Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Stephen King ·

Hearts in Atlantis

(romaan aastast 1999)

Sarjad:
Sisukord:
Hinne
Hindajaid
1
1
4
0
0
Keskmine hinne
3.5
Arvustused (6)
Saara

Tegu on viie pikema ja lühema jutuga, mis on kõik omavahel mõningate korduvate tegelaste kaudu seotud, samuti seob kõiki lugusid omavahel Vietnami sõja vari. King ise on selle raamatu kohta kuskil öelnud, et see on vahepala Dark Tower´i seeria neljanda ja viienda raamatu vahel. Esimene lugu on tõesti Musta Torni ja selle tasanditega (Inomnia!) üsna tihedalt seotud, teised... no ma ei tea. Teine, kolmas ja neljas lugu jätsid täiesti külmaks. Viimane meeldis jälle päris hästi. Ilmselt tuleb mõnel tuulisel novembriõhtul üle lugeda, et kskmiste juttude mõte üles leida. Mõte on kindlasti olemas.
Teksti loeti inglise keeles
Mart K.

Veel pole põhjust Stephen Kingi maha matta. Taadike on raugasõrmede vahelt paar korda kohmakalt mahapudenenud pastaka taas rangemasse haardesse võtnud ja die-hard fännide näljaste lõugade vahele paisanud jutukogu, mida miskipärast romaani pähe üllitada on võetud. Esimene lugu, "Low Men in Yellow Coats", on parim osa raamatust just eelpoolnimetatud die-hardile. Tegu on mõnusa heietusega aastast 1960 ja eelteismeliseeast, aga samas ka osaga Dark Toweri ning Desperationi/Regulatorsi saagast, mida võimatu enne läbilugemist käest panna. Ja kohati on isegi hirmus!Teine jutuke, "Hearts In Atlantis", pajatab meile hipi- ja rahuliikumisealgusaegadest, Vietnami sõja süttimisest, tutvustab "suure ameerika kanajalajälje" päritolu ja meeliskleb tõsiseltvõetava kirglikkusega nii esimesevahekorra kui hasartmängusõltuvuse teemadel. Kolled$zinovell sisaldab üksikuid tegelasi, kes esinevad ka mujal raamatus.Kolmas, "Blind Willie", on kergelt õõvastava alatooniga jõulujutt pimedatkerjust mängivast Vietnami veteranist, kes otsib omal kombel lunastust. "I am heartily sorry..."-päevik meenutab The Shiningu "All work and no play..."-nalja. Põnev lugeda, aga ei jõua kuhugi. Umbes nagu "Üks päev IvanDenissovit$si elus". Peategelane on meile selleks ajaks juba mingil määraltuttav kahest eelmisest loost."Why We`re in Vietnam" on päris lühike lugu juba vanast `Nami veteranist jakõige rohkem heietus, kuni jahmatava lõpuni. King ei ole haaret kaotanud!Kirjeldused pähe kinni kukkuvast moblast ja selgest taevast langevasttiibklaverist on nii eredad, et kipud kahtlema, kas autor ehk selliseid asju ise näinud pole."Heavenly Shades Of Night Are Falling" jätkab eelmise loo sangari matustelt ja pöördub tagasi esimese loo sangari kodulinna 39 aastat hiljem, et tõmmata kokku mõned lahtijäänud otsad, tagastada omanikule üks oluline pesapallikinnas ja vana hea sõber ning sumbuda Kingile nii omasesse magusnukrasse häpi endi.Kokkuvõteks: logiseb liigestest, aga sünnib süüa. Sisu eest 3, stiili eest 5, esimese loo eest 5 ja 5.
Teksti loeti inglise keeles
juhan

Esinene osa oli parim. Teine osa heietused ülikoolist olid väga venitatud ja oleks võinud peale kaardimängu ja rahumärkide ka midagi muud juhtuda. Mis ma ikka kirun igal juhul kannatab lugeda, see on lõppude lõpuks ikkagi tuntavalt vanameistri heas stiilis kirja pandud.
Teksti loeti soome keeles
Kalju Maapoeg

Kokkuvõttes ajas haigutama. osadega on aga teine lugu. Low men ja Blind willie, eriti just viimane, saaksid viie, ülejäänu on tähtsusetu soust. kusjuures see kuuekümnendate uurimine pole midagi väärt, isegi mitte informatiivses mõttes.
Teksti loeti inglise keeles
Toomas Aas

Esimene osa oli, võiks öelda, King oma tavapärases headuses, aga selle osaga olekski võinud asi piirduda. Kõik järgnev on lihtsalt üks suur (ja valdavalt mitteulmeline) soigumine teemal kuidas ikka Vietnami sõda ameerika ühiskonda tänini painab. Iseenesest muidugi oluline teema. Paraku ei olnud seda eriti huvitav lugeda. Näha küll on, et siingi pole King oma kirjutamisoskust kaotanud, aga mingist lugemisrõõmust oleks siiski liig rääkida.
Teksti loeti eesti keeles
Meelis Sepp

Kogumik koosneb kahest romaanist, kahest keskmisest jutust ja ühest sellisest asjast, mida kaasarvustaja Ulmeguru “laastuks” armastab kutsuda. Tõsiselt Kingi vääriline oli neist ainult esimene, “Low Men in Yellow Coats”. Nimilugu oli lihtsalt tüütu. “Blind Willie” oli selline käib kah. Ontliku härrasmehe teema, kes tegelikult oma üsnagi märkimisväärse papi kerjamisega kokku ajab on muidugi igivana; üht taolist tegelast ajas juba Sherlock Holmes taga. Kingil lisandub Vietnami sõja taust ja süütunne lapsepõlves toimunud vägivalla pärast. Kõikide lugude tegelased on muide omavahel miskitpidi seotud. Kaks viimast lugu polnud ei liha ega kala ja kipuvad paar nädalat peale lugemist juba ununema.

