Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Terry Pratchett ·

Moving Pictures

(romaan aastast 1990)

eesti keeles: «Liikuvad pildid»
Tallinn «Varrak» 2002 (F-sari)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
  • F-sari
Hinne
Hindajaid
4
11
2
0
1
Keskmine hinne
3.944
Arvustused (18)
Katjusha

Seekord leiutatakse Discworldis filmikunst ning Ank- Morphoki lähedal asuvas Holy Woodis läheb lahti usin liikuvate piltide väntamine. Sünnivad surematud teosed, esimesed näitlejad jõuavad staaristaatuseni, rahvas juubeldab, ning siis selgub filmimaagia pahupool- miski üritab sellekaudu reaalsusesse tungida. Loomulikult ei tule kangelastel nõust ja jõust puudu, kuri topitakse sinna tagasi, kuhu ta kuulub ning elu veereb oma rada edasi.Igati tüüpiline Pratchett, mis kireva ning lärmaka killavoorina mööda veereb jättes lugeja õhku ahmima.
Teksti loeti inglise keeles
Avo Nappo

Täpsustuseks eelkirjutajale - tyypiline, kuid tyypiline _paremat_ sorti Pratchett. Kasvõi too traagiline lugu koerast, kes oma peremehe haual nädal otsa ahastavalt ulgus ja lõpuks sinnasamasse hinge heitis.. Ta vaeseke oli nimelt sabapidi hauakivi alla kinni jäänud ;))

Ainus mis lõpuks _pisut_ tyytavaks muutus olid kõikvõimatud viited igale vähegi "klassikalisele" ameerika filmile või multikale, mis autoril kirjutamise ajal meenutada suutis.

Aga yldiselt, igati klassikaline ja viievääriline tykk. Ytleks et Pratchetti paremikku kuuluv.
Teksti loeti inglise keeles
Antti Helemets

Kõik teed viivad Ankh-Morporkist eemale, seekord minnakse Holy Woodi, kus alkeemikute gild hakkab tegema harivaid liikuvaid pilte.Holy Wood muutub kohaks, kus inimesed, trollid, päkapikud, haldjad jne koos elavad ja üksteist ära ei söö. Raamat kirjeldabki tummfilmi(katsetused papagoidega ei andnud tulemusi) ajaloo Kettamaailma versiooni. Nalja saab kõvasti.
Teksti loeti inglise keeles
Must Kass

see võib olla küll paremat sorti Pratchett, on kilde, on nauditavat keelemängu ja isegi mõte - või vähemalt konkreetne mõnitamise objekt. hinne jääb neljaks rohkem minu vea tõttu: üle ühe Pratchetti aastas ei tohiks lugeda.
Teksti loeti inglise keeles
Lupus

Ülejäänud sarjast suhteliselt eraldiseisev raamat. Meid tutvustatakse järgmistes osades esinevate CMOT Dibbleri, koera Gaspoudeja trolli Detritusega. Keskpärane. Pead tundma suht hästi filmiklassikat, et aru saada suurest osast naljadest. Lõpp on eriti lahja.
Teksti loeti inglise keeles
Chris

Liikuvad pildid, Holy Wood jne, jne. Ei tea kas asi on minus või tuleks tõepooles järgida Musta Kassi retsepti: Pratchetti soovitatav tarbimiskogus - 1 raamat aastas. Kuidagi lahjaks jääb ja igav on ka. Täielikust läbikukkumisest minu silmis päästis "Liikuvaid pilte" ainult raamatu lõpuosa, milles oli tunda "endisaegade särtsu". Parandaks veel eespool Lupuse nime all kirjutanut: nii Dibbler kui ka Detritus on varemgi Kettamaailmas tegevad olnud.
Teksti loeti eesti keeles
Janek H.

Kui ma poleks aastast Pratchetti-doosi liiga suureks ajanud, siis oleks tõenäoliselt sellel tükil hindeks ühe võrra suurem number. Nimelt on üle tüki aja P.-l siht ja konkreetne pilaobjekt silme ees - ja see paistab muidu sageli häguste piirjoontega romaane vorpivale vanamehele kasuks tulevat.

