Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Michael Ende ·

Die unendliche Geschichte

(romaan aastast 1979)

eesti keeles: «Ilma lõputa lugu», Tallinn «Tiritamm» 1996

Hinne
Hindajaid
7
2
5
4
1
Keskmine hinne
3.526
Arvustused (19)
Laur Salundi

Pätsab siis poisike BBB kuskilt KKK raamatupoest mingisuguse lookese ja lippab seda koolipööningule lugema. Muidugi satub ta selle raamatu kaudu fantaasiamaailma, mis tarvis päästa. Ütleks kohe ära et selle päästmisega lõpebki see huvitav osa. Edasi juba niiii igav jahumine et (ei mäletagi mitu korda seda lugu lugedes haigutasin, aga ikka tublisti). Ehk nigu öelda, maraton algab alles teisest poolest ja siis tuleb lõpuni kannatada. Kogu selle olemusega meenutas millegiperast sedasamust 6paki (wai kelle oma see nüüd oligi) laulu: ``See lõputu laul`` (vist oli ikka??). ütleks kohe et selle loo teise poole oleks võinud jätta tegemata või siis oleks tulnd teha lühemalt. Loodaks muidugi et edaspidi saan ikka mingisuguseid lõpuga lugusid lugeda, aga enam mitte selliseid niiiiiii pikki ja pealegi ilma lõputa lugusid. Fantasy kohta jubedalt igav tegelikult ja filosoofilise teose kohta kuidagi tühi. Aga kui aega on ja tarvis õhtul magama jääda siis, miks ka mitte.
Teksti loeti eesti keeles
Ats Miller

Mina ostsin selle raamatu tegelikult just tolle laulu "Neverending story" pärast. Üks kord, kui film on parem, kui raamat - film nimelt lõpeb poole pealt ära. (Sinna on küll juurde poogitud eht-holliwoodlikku rämpsu, aga see selleks). Kõlab õelusena, aga tolle laulu video on veel parem - nimelt umbes kolm minutit seda ideed ongi, mida läbi kogu teose lohistatakse. Kogu story ja sisu loogiline seotus polegi nii paha, on päris huvitavaid ideid ja vaatenurki, aga kohutavalt, mõistuströövivalt venitatud.
Teksti loeti eesti keeles
Jaanus Trolla

Esimene osa täitsa loetav tükk, kuid edasi ... Tunne on, et ME tahtis kirjutada midagi head. Olekski nii, kui lugu lühem teha. Praegu aga venib ja venib. Puhtalt sellest kehv hinne.
Teksti loeti eesti keeles
Maniakkide Tänav

Üks parimatest mida ma lugenud olen. Nii filmi mõlemad osad kui raamatu omad. Paneks kohe terve hunniku viisi. Lokkav fantaasia ja pean vaimustusega märkima, et ei mäleta mingitki kordumist tema jutus. Sillas. Mai tea kas keegi pani tähele, et peatükid olid tähestikulises järjekorras ja esindatud oli terve tähestik. Huvitav kui palju nad higi valasid ja mõistust pingutasid et seda eesti keelde ümber panna.
Teksti loeti eesti keeles
Märt Laur

Einoh .. vabandage väljendust, aga... täielik saast. Minu meelest mingi lapselik jampsimine .. no eelkooliealised veel võivad lugeda aga juba vanemad küll mitte... konkurentsitult nõmedaim "ulme", mis iial mulle kätte sattunud.

(Hiljem) Mõistan, et nö "lasteulmega" tegu. Kuid nimetatud zhanr võiks olla kirjutatud nii, et "suured tädid ja onud" saaksid muheledes lehte keerata, mitte ei tarvitseks raamatut ja pead vaheldumisi vastu seina lüüa...
Teksti loeti eesti keeles
Dragofor

Ma ei ütleks, et ta nõmedaim ulme on, mida loetud sai. Loomulikult on ta suhteliselt lapsik, võib-olla et ongi lastele mõeldud. Kahjuks rikkus raamatu teine pool üldiselt toreda mulje ära, tundus, et autoril hakkas fantaasiast puudus tulema, aga lõpetada ka ei raatsinud. Miks, sellest ma aru ei saa. Mina isiklikult oleks romaanile tunduvalt varem lõpetuse teinud. Ometigi oli ka siin omad briljantsed leiud ning steenid, mida lugedes oli raske tõsiseks jääda. Just need teevad sellest raamatust raamatu. Ja veel midagi... Igal juhul mina kavatsen seda oma lastele küll soovitada, sest lastemuinasjutuna on ta igati väärt kraam.
Teksti loeti eesti keeles
Grey

