Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Kingsley Amis ·

The Green Man

(romaan aastast 1969)

eesti keeles: «Roheline mees»
««Loomingu» Raamatukogu» 1991; nr. 29-32

  • Loomingu Raamatukogu
Hinne
Hindajaid
5
2
1
0
0
Keskmine hinne
4.5
Arvustused (8)

"Roheline mees" on mingisugune kõrts kuskil kolkas umbes 40 miili Londonist, aga mitte ainult... Tolle asutuse omanikul läheb suisa nii "hästi", et lisaks naistele ja alkoholile tuleb tegemist teha ka mingisuguste vaimudega.

Igati kobe tondilugu, millest küll üsna suur osa viskile kulub, aga loo väärtust see loomulikult ei vähenda. Hindeks viis miinusega. Seniloetud kolmest Amise loost kindlalt kõige parem.

Teksti loeti eesti keeles

Väga hea raamat. Amisele omaselt väga ladusalt kirja pandud, seetõttu järjepidamine suurt ajupingutust ei nõua. Kui väga vägivaldseks minna, siis võib teatud paralleele tõmmata Kingi "The Shininguga", kus vahepeal kah põõsad möllu tegid (ehkki mitte päris sarnasel moel), kuid IMHO Amis Kingist igas suhtes üle on ja mitte ainult üksnes selle teosega.
Teksti loeti eesti keeles

Roheline Mees on tõesti nii kõrts kui ka mütoloogiline olend. Üldiselt peaks ta pärinema vist keldi mütoloogiast, aga kuna Inglismaal on käinud kultuuritoojaid mujaltki, on selles kujus ühendatud ilmselt ka antiigi ja Skandinaavia mõjusid. Amise Roheline Mees pärineb vist küll Uuest Maailmast. Igal juhul on ta paganlik ja tappev, metsa ja metsikuse ürgjõu kehastus. Põhjus, miks ta ilmub, on ilmselt nii selles paigas 17. sajandil elanud kurjas musta maagiaga tegelenud õpetlases Thomas Underhillis, kes on leidnud võimaluse kesta üle haua (põhiliselt selleks, et sigatseda) kui ka peategelase - alkohoolikust vananeva kepimehe(vabandage väljendust, aga nii ju on) Maurice Allingham ülemäärases libiidos.Selle raamatu võlu peitub argisuses, millega Maurice oma elu korraldada püüab, võitlemine vaimudega ei sega tal näiteks halenaljakalt planeerimast grupiseksi, mis küll läbi kukub. Tundub, et autor veidi irvitab oma tegelaste üle, aga see pigem selline inimlik ja soe muhelus.Üks veidramaid kohti on jumala ilmumine Mauricele küünilise yuppie`na, andes siiski mõista, kelle käes on jäme ots.Üldiselt tekkis seda raamatut lugedes tahtmine võtta kamina ees üks klaas viskit ja tõmmata rahulikult üks hea sigar. Aga võib ka lihtsalt seda raamatut lugeda.
Teksti loeti eesti keeles

Kui Siim Veskimees üritaks tondijuttu kirjutada, siis tuleks väga tõenäoliselt midagi üsna sarnast välja (kirjatehnikat arvestamata). Vähem informeerituna võiksin isegi arvata, et Veskimees on käesolevast loost tugevasti mõjutatud... Tegelikult muidugi on "Roheline mees" heaks näiteks, kuidas kahe autori loomingusse võib puhtjuhuslikult palju sarnast sugeneda. Huvitaval kombel on Veskimees ka umbes niisama vana kui Amis "Rohelise mehe" kirjutamise ajal.
Teksti loeti eesti keeles

Veskimees paraku vist ei suuda nii palju viskit juua, et tondijuttu kirjutama hakata, ehkki ma saan aru, millistele paralleelidele eelarvustaja viitab. See lugu kõlas küll kenasti kokku ja ainsaks nõrgaks kohaks peaksin vast saatana mängutoomist suhteliselt kulunud viisil. Alkoholism, suurte sihtide puudumine, vangistatus oma pidevalt valutavasse kehasse, sügav arrogantne ükskõiksus ümbritsevate inimeste vastu, millest eristub vaid huvi naiste kui kitsalt seksiobjektide vastu – mjah, on mida õppida :-DDD Miks ma vaatamata kõigele raamatule "3" panen? Ehkki ma loen seda heaks raamatuks, ajavad tapva igavuse peale kristlikest kaanonitest lähtuvad surmamüsteeriumi ja hauataguse elu kirjeldused.
Teksti loeti eesti keeles
x
tonka
15.12.1977
Kasutaja rollid
Viimased 15 arvustused:

Ei tea, ei istu mulle see Baxter. "Aborigeenid" (need, kes seal laevas puude otsas elasid) olid lahedad. Aga muidu oli mõttetut jura liiga palju. Ja paar kohta jätsid usutavusega kah üsna kahtlase mulje. Ja seda füüsikalist targutamist (olgu peale, et ilusti puust ja punaseks värvit, et lihtne talumats ka aru saaks) oli kah tibake liiga.Oleks võinud ka vabalt kolmandiku jagu mahtu kokku hoida.Paras hinne oleks 3,5 tegelt. Et nelja nigu ei taha hästi panna, aga kolm tundub pisut jälle vähevõitu.
Teksti loeti inglise keeles

