Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Clifford D. Simak ·

Why Call Them Back from Heaven?

(romaan aastast 1967)

Hinne
Hindajaid
0
3
2
0
0
Keskmine hinne
3.6
Arvustused (5)

Romaani tegevus toimub 21. sajandil. Juba pikemat aega on inimesi pärast surma külmutatud lootuses, et tulevikus õnnestub neid taas ellu äratada ja tagada surematus. Kogu selle asjaga tegeleb firma nimega "Forever centre", mis on aja jooksul kasvanud peaaegu kogu maailma valitsevaks korporatsiooniks (kõik uinujad annavad oma vara FC käsutusse uinaku ajaks). Siin tulebki mängu peategelane, kes töötab sellesama FC heaks. Juhuse läbi saab ta enda valdusesse ühe tähtsa paberi, mispeale ta elu põrguks muudetakse. Üldiselt võrdlemisi mittemidagiütlev romaan, Simakilt olen parematki lugenud. Ainus positiivne moment on see, kui autor kirjeldab inimeste paanilist säästmismaaniat (iga siinilmas kõrvale pandud sent kogub magamise ajal protsente ja võib tulevikus tervet varandust tähendada).
Teksti loeti inglise keeles

Niisiis, 22. sajandi keskpaik. Kogu maakera suurimaks kompaniiks on tõusnud Forever Center, mis töötab surematuse saavutamise kallal. Seniks kuni seda pole, saavad kõik surnud külmutatud - ja nende varad lähevad elluäratamiseni kompanii käsutusse. Selge see, et ajapikku koguneb suurem osa maailma varast - ja sellest tulenevalt ka võimust - FC kätte. Suurem osa inimesi elab väga kokkuhoidlikult, kogudes kapitali teiseks eluks. Niisugune siis olukord milles raamatu tegevus aset leiab.

Peategelaseks on üks FC juhtivaid ametnikke Daniel Frost, pluss veel mõned episoodilised tegelased, kellest enamus ka raamatu finaalis kokku saab. Põhiliselt keerleb lugu korruptsioonijuhtumi ümber FC-s, millele mr. Frost kogemata jälile saab - ja kõrvaldatakse ametist valesüüdistuse abil. Sealt siis kulgeb asi edasi suhteliselt vaikselt, kuni vägagi Hollywoodilikult mõjuva happy endini.

Kogu raamatu vältel hõljus paraku õhus kerge ebausutavuse hõng - kuidas üldse toimib majandus, juhul kui suurem osa inimesi nii maniakaalselt kokkuhoidlikud on, nagu seda kirjeldati? Samuti, nagu Simakil tihtipeale, on mõned kokkusattumused ikka väga imelised - näiteks kadunud matemaatiku viibimine just seal, kuhu peategelane sisemise hääle käsul suundub.

Siiski laias laastus jällegi igati kena lugemine Simakilt. Plusspunktiks on robotite täielik puudumine. Eriti hea on peatükk 18, mis koosneb ühest lausest, mis ei täida isegi mitte tervet rida.

Teksti loeti inglise keeles
x
Antti Helemets
14.03.1978
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Ei usu lihtsalt seda aegade "vahele" minekut. Liiga ebareaalne. Kuidas nad sügisel, kui loodus tiba teist värvi on, kohe ajareise ette ei võtnud. Kuidagi liiga lihtne oli see asi. Aga eks peategelasele tulnudki kõik lihtsalt kätte.
Teksti loeti eesti keeles

Raamatu sisu: Skeeve istub ja joob. Vic organiseerib talle ka pimekohtingu, mis tähendab seda, et ta läheb ja joob ööklubides. Skeeve läheb Aazhiga kohalikku kõrtsi jooma ja leiab, et ta on üsna ebapopulaarne. Saite juba aru: Skeeve on joodikuks muutunud (ok ta on seda juba pikemat aega). Samas üritab ta mõelda kuninganna ultimaatumile: Skeeve kas abiellub temaga, või hakkab kuningaks. Bunny üritab samal ajal päästa Possiltumi kuningriigi majandust, mille sõjavägi eelmises osas ära kurnas.Kolm selle eest, et tegevus praktiliselt puudub.
Teksti loeti inglise keeles