Raamat on hea, selline paras ports fantaasiat. Ühesõnaga igati meeldiv lugeda. Väiksel poisil Sebastianil tulebpäästa terve võlumaailm. Ka filmid, mis selle põhjal on tehtud tasuvad täiega vaatamist ära, ehhki viimane osa tundub natuke liiga naiivne olevat, aga vaatamisrõõmu see eriti ei vähenda.
Teksti loeti eesti keeles
Satyros

See raamat ei vaimustanud mind peaaegu üldse. Vaid nii palju, et päris ühte panna ei taha. Nimelt asi selline, et "Ilma Lõputa lugu", kui lasteraamat on hea, kuna fantaasia lend on vägev, aga kui ulme, mis on mõeldud täisealistele, ei ole eriti midagi väärt. Minul ei olnud võimalust seda raamatut lapsena lugeda ning seetõttu ka selline arvamus. Mina lugesin seda 19 aastasena ning siis tundus ta mulle lihtsalt liiga lapsik. Kuigi fantaasialend oli kirjanikul hea, sellele vastuvaielda ei saa. Üldiselt üldse fantasy kirjutamine nõuab palju fantaasiat, juhul kui see ei ole mingi mütoloogia ümberkirjutamine. Olen seda ka filmina näinud ning nii hämmastav kui see ka ei ole, siis filmina meeldis mulle palju rohkem, kuna see oli lihtsalt "värvikam". Mis minule jalgu hetkel jäi oli see pidev venitamine, jutul ei tule ega tule mittemingisugust lõppu. Muidugi eks ta siis teisest küljest olegi ju "lõputa lugu", kuid vähe sellest idee oleks võinud parem olla ja oleks võinud vähem seda jampsi venitada, oleks huvitavam olnud. Kuid siiski lasteraamatuna on ta igati hea.
Teksti loeti eesti keeles
Antonia

Mis puutub sihtgruppi, siis on jah lasteraamat. "Muumitroll" on lasteraamat, "Kääbik" on lasteraamat, "Krabat" on lasteraamat, "Alice imedemaal" on lasteraamat.Need kõik on HEAD lasteraamatud. See ei muuda neid kriipsugi võrra kehvemaks ei Hesse, Hamsuni, Davies´i, Bulgakovi või Krossi täiskasvanutele suunatud hääst kirjandusest. Hea lasteraamatu lugemine on võtmi hea täiskasvanute kirjanduse mõistmiseks ning selle kirjutamine tegelikult isegi raskem. Sest ei Hesse ega Bulgakov ei pidanud kordagi hoogu maha võtma, jälgimaks, kas nad ikka suudavad mõtte edasi anda. Kes ei mõista - oma viga! Ja ei vaidlegi. Lastekirjanik peab looma mudeli, mis on sama kirgas, kirju ja komplitseeritud nagu elu isegi, samas jälgides, et see oleks lapsele huvitav ning arusaadav. Ning tõeliselt head lastekirjanikud põimivad kogu selle konstruktsiooni vahele ka mitmeid kihte, mis avanevad ning muutuvad nauditavaks alles teatud vanuseni jõudes, mõned alles täiskasvanuks saades. Nii et põlglik käevibutus "pähh, lastekirjandus" on minu jaoks rohkem rumaluse kui intellektuaalsuse ning materjalist üleoleku näitaja. Seda muidugi ainult siis kui tegemist on hea lastekirjandusega - mida "Lõputa lugu" kahtlemata on. Vabandust kui ärritusin.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Saara

Mh, mitte ei saa aru, mis teil kõigil siin viga on. Tegu on lasteraamatuga ja 19-aastastel loikamitel pole vajagi seda lugeda - kui, siis mõnele pisivennale ette (juhul kui pisivend mingil müstilisel põhjusel ise lugeda ei oska). Muidugi on täiskavanutele igav. Aga igale normaalsele lapsele on näiteks Lovecraft igav. Või Christie. Zelaznyst rääkimata. Lapse jaoks raamatu võlu selles seisnebki, et kogu aeg juhtub midagi. Igas peatükis ootab uus ja põnev seiklus, mis on teisest väga erinev. Ja muide: film võib olla hollywoodlike efektidega, aga tehtud on ta hoopis Saksamaal - vist? Vähemalt seal neid kääbustekoopaid ja lohemulaaže näidatakse.
Teksti loeti eesti keeles
Lily Tamm

