Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Brian Aldiss ·

The Saliva Tree

(lühiromaan aastast 1965)

ajakirjapublikatsioon: «The Magazine of Fantasy and Science Fiction» 1965; september
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
4
0
1
2
0
Keskmine hinne
3.857
Arvustused (7)
Arvi Nikkarev

Aldiss kirjutas H.G.Wellsi läheneva sajanda juubelisünnipäeva künnisel mõnusa lühiromaani 19. sajandi lõpu Inglismaast. Komeedina näiv objekt kukub ühte farmi. Teose käigus selgub, et tegu on meist täielikult erinevate tulnukatega, nende kosmoselaevaga. Üks peakangelastest on Wellsi austaja ja kutsub kuulsa kirjaniku kohale. Lõpuleheküljel jõuabki Wells kohale, aga tulnukad on lahkunud. Sündmustik meenutab Lovecrafti “The Colour out of Space”-i (1927). Lühiromaan sai 1965 Nebula auhinna, ta jagas seda Zelazny “He who Shapes”-iga. Igati õigustatult.
Teksti loeti inglise keeles
Must Kass

Minu jaoks oli see lugu liiga - bioloogiline. No hea küll, et miski hommage Wellsile ja kellele veel. Patsatavad tulnukad talu juurde tiiki ja kõik hakkab mühinal kasvama, et oleks, mida põske - või kes teab, kuhu - pista. Komplitseerib asja, et tulnukad on nähtamatud. Lume peale jäljed küll jäävad ja kui jahuga üle riputada, on ka jüsku näha. Aga et juba enne tulnukate saabumist käima peal olnud perenaine ühekorraga üheksa last sünnitab, on kuidagi liiast. OK, Aldissil on rohkem kätt stiilile kui tegevusele, kuid sedapuhku see stiil ei istunud. Haige jutt mu meelest. Ja pealkirjas olev tatipuu esineb ainult peategelase unenäos suht kohatu paralleelina.
Teksti loeti inglise keeles
Ats Miller

100% nõus Musta Kassiga. Kõik on nagu olemas, isegi Welssi stiil on aimatav, aga lugu ei ole, näri end läbi kui saepurust.
Teksti loeti inglise keeles
tonka

Ma ei ütle, et see ülimegahea lugu on - Aldissil on paremaid kah. Aga halb ei ole see kindlasti mitte. Ja atmosfäär on kah kõigiti paigas.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Mis jutt see on, et lugu pole -- lugu täitsa olemas ju, vähemalt sama palju kui Bulgakovi Wellsi-paroodias "Saatuslikud munad". Paroodia puhul pole farmiperenaise ootamatu sigivus ka üldse mitte kohatu... Minu meelest igati õnnestunud austusavaldus vanameistrile.
Teksti loeti inglise keeles
Taavi Kalju aka Ghilderich

Hea jutt, mõnus paroodia/austusavaldus Wellsi loomingust/loomingule.

On 19. sajandi lõpp ja ühte edumeelsesse farmi (kasutatakse elektrit ja puha) sajab taevast meteoriidiks peetav tulnuklaev. Rikas logardist peategelane, kes soojemad suhted talumehe tütrega, asub asja uurima, lootes "sõbralike", "sotsialistidest" tulnukatega kontakti saada, saates samas ka raporteid oma sõbrale H. G. Wellsile. Peagi aga näitavad tulnukad oma tõelist palet.

See pealkirjaski figureeriv süljepuu teema on aga sisse toodud vast illustreerimaks peategelase arvamust tulnukate käitumisele, aga vist mitte eriti õnnestunult. Igastahes üks segane värk.

Teos on hästi kirjutatud, mõnus feeling ja mõnusad tegelased. Kindel "5"
Teksti loeti inglise keeles
Indrek Hargla

Ilmselt tõesti tugevalt teistele tekstidele tuginev lugu (Lovecraft, Wells, Campbell) ja nende tsitaatide pärast see nii kuulsaks on saanudki. Jutt ise pole ju teabmis pärl, pigem on üsna trafaretne. Pisut enne 20. sajandi algust prantsatab kuhugi East Anglia farmi tiiki tulnukate kosmoselaev ning üks taibukas noormees on ainus, kes suudab teha nende kohta teaduslikke vaatlusi ja tähelepanekuid. Nähtamatud tulnukad piserdavad kogu farmi üle miski kastega, mis mõjub taimedele väetisena, soodustab sigivust ning hakkab ka inimliha maitset tulnukatele söödavaks muutma. Juurviljad hakkavad hirmsal kombel vohama ja kusagil poole loo peal on tunne, et asi võib kiskuda parajaks õuduslooks. Pereema sünnitab üheksa last, läheb hulluks ja peidab need tulnukate eest patjade alla, kus nad lämbuvad. Peagi pärast seda pistetakse ka naine nahka. Paraku see on ka ainus äkiline koht, muidu käib üsna tüütu sahmerdamine ning lugu logiseb mannetu puändi poole. Minu jaoks liiga igav ja veniv tekst, mis teenib äärmiselt hädise „kolme” väga pika miinusega.
Teksti loeti inglise keeles
x
tonka
15.12.1977
Kasutaja rollid
Viimased 15 arvustused:
tonka