Sel ajal, kui Skeeve Pervil joomas ja oma partnerit otsimas käib, üritavad ülejäänud M.Y.T.H. Inc. liikmed Kladhis sõda ära hoida. Guido ja Nunzio leiavad lõpuks, et kõige lihtsam lahendus sõja ärahoidmiseks oleks saboteerida sõjaväge ja seda nimelt seestpoolt. See ei taha aga kuidagi edeneda: nad saavad pidevalt aukõrgendusi tubli töö eest. Muidu hea aga kolem sai selle eest, et lõpplahendus oli _väga_ kehva ja juba alguses aimatav.
Teksti loeti inglise keeles

Skeeve pole kaugeltki hea võlur: kokku oskab ta kolme nõidust. Mentoriks on tal deemon, kes on oma võluvõimed kaotanud. Kuningriigi kaitsmiseks palkavad nad väga omapärase luuserarmee. Polegi vaja lisada, et nad loomulikult võidavad. Kuidas nad seda teevad on juba iseasi.Mõnus ja lõbus lugemine.
Teksti loeti inglise keeles

Autori fantaasia maagia kohalt piirdus maagiliste kividega (oli veel nipet-näpet aga põhiliselt olid kivid). Peategelane oli sihuke lollpea, et talle seletati kõiki asju kolm korda järjest (ilgelt tüütu lugeda). Ei ühtki huvitavat ja uudset mõtet ning venitatud hästi pikaks.
Teksti loeti inglise keeles

Surm on loomulikult üks Kettamaailma vaimukamaid tegelasi. Surm ei lähe tegelikult niivõrd puhkusele, kui inimesi tundma õppima. Teda huvitab nimelt elu. Nüüd ta üritabki teha inimeste tööd, proovida nende meelelahutusi jne. Kindel viis!
Teksti loeti eesti keeles

Peale võlurite on Kettamaailmas ka nõiad. Võlurid on rangelt mehed ja nõiad naised. Nüüd saab ühe nõia lapselaps võluriks. Loomulikult tuleb sellest jama. Eriti, kuna Vanaema ei taha võluritest kuuldagi. Pratchett on kirjutanud esimesest kahest Kettamaailma raamatust täiesti erineva ja IMHO tunduvalt parema raamatu.
Teksti loeti eesti keeles

Ega ta tegelikult suur asi ei olnud aga need olevused, kes ajas tagurpidi liikusid olid omaette lahedad. Lisaks veel idee, et sinu vaibas võib toimuda Tolkieni mõõtu eepos. Ideed head, teostus kehv.
Teksti loeti eesti keeles

Peale kõige muu tekib järjest juurde maagilisi olevusi, kuna pärast jõuluvana surma (ok, tegelikult jumalad ju ei sure) on selleks piisavalt energiat. Nii tekivadki pohmaka jumal (kellele õlal istuv gnoom puuhaamriga vastu pead taob ning kes põeb nende eest pohmakat, kes seda ise ei tunne), sokke ära viivad gnoomid, gnoom, kes kellahelinaga uue maagilise olevuse sünnist teada annab ja teised.
Teksti loeti inglise keeles

Kõik teed viivad Ankh-Morporkist eemale, seekord minnakse Holy Woodi, kus alkeemikute gild hakkab tegema harivaid liikuvaid pilte.Holy Wood muutub kohaks, kus inimesed, trollid, päkapikud, haldjad jne koos elavad ja üksteist ära ei söö. Raamat kirjeldabki tummfilmi(katsetused papagoidega ei andnud tulemusi) ajaloo Kettamaailma versiooni. Nalja saab kõvasti.
Teksti loeti inglise keeles

No ei ole enam nii hea kui eelmised. Kui mõelda sisule, siis on see lihtsalt igav (mingi hulk inimesi üritab universumi hävingust päästa) ja ka lõpplahendus pole Adamsile omaselt absurdne. Siiski on piisavalt absurdi peatükke eraldi lugedes, seega "hea".
Teksti loeti eesti keeles