Veel üks põhjus, miks peaks P.-t originaalis lugema: Kuna paljud tsitaadid klassikutele (nii filmid kui raamatud) on meie kultuuriruumi tunginud ingliskeelsel kujul, siis kaob kahjuks tõlkides võimalus neist aru saada. (N: That`s all, folks - Ongi kõik) Peale selle on veel eestikeelsel trükisel 20 & 21 lk vahetusse läinud.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Kuigi olen suur Pratchetti fänn, on selles omajagu tõtt, et liiga palju tema raamatuid järjest lugeda pole hea. Kas just üks aastas, on iseasi, aga mingil hetkel tundub, et kõik justkui kordub. Siiski oli "Liikuvad pildid" minu jaoks kahtlemata üks kõige lõbusamaid Kettamaailma raamatuid üldse, tasemelt tunduvalt parem kui paar vahepealset raamatut (näiteks "Ürgsorts," "Õed nõiduses" ja "Püramiidid" olid hoolimata mõnedest naljakatest kohtadest kuidagi justkui lahjemad). Mulle tundub, et tase hakkab taas tõusma. Iga filmikunsti suur austaja leidis "Liikuvatest piltidest" kindlasti suurel hulgal häid kilde ja viiteid kuulsatele filmidele, näiteks olgu toodud kasvõi "Lendrebase sajandi" nimeline stuudio. Kuigi jah, kui oleks originaalkeeles lugenud, oleks neid ehk veel rohkem olnud. Tegelastest: rääkiv koer Gaspode oli kahtlemata tase omaette.
Teksti loeti eesti keeles
Tarts

Mis t6si see t6si - kui piisalvalt palju magusat syya (olgu ta nii hea kui tahes) läheb syda pahaks. Oli kandev idee, oli ilkumist, oli meeletult häid välgatusi (eriti armas oli filmiapastraat ja selle toimemehhanism), aga hetkel on Pratvhettist igastahes ylekyllastus. On vaimukas, miks ta siis pole, kuid häda on selles,et ta kipub olema siiski ysna yheylbaline ja ei suuda enam millegagi yllatada. sestap jääb maksimumist ysna kaugelt ilma, ehkki neli on tugev
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Rätsep

Kui Pratchett viib oma romaani tegevuse Ankh-Morporki ja loo lõpp kisub apokalüptiliseks, võib öelda: tüüpiline Pratchett. Nalja siiski sai.
Teksti loeti eesti keeles
Toomas Aas

Mina seda parimate Kettamaailma lugude hulka ei arva. Näiteks "Mort" ja "Guards! Guards!" läksid mulle märksa paremini peale. Samas on siiski ka lahjemaid olnud, nii et kokkuvõttes võiks "Liikuvaid pilte" nimetada selliseks tubliks keskpäraseks.

Lisaks filmitööstuse üle ilkumisele oli huvitav lugeda ka Pratchetti käsitlust koerast kui inimese parimast sõbrast.
Teksti loeti eesti keeles
Ats Miller

Mulle vist esimene Pratchett, mille inglise keeles läbi lugesin ja taas osutun Varrakule pinnuks tagumikus -- edaspidi ma teengi nii! Mitte et kõik tõlked just katastroofid oleksid, aga kui keeleoskus kannatab, tasub igal juhul originaalis lugeda, palju lahedam.

Sisust eespool juttu ja mõneti on tegemist ühega vähestest TP raamatutest, mille puhul piisab pilgust pealkirjale, et mäletada, mis seal sees õieti oli. Meeldiv pila siis Hollywoodi aadressil ja mina sain killu, kuidas kokku võtta oma arvamust meie kallist Eestimaast: "Sellel paigal oli omalaadne ilu. Selline ilu, mida saad nautida siis, kui sa pääsed ruttu sinna, kus kuum vann ja külmad joogid. Igasugust pikemaajalist viibimist taolises paigas saab käsitleda vaid karistusena." (Vaba tõlge mälu järgi.)
Teksti loeti inglise keeles
x
Antti Helemets
14.03.1978
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Antti Helemets

Ei usu lihtsalt seda aegade "vahele" minekut. Liiga ebareaalne. Kuidas nad sügisel, kui loodus tiba teist värvi on, kohe ajareise ette ei võtnud. Kuidagi liiga lihtne oli see asi. Aga eks peategelasele tulnudki kõik lihtsalt kätte.
Teksti loeti eesti keeles
Antti Helemets

Raamatu sisu: Skeeve istub ja joob. Vic organiseerib talle ka pimekohtingu, mis tähendab seda, et ta läheb ja joob ööklubides. Skeeve läheb Aazhiga kohalikku kõrtsi jooma ja leiab, et ta on üsna ebapopulaarne. Saite juba aru: Skeeve on joodikuks muutunud (ok ta on seda juba pikemat aega). Samas üritab ta mõelda kuninganna ultimaatumile: Skeeve kas abiellub temaga, või hakkab kuningaks. Bunny üritab samal ajal päästa Possiltumi kuningriigi majandust, mille sõjavägi eelmises osas ära kurnas.Kolm selle eest, et tegevus praktiliselt puudub.
Teksti loeti inglise keeles
Antti Helemets

