Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Orson Scott Card ·

Ender`s Shadow

(romaan aastast 1999)

Sarjad:
Hinne
Hindajaid
2
4
0
1
0
Keskmine hinne
4.0
Arvustused (7)

Esimene osa nn. `Beani` sarjast. Üldiselt Card oma parimas vormis, lisab `Enderi mängule` uusi dimensioone. IMHO paremuselt kolmas osa sarjas (peale ületamatut `Speaker`it` ja `Enderi mängu`). Tasub kindlasti lugemist.
Teksti loeti inglise keeles

Raamat oli hea ja andis "Enderi mängule" uue vaate. Ehk see raamat algab enamvähem sellel ajal kui "Enderi mäng" ja lõppeb ka samal ajal. Peategelaseks on siin Bean kes oli Enderi sõber. Ta sobib väga ka üksikult lugemiseks ilma "Enderi mänguta". Nagu eelpool mainitud ei olnud mõned jutuajamised täpselt samad nagu "Enderi mängus" see oli sellepärast nii kuna inimesed mäletavad jutuajamisi teisiti. Igastahes meeldiv lugemine. Muud midagi.
Teksti loeti inglise keeles

Kui "Enderi mängu" lugedes oli võimalik unustada, et jutt käib lastest, siis "Enderi varju" puhul ei õnnestu see kuidagi. Beani füüsiline ja vaimne võimekus oli niivõrd ülevõimendatud, et hakkas vastu iga kandi pealt.
Ei meeldi sellised paralleelteosed, mis püüavad alusraamatu sündmustikku igatpidi seletada ja seletada, lugeja enda mõtetele ei jää siis üldse ruumi... Raamatu ladusus oli tema ainus voorus, kui seda poleks olnud, võiksin vabalt ka "ühe" panna.
Teksti loeti inglise keeles

Ei jaga eelkõneleja seisukohta -see raamat on ilmne edasiminek Enderi sarjas.Vist jõudis lõpuks Cardile kohale, etpõssade, puude ja masohhistide teema on ennastammendanud..

Lugesin "Enderi mängu" piisavalt ammu, nii etühtegi ebakõla silma ei torganud. Ja isegikui neid on, annavad need paralleelromaanidekorral minumeelest tegelaste erinevaidsubjektiivseid arusaamu peegeldades asjalepigem võlu juurde. Ei ole ühest tõde ega ainuõigetarusaamist maailmas ja seda, kus peituvad millegijuured, või kes on see kõige ülemine niiditõmbaja,pole samuti võimalik üheselt määrata.

See öeldud, jäid mõned asjad selles raamatusmind siiski häirima. Näiteks see, kuidas alguseskülmalt kalkuleerivale Beanile suhteliselt kiirestiemotsioonid tekkisid. Teisest küljest on teguhüperintelligentse inimesega kelle puhul miskitavapärane paika ei pruugi pidada. Ausaltöeldaoli Bean oma erilisuse kohta isegi liiga inimlik ja arusaadav, mina oleksin oodanud pisut midagi muud..
Teksti loeti inglise keeles

Raamatut lugedes sattusin kordamööda vaimustusse ja siis hakkas jalle igav. Moned kohad meeldisid väga ja teised ysna proportsionaalselt yldse mitte. Tyytud olid näiteks pikaksvenitatud kirjeldusest sellest kuidas Bean ikka ventilatsioonishahti ara mahub ja ylepingutatud seletused tema intelligentsuse kohta. Kuid sellest hoolimata nauditav raamat eriti alguses - eriti meeldis kõik see, mis toimus rotterdami tänavatel. Kahjuks ei saa öelda seda raamatu lõpu kohta - viimane lehekulg oli tylgastav.
Teksti loeti inglise keeles