Võimalik, et tegu oli lastekaga,(ilmselt) kuid hea lastekaga või olen ma veel piisavalt laps, et seda heaks pidada. Kuid see on üks teine lugu, mida räägitakse mõni teine kord.
Teksti loeti eesti keeles
Meelis Friedenthal

Hmm. Ka mulle meeldis. Sellele loole viletsa hinde panemine on nagu Potterile viletsa hinde panemine. Nagu lapse joonistuste mõnitamine, julm ja mõttetu...
Teksti loeti eesti keeles
Eevur Tumm

Mitte just nõnda lastekaitse tujus:) kui mõned eelkirjutajad, aga siiski, fantaasiat on selles raamatus küllaga.
Teksti loeti eesti keeles
Johannes Koit

Oeh, oli küll pikk ja vahel lausa tundus, et ka lõputa. Esimene osa, mis sisaldas Fantaasia päästmist, oli päris põnev ja huviga loetav, aga sellest autorile ilmselt ei piisanud. Otsustas veel paarsada lehekülge juurde kirjutada ning ära rikkuda kõik, mis hea oli. Ei olnud hea ning mulle tundub, et ka lasteraamatuna mitte. Liiga pikk ja veniv ning kohati ka ilma selge sihita. Seiklused eksisteerisid ainult seikluste pärast. Kolm
Teksti loeti eesti keeles
Bix Pokupoeg

Ei tea miks küll on sellele raamatule siin kommentaarides liiga tehtud. Mina olen Lõputa lugu päris mitu korda üle lugenud ja iga kord sealt midagi hingele leidnud.Idee fantaasiamaailmast pole uus, küll aga on selles raamatus fantaasiamaailma idee ülimalt hästi kirjeldatud. Kusjuures see teine osa oli palju sügavmõttelisem ja vajalikum kui esimene. Näiteks kohalik hullumaja - viimane peatuspaik inimestele, kes on fantaasiamaailma nii ära eksinud, et enam tagasi ei pääse. Võtab tegelikult kõhedaks, kas pole.Mina hindan seda raamatut piisavalt kõrgelt, et teda iga inimese kohustusliku kirjanduse hulka soovitada.
Teksti loeti eesti keeles
x
Antonia
1971
Kasutaja rollid
Viimased 19 arvustused:
Antonia

Mis puutub sihtgruppi, siis on jah lasteraamat. "Muumitroll" on lasteraamat, "Kääbik" on lasteraamat, "Krabat" on lasteraamat, "Alice imedemaal" on lasteraamat.Need kõik on HEAD lasteraamatud. See ei muuda neid kriipsugi võrra kehvemaks ei Hesse, Hamsuni, Davies´i, Bulgakovi või Krossi täiskasvanutele suunatud hääst kirjandusest. Hea lasteraamatu lugemine on võtmi hea täiskasvanute kirjanduse mõistmiseks ning selle kirjutamine tegelikult isegi raskem. Sest ei Hesse ega Bulgakov ei pidanud kordagi hoogu maha võtma, jälgimaks, kas nad ikka suudavad mõtte edasi anda. Kes ei mõista - oma viga! Ja ei vaidlegi. Lastekirjanik peab looma mudeli, mis on sama kirgas, kirju ja komplitseeritud nagu elu isegi, samas jälgides, et see oleks lapsele huvitav ning arusaadav. Ning tõeliselt head lastekirjanikud põimivad kogu selle konstruktsiooni vahele ka mitmeid kihte, mis avanevad ning muutuvad nauditavaks alles teatud vanuseni jõudes, mõned alles täiskasvanuks saades. Nii et põlglik käevibutus "pähh, lastekirjandus" on minu jaoks rohkem rumaluse kui intellektuaalsuse ning materjalist üleoleku näitaja. Seda muidugi ainult siis kui tegemist on hea lastekirjandusega - mida "Lõputa lugu" kahtlemata on. Vabandust kui ärritusin.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Antonia