Esimese loo kaudu on kogu see lõdvalt seotud romaanide/novellide kogumik otsapidi siiski Kingi suurepärases Dark Toweri maailmas. Küll üsna kaude, kuid siiski.Seepärast siis ka palli võrra kõrgem hinne, kui algul plaanitud.Lugemist ei kahetse, eriti esimese loo puhul, aga pean oma kohuseks Kingi fänne hoiatada, et tegemist on tavapärasest pisut madalamal tasemel seisva kogumikuga. King lahkab siin ilmselt nii isiklikke 60ndate lõpu – 70ndate alguse kolledzhiprobleeme ja maksab lõivu ka Vietnami sõja vastasusele, millega tal vähemalt minu teada küll mingeid isiklikke luupainajaid ei tohiks olla.
Teksti loeti inglise keeles
x
juhan
1972
Kasutaja rollid
Viimased 7 arvustused:
juhan

Täiesti loetav ja huvitav jutt. Ümberjutustamisega ei taha aega raisata.Mõned tähelepanekud ainult, ehk on sellest kellelgi edaspidi kasu. Raadioside jutu seesekspeditsiooni ja peakorteri vahel oli nagu väga halb filmitõlge. Eesti keeles on ka raadioside terminid täitsa olemas nii lennunduses kui ka sõjaväes. Kindlasti pole seal selliseid laene (tõlkeid) over-üle ja out-välja. Samuti mina poleks eriti pingutanud sõna ranger eestistamisega, see on pigem segadusse ajav. Ranger on ranger ja kõik.Autorile minu poolt jõudu ja ostan kindlasti tema järgmise raamatu.
Teksti loeti eesti keeles
juhan

Esimeses arvustuses on kõik nii põjalikult kirja pandud, et pole midagi lisadagi kohe.Selle vahega ainult, et mulle igatahes meeldis. Kingi fantaasia jõledike väljamõtlemisel on asi mida ma siiralt imetlen. Neid jätkub siia raamatussegi ja alati on mõni jubedik uus ja mõni nagu vana tuttav. Lugege ja nautige meistri venitatud teksti.
Teksti loeti soome keeles
juhan

Esinene osa oli parim. Teine osa heietused ülikoolist olid väga venitatud ja oleks võinud peale kaardimängu ja rahumärkide ka midagi muud juhtuda. Mis ma ikka kirun igal juhul kannatab lugeda, see on lõppude lõpuks ikkagi tuntavalt vanameistri heas stiilis kirja pandud.
Teksti loeti soome keeles
juhan

Täiesti arvestatav raamat, olgugi, et kahassekirjutatud. Sisu on lühidalt järgmine: murdeealise poisi kätesse on usaldatud mitte ainult meie maailm, vaid ka arvutud paralleelmaailmad. Tegelased on muidugi täiesti Kingilikud kiiksuga, hullud, aga ka mõni hea on ära eksinud. Lemmiktegelaseks oli vaieldamatult Wulf wulfide hõimust.Soovitan igatahes lugeda.
Teksti loeti soome keeles
juhan

Üldiselt võttes on esimeses arvustuses kõik ära öeldud. Omalt poolt lisaksin ainult seda,et tore on see, kui kohalikud midagi kirjutavad ja leidub kirjastusi, kes selle ka avaldavad. Kriitikat selle raamatu kohta on tehtud ka ajahlehes (enam ei mäleta, kes ja millises) aga kirjanikule jõudu.Panen hindeks nelja ja jään huviga järgmist raamatut ootama.
Teksti loeti eesti keeles
juhan

Tüüpiline armastuslugu isand Kingilt.Kõik surevad kes revolvrimeest armastasid või keda tema armastas. Oleks keegi ellu jäänud, siis oleks revolvrimehe armastulugu olnud liiga lääge lõpuga. Väike pettumus oliliiga kiire ja lühike lõppvaatus Walterigaklaasmaailmas. Tundub nagu oleks raamatu valmimise tähtaeg kukkunud ja otsad tõmmati kokku järgmiseks osaks.
Teksti loeti soome keeles
juhan

Isand King on teinud selle raamatuga headtööd. Laisalt ja elegantselt on seotod erinevad jutud üheks tervikuks. Minu arvamuson väga positiivne. Selle raamatu võiks paigutada peaaegu samasse ritta koos "The Dark Tower" lugudega, mis on minu vaieldamatu lemmik.
Teksti loeti soome keeles