Card on muidugi ilge mormoon, aga seejuures päris hea kirjanik. Kui jutlustama kipub, läheb asi jamaks, aga lihtsakoelised psühholoogilised etüüdid tulevad mõjusalt välja. "Enderi mäng" oli niipalju hea lugu küll, et selle juurde teise nurga alt tagasi tulla. Samas, nagu pealkirjastki oletada võib, on tegemist vaid lisaga, mis iseseisvana eriti koos ei püsiks. Kohati annab see romaan esimesele mingi uue mõõtme ja lisab tähendusi, kohati lohistatakse Beani aga lihtsalt Enderi seiklusi uuesti ümber jutustades kaasa. Nii et kui Enderi isiksuslik areng ja tunnetuslik kasvamine olid üsna terviklikud ning usutavad, siis Beani areng jääb lünklikuks. Näiteks et. Enne kooli sattumist ei taipa Bean, mida mõeldakse jumala all. Sõjakoolis teoloogiliste küsimustega ei tegeleta ja pole eriti juttu, et Bean nende vastu huvi tunneks - või et talle mingil hetkel ilmutus osaks saaks. Ometi jagab ta mingil hetkel surmaminejatele õnnistusi ja patrab Absalomist. See mõjub niisama tülgastavalt kui häppi end. Maapealseid poliitilisi intriige pole autor eriti põhjalikult läbi mõelnud ja nii jääb Beani "geniaalne analüüs" neist eriti haledalt lünklikuks. Maa kodusõja magab Ender lihtsalt maha - Beani juhatab autor lausa kättpidi uudisteruumi, jättes aga toimunu ikkagi valgustamata. Ehk siis, autor on olnud kunagisest Enderi-nägemusest liialt kammitsetud ning võrdväärset teost pole sündinud.
Teksti loeti inglise keeles
x
tess
04.05.1975
Kasutaja rollid
Viimased 15 arvustused:

nojah ei teagi kohe kuidas alustada...lugesin seda raamatut aastaid tagasi, vahepealse aja viibisin vaimustunud seisundis promodes raamatut kõigile tuttavatele...uuesti üle ei lugenud - lükkasin raamatu uuesti kättevõtmist nii kaugele kui suutsin...ja kui nüüd hiljuti uuesti üle lugesin, siis tabas mind ootamatu shokk...mind tabas hunnik ebausutavusi, lehekülgede kaupa patriootilist ja propagandistlikku möla...peab muidugi ausalt tunnistama et sinna sisse oli põimitud ka hulganisti häid ideid, mis paraku leidsid oma surma sellesama möla tekitatud tülgastuses...ühesõnaga olen pettunud ja kurb...ja õnnelik, et võtsin teose raamatukogust, mitte ei ostnud rahapuudusel poest...
Teksti loeti eesti keeles

Nii. Siin ma siis olen - elan juba kuu aega Edinburghis, korteris, mis on täidetud H.P.Lovecrafti teostega ja loen Pratchettit. Probleem selles, et Lovecraft meeldib mulle rohkem kui väga, Pratchettit tarbin aga aeg-ajalt igavuse peletamiseks. Edinburgh on kummaline linn - pealtnäha ilus(ilus kohe kindlasti) ja sõbralik, kuid kui siin pikemalt ringi jalutada, siis hakkab kuskilt läbi imbuma tunne, et kohe-kohe kui sa läbid m7otilde;ne vale värava kukud otse pimedasse keskaega. See on ka põhjus, miks ma ei suuda lugeda Lovecrafti - kui ma õhtul koju jõuan ja enne magaminekut veel natuke raamatut loen, siis ma lihtsalt suren õudustundest, kui ma yritan pärast magama jaada :-). Nii ma siis loen Pratchetti, mida korteris ka leidus täpselt selle yhe raamatu jagu. Mõned taitsa head kohad selles ju leidusid aga jäi siiski kehvapoolseks. Ma mõtlen seda, et tavaliselt naeran ma Pratchetti teosteid lugedes rohkem.
Teksti loeti inglise keeles