Kas tõesti mitte ainsatki arvustust??? Isegi eeldades, et raamat on eesti keeles täiesti olemas? Hm. Lastekirjanduse kullafondis peaks Momo lool kindlasti kena mugav soe punase sametiga vooderdet lahtrike leiduma. Kummaliselt kirjutatud lugu - võtab sind kaasa mitte tempo hullumeelsuse ja sündmusterohkusega, vaid rahuliku kulgemisega. Lugu voolab ja sina voolad temaga rahulikult kaasa ning oled äkki väga ehmunud, et ta otsa sai. Väikese linna lähedal vanas mahajäetud amfiteatrisse tuleb äkki elama väike tüdruk nimega Momo. Ta ei räägi palju, aga tema juuresolekul muutuvad kõik probleemid kuidagi tühisteks ning lahendused käegakatsutavaiks. Linna lastele meeldib tema juures mängimas käia, sest mängud pole kunagi päris tavalised kui Momo neist osa võtab. Siis aga ilmuvad linna äkki väikesed hallid härrad, kes ostavad inimestelt kokku aega, millega nood midagi kasulikku ette ei võta ning ühtäkki pöördub elu linnas väga masendavas suunas... Üsna tihedalt küntud teema, kuid vapustavalt hästi kirjutatud. Soovitan!
Teksti loeti eesti keeles
Antonia

Miks ma viie panin? Nostalgiast, nähtavasti. Ma ei mäleta enam isegi täpselt tegevuskäigu kõiki liine, küll aga on meeles, kuidas raamatut kümneaastasele omase õhinaga särasilmselt neelatud sai. Küllap ta praegu mulle enam ei meeldiks - või siis ei avaldaks vähemalt erilist muljet ja ma korjaks säält kindla pääle välja peotäite kaupa traagelniite ja lapsusi ja romantilist ilutsemist jne. Hetkel pole see üldse oluline. Tähtis on hoopis respekt praegu isegi natuke kauge ja võõrana tunduva kümneaastase plika vastu, kes kogu tolle kirju reisiseltskonna seiklustest siiras vaimustuses nii mõnegi unetunni näppas. :)
Teksti loeti eesti keeles
Antonia

Tugeva filosoofilise taustaga tekst, mis sellest hoolimata kipub veidi laiali valguma ning üheplaaniliseks jääma. Väga hea materjal näiteks raadiokuuldemängu lavastamiseks.
Teksti loeti vene keeles
Antonia

Ma siiralt imestan, et selle loo kohta ainsatki arvustust ilmunud ei ole. Minu subjektiivse arvamuse kohaselt üks Bulõtshevi vingemaid lühijutte. Üleüldine globaalne katastroof. Inimkond eksisteerib viimaseid päevi. Üle terve ilma on iga inimolend ametis oma hingenatukese päästmisega - vabandust, velikiegusljarlastel selleks aega pole. Nemad organiseerivad ülerajoonilisi meistrivõistlusi doominos... Loo iroonia pani tõesti hetkeks mõtlema selle üle KUI vähe me enda ümber toimuvat märkame.
Teksti loeti vene keeles
Antonia

"Hea kergesti loetav lugu" on väga hea määratlus enamusele Bulõtshevi taiestele. Mitte et ma teda sellise määratlusega kuidagi alavääristada tahaks, vastupidi, olen lausa tänulik ühe sellise kirjaniku eest, kes on rohkem või vähem tõsiseltvõetav, kuid kelle loomingu läbimine pakub mõnusaid lõdvestumishetki. NB! See ei kehti KOGU Bulõtshevi kirjavara kohta, tal on romaane ja lühijutte, mille ees ma olen siiralt põrmus!"Draakoni seadus" on aga nimelt selline mõnus puhkeulme, natuke seikluslik, natuke põnev, natuke humoorikas, natuke läbinähtav, natuke liiga kultiveeritud teemavalikuga, natuke lihtsakoeline. Puändist pole küll mingit jälge, aga ega seda eriti ei oota ka. Tore, süütu, õnneliku lõpuga lugu. Selliseid peab ka olema.
Teksti loeti vene keeles
Antonia