Sel ajal, kui Skeeve Pervil joomas ja oma partnerit otsimas käib, üritavad ülejäänud M.Y.T.H. Inc. liikmed Kladhis sõda ära hoida. Guido ja Nunzio leiavad lõpuks, et kõige lihtsam lahendus sõja ärahoidmiseks oleks saboteerida sõjaväge ja seda nimelt seestpoolt. See ei taha aga kuidagi edeneda: nad saavad pidevalt aukõrgendusi tubli töö eest. Muidu hea aga kolem sai selle eest, et lõpplahendus oli _väga_ kehva ja juba alguses aimatav.
Teksti loeti inglise keeles
Antti Helemets

Skeeve pole kaugeltki hea võlur: kokku oskab ta kolme nõidust. Mentoriks on tal deemon, kes on oma võluvõimed kaotanud. Kuningriigi kaitsmiseks palkavad nad väga omapärase luuserarmee. Polegi vaja lisada, et nad loomulikult võidavad. Kuidas nad seda teevad on juba iseasi.Mõnus ja lõbus lugemine.
Teksti loeti inglise keeles
Antti Helemets

Autori fantaasia maagia kohalt piirdus maagiliste kividega (oli veel nipet-näpet aga põhiliselt olid kivid). Peategelane oli sihuke lollpea, et talle seletati kõiki asju kolm korda järjest (ilgelt tüütu lugeda). Ei ühtki huvitavat ja uudset mõtet ning venitatud hästi pikaks.
Teksti loeti inglise keeles
Antti Helemets

Surm on loomulikult üks Kettamaailma vaimukamaid tegelasi. Surm ei lähe tegelikult niivõrd puhkusele, kui inimesi tundma õppima. Teda huvitab nimelt elu. Nüüd ta üritabki teha inimeste tööd, proovida nende meelelahutusi jne. Kindel viis!
Teksti loeti eesti keeles
Antti Helemets

Peale võlurite on Kettamaailmas ka nõiad. Võlurid on rangelt mehed ja nõiad naised. Nüüd saab ühe nõia lapselaps võluriks. Loomulikult tuleb sellest jama. Eriti, kuna Vanaema ei taha võluritest kuuldagi. Pratchett on kirjutanud esimesest kahest Kettamaailma raamatust täiesti erineva ja IMHO tunduvalt parema raamatu.
Teksti loeti eesti keeles
Antti Helemets

Ega ta tegelikult suur asi ei olnud aga need olevused, kes ajas tagurpidi liikusid olid omaette lahedad. Lisaks veel idee, et sinu vaibas võib toimuda Tolkieni mõõtu eepos. Ideed head, teostus kehv.
Teksti loeti eesti keeles
Antti Helemets

Peale kõige muu tekib järjest juurde maagilisi olevusi, kuna pärast jõuluvana surma (ok, tegelikult jumalad ju ei sure) on selleks piisavalt energiat. Nii tekivadki pohmaka jumal (kellele õlal istuv gnoom puuhaamriga vastu pead taob ning kes põeb nende eest pohmakat, kes seda ise ei tunne), sokke ära viivad gnoomid, gnoom, kes kellahelinaga uue maagilise olevuse sünnist teada annab ja teised.
Teksti loeti inglise keeles
Antti Helemets

Kõik teed viivad Ankh-Morporkist eemale, seekord minnakse Holy Woodi, kus alkeemikute gild hakkab tegema harivaid liikuvaid pilte.Holy Wood muutub kohaks, kus inimesed, trollid, päkapikud, haldjad jne koos elavad ja üksteist ära ei söö. Raamat kirjeldabki tummfilmi(katsetused papagoidega ei andnud tulemusi) ajaloo Kettamaailma versiooni. Nalja saab kõvasti.
Teksti loeti inglise keeles
Antti Helemets

No ei ole enam nii hea kui eelmised. Kui mõelda sisule, siis on see lihtsalt igav (mingi hulk inimesi üritab universumi hävingust päästa) ja ka lõpplahendus pole Adamsile omaselt absurdne. Siiski on piisavalt absurdi peatükke eraldi lugedes, seega "hea".
Teksti loeti eesti keeles