Kellele Spielbergi A.I. meeldis, võib huvi pärast lugeda (ja kellele ei meeldind, võib ikkagi kah). Et näeb, misuke see algidee siis ikkagi oli, millest filmi hakata tegema.
Teksti loeti inglise keeles

Tüüp Marsilt läeb Veenusele rubiinilaadseid kiva korjama. Ei midagi põrutavalt head. Aga halba kah mitte. Ajaviitelugemiseks käib küll.
Teksti loeti inglise keeles

Ma ei ütle, et see ülimegahea lugu on - Aldissil on paremaid kah. Aga halb ei ole see kindlasti mitte. Ja atmosfäär on kah kõigiti paigas.
Teksti loeti inglise keeles

Sisu umbes selline, et "maakera sees on tegelikult veel teine maakera, mis on suurem kui see, mille sees ta on." Jon Creightonil on kinnisidee, et dimensioone on mitu ja tahab teada, mis on "teisel pool". Siis on veel Kathleen McKelston, eelnimetatu endine kooliõde, kes suhtub skeptiliselt Joni ideesse ja seda üldsegi ei usu, aga ikkagi teda aitab. Pärast tahab juba tema ka teada, mis "teisel pool" on.Lisaks kõigele ka hästi kirjutatud.
Teksti loeti inglise keeles

Lugu sellest, kuidas tark arvuti oma peremeest kiusama hakkab ja ilmselt lõpuks ka ära tapab. Üldiselt ei soovita.
Teksti loeti inglise keeles

Mulle meeldis. Jõid nad absinti selles jutus. Võibolla sellepärast. Absint on vahva.Ei tea, kas ise oleks valmis andma elu ühe suudluse eest, aga kui on ikka sihuke suudlus, siis mine tea...
Teksti loeti inglise keeles

See on päris hea raamat. Tegevus toimub Aafrikas. Ilmselt miski sadu või tuhandeid aastaid tulevikus. Tsivilisatsiooni tase kõvasti madalam kui praegu. Aafrika on üks väheseid elamiskõlbulikke kohti üldse järel. Kuulu järgi elavat Euroopas kah miski rahvas, kes kõik pidavat valged olema, aga kas see tõsi ka on või ainult jutt, ei tea keegi. Niisiis maailma naba on Aafrika. Aga see hakkab ära kuivama. Enamus mandrist on kõrb ja see muudkui laieneb. Lõunatipus on natuke sellist maad, kus elada saab, aga see on koledasti ülerahvastatud. Kõik rahvas, kes kusagil mandri keskpaigas elab ja janusse ja nälga surra ei taha, liigub põhja. Nii ka Mara ja Dann. Nemad on vend ja õde. Palju kannatusi ja alatust ja üksindust ja taaskohtumist ja saamahimu ja kangelaslikkust ja sõda ja sõprust ja reetmist ja armastust ja teab mida kõike veel. Lõpus on happy end. Selline ilus lugu.Aga mulle meeldis.
Teksti loeti inglise keeles

Mõttetu lugu. Ilmselt üks teismelise Ursula esimesi katsetusi. Räägib miski noore inimese (ei mäleta enam, kas poisi või tüdruku. Vist oli poiss) hingelistest läbielamistest ja isiksuse kujunemisest ja küpsemisest.
Teksti loeti inglise keeles

Tegemist isegi mitte niivõrd jutuga, ehkki pisut sissejuhatavat teksti on kah. Põhilisema ja tummisema osa moodustab paraku-ei-mäleta-enam-millise-keele (aga mida kõneldakse kaugel-kaugel planeedi) ja inglise keele sõnastik. Tõsiselt hea asi. Ja mu arust parem kui "Confluence Revisited"
Teksti loeti inglise keeles

Väga hea raamat. Amisele omaselt väga ladusalt kirja pandud, seetõttu järjepidamine suurt ajupingutust ei nõua. Kui väga vägivaldseks minna, siis võib teatud paralleele tõmmata Kingi "The Shininguga", kus vahepeal kah põõsad möllu tegid (ehkki mitte päris sarnasel moel), kuid IMHO Amis Kingist igas suhtes üle on ja mitte ainult üksnes selle teosega.
Teksti loeti eesti keeles

Juhul, kui füüsika või matemaatikaga eriti sügavad suhted puuduvad, siis siit jutust saab Schrödingeri katsest enamvähem ettekujutuse. Lugu läbivaks põhiliiniks miski kass ning eelpool nimetet katse. Iseenesest päris loetav lugu, ainus asi, et lõpp päris mitu aega enne loo tegelikku lõppu etteaimatav. See aga paistab üldse sellelaadsete lugude üldine viga olevat, nii et väga pahaks sellist asjaolu ilmselt panna ei saa.
Teksti loeti inglise keeles

Hea raamat nagu paljud Le Guini kirjutatutest. Aga võtke see asi BAASist maha. See ei ole ju ulme teps mitte.
Teksti loeti inglise keeles