Kui nüüd kõik ausalt ära rääkida, algas minu tutvus Bulõtsheviga Alisa-lugudest, kenad helged lastele suunatud tulevikuheietused, nagu nad on. Pärast seda tuli täiesti ootamatult "Mäekuru" ning ma pidin oma ettekujutlust muhedast lastekirjanikust mõnevõrra revideerima. Õnneks positiivses suunas. Hea julm lugu, aus, värvikas, karakterid stiilselt välja joonistatud (noh, vahepeal sutsu puust ette tehtud ja punaseks värvitud ka). Seda enam kurvastas mind seebiooperlik killustatud järg, mis on nii meeleolult kui stiililt lapsikuvõitu, lihtsustatud ja ebaühtlane. Tekkis tunne, et Bulõtshevis tärkas lastekirjaniku mentaliteet, mis nõuab, et lugejaskonna unerahu säilitamiseks peab kõik lõpuks lahenema õnnelikult ja iga ema võiks raamatut südamerahus oma kümneaastase lektüüris aktsepteerida. Oli seda nüüd vaja. Kõigest hoolimata on Bulõtshev siiski üks tugevamaid storyteller-eid, mõnuga ning kergelt loetav ning hea kirjeldaja. Dialoog on tal alati pisut puine olnud (isegi Velikie Gusljari lugudes), imelikul kombel see isegi ei häiri. Ju siis kaaluvad tugevamad küljed nõrgemad sedavõrd üle. Maksimumpunkte ei pane pane just sellesama lootuste purunemisest tuleneva solvumise sündroomi pärast, olgugi see võib-olla lapsik.
Teksti loeti vene keeles
Antonia

Ei ole ta halvem ega parem kui M&M, lihtsalt käsitleb tunduvalt kitsamat teemat. Mistõttu on üheplaanilisem, aga endiselt vanameistri vääriliselt hää.
Teksti loeti vene keeles
Antonia

Tõeliselt andekas, vaimuka ideeliiniga lugu. Kummardus Brownile. Veelkord leiab tõestust see, et kui story on hea, pole taadil mingeid probleeme selle hästi kirja panemisega.
Teksti loeti vene keeles
Antonia

Ma oleks pigem huvi tundnud, MIKS need kaks nähtavasti küllaltki kõrgel arengutasemel tsivilisatsiooni ühte universumisee ära ei mahtunud ning võib-olla oleks sellest lähtuvalt lugu mulle lähemale asetunud. Peale selle ei meeldi mulle kui autor võtab ruupori ja röögatab kõrva: "Pane tähele ja pea meeles - see siin on positiivne kangelane, too seal negatiivne ja sina oled kohustatud kaasa elama positiivsele!!!". Antud hetkel intrigeeris kuripahakole tulnuksõjard mind hoopis enam kui ilmetu ning igavavõitu "good guy".Aga kirjutab Brown päris kenasti, ilus napp liigsetest detailidest küllastamata tekst. Selle eest siis punktike juurde.
Teksti loeti eesti keeles
Antonia

Suhteliselt kirjaoskamatu ning lihtsakoeline mittemidagiütlev lookene. Oli ja läks mööda. Ei riivanud.
Teksti loeti eesti keeles
Antonia

Pelgalt tekst. Korralikult kirjutatud, viisakalt läbi mõeldud, võimaluse piires põhjendatud. Aga ei liigutanud ainsatki mu närvi.
Teksti loeti eesti keeles
Antonia

Mõnus inimliku ülbuse rappimine, aga siiski paraku üpris irooniavaba. Kirjutatud veidi moraliseerivas "kui-te-head-lapsed-ei-ole-siis..." stiilis, mis mind ükskõik millises kontekstis meeletult ärritab.Tõsi ta muidugi on, et "looduse krooni" mentaliteet vajaks juba pikemat aega põhjalikumaid korrektuure.Ahjaaa, ega see puänt nüüd ikka NII ootamatu küll ei olnud. Pigem selliselt üles ehitatud tekstidele masendavalt ootuspärane.Terve see jutt kokku peaks nüüd tähendama, et polnud üldse halb raamat, ainult põrmu küll ei paisanud.
Teksti loeti eesti keeles
Antonia

Ühte ei julge panna, sest lugesin taiest suhteliselt varases nooruses ja üht-teist võib olla vahepäälse (mitte just väga lühikese) aja jooksul kaduma läinud.Äkki seal siiski oli midagi - lõpuni sai teine ju loetud...
Teksti loeti eesti keeles
Antonia

Keegi ei ole ju kuri, igaüks püüab vaid ellu jääda - nii kuis oskab.Ainult et mõni oskab paremini.
Teksti loeti eesti keeles
Antonia

Üks hingematvamaid raamatuid, mida iial lugenud olen. Kõik eelpool kiitjad on minu eest enamuse ära öelnud, nii et jäägu siis minu poolt pealegi ilus rasvane viis (ja tunne, et seda on armetult vähe).
Teksti loeti eesti keeles