Raamatut lugedes sattusin kordamööda vaimustusse ja siis hakkas jalle igav. Moned kohad meeldisid väga ja teised ysna proportsionaalselt yldse mitte. Tyytud olid näiteks pikaksvenitatud kirjeldusest sellest kuidas Bean ikka ventilatsioonishahti ara mahub ja ylepingutatud seletused tema intelligentsuse kohta. Kuid sellest hoolimata nauditav raamat eriti alguses - eriti meeldis kõik see, mis toimus rotterdami tänavatel. Kahjuks ei saa öelda seda raamatu lõpu kohta - viimane lehekulg oli tylgastav.
Teksti loeti inglise keeles

Tavaliselt kui raamat mulle väga meeldib, läbin ma selle võimaluse korral yhe hingetõmbega või vähemalt nii kiiresti kui suudan. Seda raamatut lugesin paarikymne lehekylje kaupa ja kindlasti mitte selle tõttu, et raamat ei meeldinud vaid nautides seda, kui midagi hõrku ja kallihinnalist.

Lihtsalt Maria ja Arnold Schwartzenegger tundusid vene kontekstis oma ebareaalsuses ylireaalsetena, sest kahtlustan, et pooltele Venemaa inimestele on nad just nagu pereliikmed. Kui käisin mõned aastad tagasi Siberis, siis teatas yks handi vanamees vaadates põlgliku näoga peale lemmikseriaali telekas algavat head prantsuse filmi - "see jama mulle kyll ei meeldi, aga vat Arrrnold Schwarznegger...". S.t suurel Venemaal on kõik võimalik ykskõik kui ebareaalne see ei ole, kokaiini pole vajagi.

Teksti loeti eesti keeles

Hea näide sellest, kuidas tõeliselt hea kirjandus(ja mitte ainult kirjandus) ei vaja klassifitseerimist - suurepärane ka nende jaoks, kes ulmekirjandust näpuotsagagi ei puuduta ja kes ei tule iial selle peale, et seda teost ulmezhanri alla liigitada.
Teksti loeti eesti keeles

Minu jaoks oli tegemist hea ladusa meelelahutusega - miski otseselt ei häirinud ja samas tippteoseks ei pea. Tydruk oli sympaatne ja see, kuidas olid seotud tänapäev ja Atlantis loogiline. Njah teist korda vist ei loeks, vähemalt mitte niipea.
Teksti loeti eesti keeles

Vaga kehv lugemine - naistekas ainult sel juhul kui nii nimetada lihtsalt halba kirjandust(mida vist tehaksegi). Laialivalguv tegevus, arusaamatud karakterid ja lihtsalt palju rumalaid inimesi. Tegevusse on toodud palju tarku ja võimukaid naisi, kellest viimane kui yks kaituvad lõpuks nagu kamp idioote. Vähemalt mõni neist oleks võinud säilitada lõpuni oma tugevuse - asi on lihtsalt ebausutav ja nõme. Meessoost kontingent pole palju parem - Artur käitub nagu lammas ja ylejäänud kamp on lihtsalt tyytu. Jutt on pikk ja venib nagu kumm, tabasin ennast ysna tihedalt vaatamas, et kui palju veel raamatu lõpuni lehekylgi jäänud on. Noh, vähemalt nii palju kasu sellest ajaraiskamisest, et edaspidi käin selle autori "loomingust" kauge kaarega mööda.
Teksti loeti eesti keeles

super...seda enam et oli ka õudne. tavaliselt mind õuduskirjandus ei kõiguta aga see teos ajas vahepeal värinad peale kyll - arvatavasti eriti selle ykskõikse tooni pärast. ja snuff ning ah kassi nime olen unustanud olid tõeliselt sympaatsed.
Teksti loeti eesti keeles

Lugesin teost juba tykk aega tagasi - see meeldis ka siis, aga mitte nii, et oleks viitsinud arvustada. Nyyd on see raamat minu hinnangu järgi sattunud nende hulka, mis ei jää lihtsalt looks iseenesest, vaid millel on tekkinud seosed muude teemadega millega ma tegelen ja mille vastu huvi tunnen. Selliste tingimuste ilmnemisel tavaliselt minu jaoks nende teoste võlu kasvab.

