad ja vastastikune sõltuvus - ja see on võluv. Kahju, et ta seda kõike lyhemalt ei kirjuta, kontsentreeritud tekst samal teemal võiks olla kuradima hea.

Ja muidugi lööb siin välja Pratchetti enda loomus. Sapine olla ja tögada võib ta hästi, aga ega ta enamikku asju päris maatasa ka tee. Sisimas pole tal vana paksu punanina vastu ju midagi. Eriti seoses rohke ðerriga.

Seepi ei mäleta. :(
Teksti loeti eesti keeles
Chris

Esimene TP pärast pikemat pausi. Ja täitsa hea, naerda sai küll. Esimeste üllitiste stiilis ja vääringus, seega minupoolne soovitus.
Teksti loeti eesti keeles
Jüri Kallas

Hakkasin «Orikavana» teist korda lugema märtsis, kui olin külmetushaigusega tõvevoodis. Terry Pratchetti romaanid on selline mõnus, kerge ja elujaatav lugemine... just õige kraam haigena tarbida... eriti veel korduslugemiseks, kus võimalik tüütumad kohad vahele jätta... ka pole hullu, kui lugedes magama vajud või kui tatist turske aju enam kõikse paremini ei tööta...

Reaalsuse audiitorid pole rahul asjade seisuga ning esitavad Palgamõrtsukate Gildile tellimuse Orikavana kõrvaldamiseks. Kuna tasu on vägev ja tellimus korrektselt esitatud, siis ei näe gildiülem põhjust keeldumiseks... pealegi, on üks tüütu ja kõhedusttekitav ja samas üliusin mõrtsukaõpilane Teatime, kellele selline keeruline ülesanne võiks saada komistuskiviks...

Probleem selles, et Orikavana pole inimene, pigem inimese kuju võtnud idee või loodusjõud. Kuidas aga tappa füüsiliselt ideed? Selgub, et usin õpilane Teatime on jõudehetkel kõikvõimalikke tapaplaane haudunud ning ka Orikavana kohta on tal plaan juba üldjoontes olemas.

Eks siis Teatime kogub kokku kamba abilisi ja asub tegutsema. Abilised on üsna ehe läbilõige Ankh-Morporki kriminaalsetest või peaaegu kriminaalsetest tegelastest: muukmeister härra Brown, hasartmängusõltlasest võluriõpilane Sideney ning viis pätistunud venda, kellest värvikamatena tõusevad esile Keskmine Dave, Banjo ja Kanavõrk.

Audiitorite sekendamine ja Teatime`i tegutsemine on viinud selleni, et Orikavana on kadunud ning Surmal endal tuleb punane kuub selga tõmmata ja kingitusi jagama sõita.

Ilma pikalt keerutamata ütleks, et mulle Surma-lood meeldivad ning Orikavana-romaan meeldib samuti.

Mulle meeldib, et kuidas Pratchett võtab mõne uskumuse (või müüdi või muinasjutu) ning töötleb selle siis põhjalikult ja oma teose vajadustele vastavalt ümber. Eks igaüks saab aru, et Orikavana on jõuluvana, aga ega kirjanik sellega piirdu... ta võtab läbi praktiliselt kõik tahud, mis haakuvad ühe kinketoova taadiga.

Kuna kinkidega seonduvad põhiliselt lapsed, siis tegeleb Pratchett selles romaanis usinalt ka laste ja lapsemeelsete temaatikaga. Surma lapselaps Susan on vahepeal oma õpingud lõpetanud ja töötab nüüd guvernandina ning see loob kena võimaluse autorile, kes saab asju professionaali silme läbi näidata.

Võiks öeldagi, et romaani tase oli see, mille alusel julgesin üsna pimesi tellida ka telefilmi «Terry Pratchett`s Hogfather» DVD.
Teksti loeti eesti keeles
Madis Maasing

Ka mulle on Surm üks Kettamaailma lemmiktegelastest ning see on kahjuks vist ainus raamat, kus ta on peategelane. Seega pole ka hindes kahtlust.
Teksti loeti eesti keeles
x
Antti Helemets
14.03.1978
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Antti Helemets

Ei usu lihtsalt seda aegade "vahele" minekut. Liiga ebareaalne. Kuidas nad sügisel, kui loodus tiba teist värvi on, kohe ajareise ette ei võtnud. Kuidagi liiga lihtne oli see asi. Aga eks peategelasele tulnudki kõik lihtsalt kätte.
Teksti loeti eesti keeles
Antti Helemets

