1.
5
4.2
2.
1
5.0
6.
1
5.0
7.
1
5.0
13.
4
3.5
14.
3
3.333
15.
1
2.0
21.
1
5.0
1.
1
3.0
2.
5
3.2
4.
3
3.0
9.
1
4.0
1.
3
3.333
2.
4
4.75
3.
2
2.5
4.
1
4.0
5.
3
3.333
6.
1
5.0
7.
1
2.0
8.
1
4.0
10.
2
5.0
11.
2
4.0
12.
3
4.333
13.
2
4.5
14.
3
5.0
15.
2
2.5
16.
2
5.0
17.
5
4.6
18.
15
4.333
19.
1
5.0
20.
2
4.0
21.
7
4.286
22.
3
5.0
23.
7
4.143
24.
5
4.4
25.
19
4.579
26.
2
4.0
27.
2
3.5
28.
2
3.0
29.
4
3.5
30.
1
2.0
31.
6
3.833
32.
1
4.0
34.
1
3.0
37.
5
4.0
38.
33
4.697
39.
2
3.5
40.
1
2.0
41.
9
4.556
42.
1
4.0
43.
1
4.0
44.
1
4.0
45.
2
3.0
46.
1
5.0
47.
1
2.0
48.
4
4.0
49.
2
2.0
50.
1
4.0
51.
5
3.4
52.
13
4.462
53.
2
4.0
55.
1
1.0
56.
1
4.0
57.
8
4.625
58.
1
4.0
59.
1
2.0
60.
4
3.75
61.
1
5.0
62.
3
4.0
63.
2
5.0
65.
2
4.0
66.
4
4.0
67.
3
3.667
68.
2
5.0
69.
1
5.0
70.
3
5.0
71.
1
3.0
72.
1
4.0
73.
2
4.5
74.
2
3.5
75.
1
3.0
76.
5
3.6
77.
3
3.667
78.
2
3.0
79.
2
4.5
80.
1
5.0
81.
3
4.0
82.
2
2.5
83.
6
4.167
84.
2
5.0
85.
1
4.0
86.
1
4.0
88.
2
3.0
89.
4
3.75
90.
2
3.0
91.
2
3.0
92.
2
4.0
96.
2
4.0
97.
1
4.0
99.
1
2.0
100.
4
2.5
101.
2
2.0
107.
1
3.0
113.
2
5.0
114.
1
3.0
117.
1
3.0
121.
1
2.0
122.
1
1.0
124.
1
4.0
126.
1
2.0
128.
1
3.0
129.
1
5.0
130.
1
3.0
132.
1
3.0
134.
1
1.0
151.
1
5.0
152.
1
2.0
153.
1
5.0
198.
1
4.0
219.
2
1.5
1.
3
5.0
2.
1
4.0
4.
1
3.0
6.
1
3.0
7.
1
5.0
9.
6
4.5
10.
1
5.0
56.
7
3.714
(jutt aastast 1952)
https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:288324/262232/page/64
https://dea.digar.ee/?a=d&d=pedainst19870515.2.17&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------
eesti keeles: «Kõuekärgatus»
«Horisont» 1968; nr 5
«Kõue kõmin»
«Mardus» 1994; nr 4 (Ray Bradbury ekstra)
Ray Bradbury «Kaleidoskoop» 2000
Ausaltöelda ei huvita mind karvavõrdki mingi ajateooria, kuigi ka siin on üks ebateaduslikumaid ulmakirjanikke sedapuhku endale ebaomaselt meeldivalt tasemel. Mulle on selles jutus alati meeldinud just need emotsioonid ja pildid. Väärt jutt, kus minuarust on kõik kõigekõrgemal tasemel... kasvõi selline pisike kõrvaldetail aastaarvude näol, mida ajarännul (autori poolt) möödalibisemas märgatakse...
Pean tunnistama, et kuigi ma hindan tohutult Mario Kivistiku teeneid Ray Bradbury eestindamisel, jääb «A Sound of Thunder» minu jaoks siiski eelkõige Andres Tarandi tõlgituna «Kõuekärgatuseks» – usun, et paljuski mängib siin rolli minu noor iga, milles ma jutu esmakordselt lugesin, kuid ikka aastaid oli Andres Tarand minu teadvuses siiski eelkõige tohutuhea Ray Bradbury tõlkija!
Siiski leidus ka siin paljugi ebaloogilist nagu ka hr. Sander juba mainis: Kui tõesti minevikus isegi rohuliblet liigutada ei tohi, kuidas siis saab juttu olla veel dinosauruste jahtimisest. Paratamatult, kui see kütte märkab, teeb ta mõne muu liigutuse, kui ette oli määratud ja lömastab või jätab lömastamata mõne sitika. Samas aga kui tulevik tõesti muutub nii palju, et isegi kirjakeel on teine, kuidas siis küll saavad valimistele pääseda samad inimesed?
Olles ennem lugenud umbes viit Kornbluthi juttu, mis enamus oleksid viie väärilised, asusin seda kogumikku õhinal lugema. Kuigi selle kogumiku jutud on seinast-seina, ei pidanud ma pettuma.
Üldiselt jagunevad minu arvates selle kogumiku jutud kahte ossa. Pikemad, mis on üldiselt paremad ja kuhu saab hästi sisse eldada ning lühemad paari leheküljelised laastud, mis on küllaltki segased ja arusaamatud, millesse ma arvatavasti ei suutnud sisse eldada. Kuid on ka erandeid nagu alati.
Pikematest jutustustest tõstaks esile Two Dooms, The Little Black Bag, The Adventurer ja Time Bum. Lühematest meeldis enim Everybody Knows Joe.
Seega igati tasemel kogumik, kindel viis
Niisiis A Song of Ice and Fire saaga kolmas osa. Saaga jätkub oma tuntud headuses, samas tuleb ka palju üllatusi, tuleb juurde uusi tegelasi ja tapetakse maha vanu. Eks enamus ole juba eespool ka ära õeldud. Kindel viis.