Keegi mainis siin, et ükski süsteem ei suuda lõpuni mõista isegi enda toimimist - inimene aga lisaks sellele, et ta ei mõista iseenese toimimist kohkub surmani(või lakkab toimimast/olemast) siis kui ta iseenda lahtiharutatud süsteemi ninapidi sisse pista.Lem on lahti harutanud inimese teadvuse ja pannud ta seisma peegli ette, mida käesolevas teoses esindab planeet Solaris. Planeedil realiseerub see, mida inimesed mõtlevad. See, mida nad ihalevad, aga samas kõige rohkem kardavad - soovid, mis on maetud kõigi teiste mõtete alla, sest inimene pole reaalsuses suuteline neid aktsepteerima, kuigi ta elu keerleb nende/selle ümber. Käesoleva teose peategelane ei ole ihalenud oma trauma järele, milleks on ta naise surm, kuid kuna ta tunneb ennast süüdlasena on see mõte temas kõige domineerivam ehkki peidetud. Solaris annab talle tema kõige domineerivama mõtte. Romaanis Solarise poolt elustatud naine on mehe süütunde kehastus.Eelneva skeemi järgi võib siis ka paika panna koletusliku neegrinaise-aphrodite ilmumise olemuse. Kujutletu võib reaalses reaalsuses osutuda millekski, millega inimene kunagi ei tahaks kokku puutuda. Inimene on toodud liiga lähedale sellele, mis peaks jääma tast eemale. Hirm tekib siis kui olla objektile liiga lähedal - nauding peab olema kättesaamatu.

Noh, ühesõnaga avastasin, et psühhoanalüüs on kohutavalt põnev teema :) ja eelpool mõnes arvustuses väidetu nagu oleks teos psühholoogiliselt ebausutav ei pea paika (loe Lacani).

Teksti loeti eesti keeles

Tõeliselt nauditav raamat, kus alustuseks ilmub yhes tsirkuseetenduses välja suur purpurpunaste tiibadega naine, kes räägib ajkirjanikule oma kummalise eluloo. Raamatu teises osas toimub tegevus Venemaal, kuhu tsirkusele ja seal esinevale kummalisele lind(ingel)naisele on ajakirjanik järgnenud. Põnev ja naljakas on jälgida kuidas kirjeldab Venemaa olusid ja Siberit ning seal elavaid rahvaid inimene, kes pole sinnakanti arvatavasti iialgi sattunud. Kuigi kirjeldused vahepeal tõesti väga kummalisteks lähevad, on Venemaa avarustes toimuv reaalseltki niivõrd mystiline, et olen nõus sellest igasuguseid kirjeldusi tõe pähe võtma - ka Carteri omi.
Teksti loeti eesti keeles

kui kõik kohe ausalt ära rääkida siis oleks tahtnud panna veel kehvema hinde kui kolm aga kaks tundus jälle liiga madal...nii et las jääb siis kolm.olen ka pisut yllatunud eelmiste arvustajate positiivsusest - päris õudne on tulla ja hakata tõrva mee sisse tilgutama aga mis teha.

hoolimata negatiivsest sissejuhatusest arvan ma et kui selle raamatu kallal natuke tsensuuri rakendada siis kõlbaks see päris hästi sarja 10 pluss s.t eelkõige nooremaealistele mõeldud kirjanduse hulka...hea kerge lugeda, mõtlema ei pane - vahva ajaviitekirjandus teismelistele.