Ei tea, ei istu mulle see Baxter. "Aborigeenid" (need, kes seal laevas puude otsas elasid) olid lahedad. Aga muidu oli mõttetut jura liiga palju. Ja paar kohta jätsid usutavusega kah üsna kahtlase mulje. Ja seda füüsikalist targutamist (olgu peale, et ilusti puust ja punaseks värvit, et lihtne talumats ka aru saaks) oli kah tibake liiga.Oleks võinud ka vabalt kolmandiku jagu mahtu kokku hoida.Paras hinne oleks 3,5 tegelt. Et nelja nigu ei taha hästi panna, aga kolm tundub pisut jälle vähevõitu.
Teksti loeti inglise keeles
tonka

Kellele Spielbergi A.I. meeldis, võib huvi pärast lugeda (ja kellele ei meeldind, võib ikkagi kah). Et näeb, misuke see algidee siis ikkagi oli, millest filmi hakata tegema.
Teksti loeti inglise keeles
tonka

Tüüp Marsilt läeb Veenusele rubiinilaadseid kiva korjama. Ei midagi põrutavalt head. Aga halba kah mitte. Ajaviitelugemiseks käib küll.
Teksti loeti inglise keeles
tonka

Ma ei ütle, et see ülimegahea lugu on - Aldissil on paremaid kah. Aga halb ei ole see kindlasti mitte. Ja atmosfäär on kah kõigiti paigas.
Teksti loeti inglise keeles
tonka

Sisu umbes selline, et "maakera sees on tegelikult veel teine maakera, mis on suurem kui see, mille sees ta on." Jon Creightonil on kinnisidee, et dimensioone on mitu ja tahab teada, mis on "teisel pool". Siis on veel Kathleen McKelston, eelnimetatu endine kooliõde, kes suhtub skeptiliselt Joni ideesse ja seda üldsegi ei usu, aga ikkagi teda aitab. Pärast tahab juba tema ka teada, mis "teisel pool" on.Lisaks kõigele ka hästi kirjutatud.
Teksti loeti inglise keeles
tonka

Lugu sellest, kuidas tark arvuti oma peremeest kiusama hakkab ja ilmselt lõpuks ka ära tapab. Üldiselt ei soovita.
Teksti loeti inglise keeles
tonka

Mulle meeldis. Jõid nad absinti selles jutus. Võibolla sellepärast. Absint on vahva.Ei tea, kas ise oleks valmis andma elu ühe suudluse eest, aga kui on ikka sihuke suudlus, siis mine tea...
Teksti loeti inglise keeles
tonka

See on päris hea raamat. Tegevus toimub Aafrikas. Ilmselt miski sadu või tuhandeid aastaid tulevikus. Tsivilisatsiooni tase kõvasti madalam kui praegu. Aafrika on üks väheseid elamiskõlbulikke kohti üldse järel. Kuulu järgi elavat Euroopas kah miski rahvas, kes kõik pidavat valged olema, aga kas see tõsi ka on või ainult jutt, ei tea keegi. Niisiis maailma naba on Aafrika. Aga see hakkab ära kuivama. Enamus mandrist on kõrb ja see muudkui laieneb. Lõunatipus on natuke sellist maad, kus elada saab, aga see on koledasti ülerahvastatud. Kõik rahvas, kes kusagil mandri keskpaigas elab ja janusse ja nälga surra ei taha, liigub põhja. Nii ka Mara ja Dann. Nemad on vend ja õde. Palju kannatusi ja alatust ja üksindust ja taaskohtumist ja saamahimu ja kangelaslikkust ja sõda ja sõprust ja reetmist ja armastust ja teab mida kõike veel. Lõpus on happy end. Selline ilus lugu.Aga mulle meeldis.
Teksti loeti inglise keeles
tonka

Mõttetu lugu. Ilmselt üks teismelise Ursula esimesi katsetusi. Räägib miski noore inimese (ei mäleta enam, kas poisi või tüdruku. Vist oli poiss) hingelistest läbielamistest ja isiksuse kujunemisest ja küpsemisest.
Teksti loeti inglise keeles
tonka

Tegemist isegi mitte niivõrd jutuga, ehkki pisut sissejuhatavat teksti on kah. Põhilisema ja tummisema osa moodustab paraku-ei-mäleta-enam-millise-keele (aga mida kõneldakse kaugel-kaugel planeedi) ja inglise keele sõnastik. Tõsiselt hea asi. Ja mu arust parem kui "Confluence Revisited"
Teksti loeti inglise keeles
tonka

Väga hea raamat. Amisele omaselt väga ladusalt kirja pandud, seetõttu järjepidamine suurt ajupingutust ei nõua. Kui väga vägivaldseks minna, siis võib teatud paralleele tõmmata Kingi "The Shininguga", kus vahepeal kah põõsad möllu tegid (ehkki mitte päris sarnasel moel), kuid IMHO Amis Kingist igas suhtes üle on ja mitte ainult üksnes selle teosega.
Teksti loeti eesti keeles
tonka

Juhul, kui füüsika või matemaatikaga eriti sügavad suhted puuduvad, siis siit jutust saab Schrödingeri katsest enamvähem ettekujutuse. Lugu läbivaks põhiliiniks miski kass ning eelpool nimetet katse. Iseenesest päris loetav lugu, ainus asi, et lõpp päris mitu aega enne loo tegelikku lõppu etteaimatav. See aga paistab üldse sellelaadsete lugude üldine viga olevat, nii et väga pahaks sellist asjaolu ilmselt panna ei saa.
Teksti loeti inglise keeles
tonka

Hea raamat nagu paljud Le Guini kirjutatutest. Aga võtke see asi BAASist maha. See ei ole ju ulme teps mitte.
Teksti loeti inglise keeles