Raamatu sisu: Skeeve istub ja joob. Vic organiseerib talle ka pimekohtingu, mis tähendab seda, et ta läheb ja joob ööklubides. Skeeve läheb Aazhiga kohalikku kõrtsi jooma ja leiab, et ta on üsna ebapopulaarne. Saite juba aru: Skeeve on joodikuks muutunud (ok ta on seda juba pikemat aega). Samas üritab ta mõelda kuninganna ultimaatumile: Skeeve kas abiellub temaga, või hakkab kuningaks. Bunny üritab samal ajal päästa Possiltumi kuningriigi majandust, mille sõjavägi eelmises osas ära kurnas.Kolm selle eest, et tegevus praktiliselt puudub.
Teksti loeti inglise keeles
Antti Helemets

Sel ajal, kui Skeeve Pervil joomas ja oma partnerit otsimas käib, üritavad ülejäänud M.Y.T.H. Inc. liikmed Kladhis sõda ära hoida. Guido ja Nunzio leiavad lõpuks, et kõige lihtsam lahendus sõja ärahoidmiseks oleks saboteerida sõjaväge ja seda nimelt seestpoolt. See ei taha aga kuidagi edeneda: nad saavad pidevalt aukõrgendusi tubli töö eest. Muidu hea aga kolem sai selle eest, et lõpplahendus oli _väga_ kehva ja juba alguses aimatav.
Teksti loeti inglise keeles
Antti Helemets

Skeeve pole kaugeltki hea võlur: kokku oskab ta kolme nõidust. Mentoriks on tal deemon, kes on oma võluvõimed kaotanud. Kuningriigi kaitsmiseks palkavad nad väga omapärase luuserarmee. Polegi vaja lisada, et nad loomulikult võidavad. Kuidas nad seda teevad on juba iseasi.Mõnus ja lõbus lugemine.
Teksti loeti inglise keeles
Antti Helemets

Autori fantaasia maagia kohalt piirdus maagiliste kividega (oli veel nipet-näpet aga põhiliselt olid kivid). Peategelane oli sihuke lollpea, et talle seletati kõiki asju kolm korda järjest (ilgelt tüütu lugeda). Ei ühtki huvitavat ja uudset mõtet ning venitatud hästi pikaks.
Teksti loeti inglise keeles
Antti Helemets

Surm on loomulikult üks Kettamaailma vaimukamaid tegelasi. Surm ei lähe tegelikult niivõrd puhkusele, kui inimesi tundma õppima. Teda huvitab nimelt elu. Nüüd ta üritabki teha inimeste tööd, proovida nende meelelahutusi jne. Kindel viis!
Teksti loeti eesti keeles
Antti Helemets

Peale võlurite on Kettamaailmas ka nõiad. Võlurid on rangelt mehed ja nõiad naised. Nüüd saab ühe nõia lapselaps võluriks. Loomulikult tuleb sellest jama. Eriti, kuna Vanaema ei taha võluritest kuuldagi. Pratchett on kirjutanud esimesest kahest Kettamaailma raamatust täiesti erineva ja IMHO tunduvalt parema raamatu.
Teksti loeti eesti keeles
Antti Helemets

Ega ta tegelikult suur asi ei olnud aga need olevused, kes ajas tagurpidi liikusid olid omaette lahedad. Lisaks veel idee, et sinu vaibas võib toimuda Tolkieni mõõtu eepos. Ideed head, teostus kehv.
Teksti loeti eesti keeles
Antti Helemets

Peale kõige muu tekib järjest juurde maagilisi olevusi, kuna pärast jõuluvana surma (ok, tegelikult jumalad ju ei sure) on selleks piisavalt energiat. Nii tekivadki pohmaka jumal (kellele õlal istuv gnoom puuhaamriga vastu pead taob ning kes põeb nende eest pohmakat, kes seda ise ei tunne), sokke ära viivad gnoomid, gnoom, kes kellahelinaga uue maagilise olevuse sünnist teada annab ja teised.
Teksti loeti inglise keeles
Antti Helemets

Kõik teed viivad Ankh-Morporkist eemale, seekord minnakse Holy Woodi, kus alkeemikute gild hakkab tegema harivaid liikuvaid pilte.Holy Wood muutub kohaks, kus inimesed, trollid, päkapikud, haldjad jne koos elavad ja üksteist ära ei söö. Raamat kirjeldabki tummfilmi(katsetused papagoidega ei andnud tulemusi) ajaloo Kettamaailma versiooni. Nalja saab kõvasti.
Teksti loeti inglise keeles
Antti Helemets

No ei ole enam nii hea kui eelmised. Kui mõelda sisule, siis on see lihtsalt igav (mingi hulk inimesi üritab universumi hävingust päästa) ja ka lõpplahendus pole Adamsile omaselt absurdne. Siiski on piisavalt absurdi peatükke eraldi lugedes, seega "hea".
Teksti loeti eesti keeles