kaks väikest alustassisuurust riiki (millest yhest on ainult serv näha) kus tegevus toimub on lisaks väiksusele veel kohutavalt igavad - kirjeldatul puudus igasugune sügavus ja falkoonia jäi riigiks kus asus yks kõrts, loss ja natuke metsa ning mägesid ...ainukesed elus tegelased tundusid olevat kimmo ja tema skorpionid ning tules põlev baiita. viimane kyll kahjuks ka ainult sinnamaani kus selgus et ta oli oma meest väga armastanud - see fakt muutis kahtlustäratavaks romaani kandva needuseidee...ma arvan et surmahirmus naisterahvas pigem hyyab oma armastatut appi ja viimaste hingetõmmetega kas neab oma tapjat või kinnitab oma armastust kallimale mitte ei sajata teda

noh igal juhul on mul tunne et hargla puhul on kõik just nii lihtne kui näib ja mul on tugev kartus et täide on läinud mu eelmisel aastal vargsi mõeldu - kas mingil hetkel kvantiteet kvaliteeti yletama ei hakka...tuleb ju autorilt jutte nagu vändrast saelaudu.

Teksti loeti eesti keeles

siin keegi juba ytles et hubbardi puhul peab ära kannatama k6ik need imalad kiidus6nad mis ymber ta raamatute kootud on - need on nii kohutavalt tyytud ja valmistavad ette k6ige halvemaks...6nneks siiski nii ei olnud - täitsa loetav raamat kui k6rvale jätta ylespuhutud toon ja seda oli ka tunduvalt vähem kui "v6itlustanner maa"s mille teine osa muutus nii n6medaks et kolmandat pole viitsind kätte v6ttagi...leitnant iseenesest täitsa huvitav kuju...raamat saab minu poolt sellise tugeva kolme mis olevat parem kui n6rk neli-nii ytles vähemalt minu kuri matemaatika6petaja kui tahtis tunnistusel mu veerandihinnet ära rikkuda
Teksti loeti eesti keeles

ei olnud yldse hea ja 6udne ka mitte...olin valmistunud t6eliseks 6uduseks mida lubasid raamatutagakaane kiidus6nad ja ei tahtnud hakata raamatut lugema 6htul yksi kodus olles-kui ma seda siis l6puks tegin(sest midagi muud polnud hetkel lugeda) tabas mind t6eline pettumus...v6imalik et p6hjus oli t6lkes sest enamik kes raamatut kiidavad on seda lugenud mingis muus keeles...aga igal juhul on eestikeelne variant MINU arvates täielik jama......oeh nyyd 6nnestus kogu oma solvumine välja valada sest seda ma olin peale selle raamatu lugemist-solvunud
Teksti loeti eesti keeles

vau - minu esimene arvustus baasis...sellegipoolest yritan läbi saada ilma lapsepõlvekirjeldusteta - ilma nendeta ei tule mu arvustus kahjuks kindlasti nii pikk kui jyrkal aga kes teda ikka yletada suudaks isegi kui yritaks :-)...raamatut hindan max-hindega lisaks sellele et see mulle lihtsalt meeldis kahel põhjusela) raamat on selle jaoks et tavapäraselt mulle meeldida tõesti liiga paljusõnaline ja "lendlev" ja müstikat täis topitud aga kui ma selle yle virisema hakkasin avastasin et olin yhe hooga läbinud 300 lehekylge ja tegelikult vingusin selle pärast et mul oli kõht tyhi b) kui kaanel ei oleks kirjaniku nime olnud oleks raudselt arvanud et see on tõlketeos - enamik eesti kirjanikke nii kirjutada ei suuda...mingi maalähedus kumab alati läbi isegi kui seda on proovitud vältida...kui nyyd urgitsema hakata siis vigu leiaks kindlasti...aga pole tahtmist...raamat andis meeldiva elamuse ja see on vist peamine...ja siis see mille keegi juba ära märkis - ma ei ole kunagi tabanud vajadust raamatut 3 meetri kauguselt lugeda aga millegipärast on osad kirjastused veendunud selliste lugejate olemasolus...milleks muidu see hiiglaslik shrift
Teksti loeti eesti keeles