Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Kir Bulõtšov ·

Zakon dlja drakona

(jutt aastast 1975)

ajakirjapublikatsioon: «Znanije – sila» 1975; nr. 10 - nr. 12
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
0
3
0
0
0
Keskmine hinne
4.0
Arvustused (3)
Avo Nappo

Vastavastatud planeedile rajatud uurimisjaam saadab välja hädasignaali - sealne arst viibib raskes tervislikus seisundis ning vajab kiiret hospidaliseerimst. Signaali võtab vastu mööduv kosmoselaev, kes võtab pardale yleni sidemetesse mässitud doktori ning laenutab jaamale ajutiselt enda arsti.

Planeedil, nagu selgub, leiab aset tõeline sõda kohaliku faunaga. Päeval jaamast välja minna ei saa - inimesi ryndavad hiiglaslikke pterodaktyylusi meenutavad draakonid. Öösel lendavad ringi draakonitest veelgi verejanulisemad sääsed, kelle hammustused põhjustavad kõrget palavikku. Jaama sees võtavad võimust sipelgad. Uus arst asub välja selgitama, millest on tingitud kohalike eluvormide säärane vaenulik käitumine.

Kokkuvõtteks: ysna hea, kergesti loetav lugu.
Teksti loeti vene keeles
Antonia

"Hea kergesti loetav lugu" on väga hea määratlus enamusele Bulõtshevi taiestele. Mitte et ma teda sellise määratlusega kuidagi alavääristada tahaks, vastupidi, olen lausa tänulik ühe sellise kirjaniku eest, kes on rohkem või vähem tõsiseltvõetav, kuid kelle loomingu läbimine pakub mõnusaid lõdvestumishetki. NB! See ei kehti KOGU Bulõtshevi kirjavara kohta, tal on romaane ja lühijutte, mille ees ma olen siiralt põrmus!"Draakoni seadus" on aga nimelt selline mõnus puhkeulme, natuke seikluslik, natuke põnev, natuke humoorikas, natuke läbinähtav, natuke liiga kultiveeritud teemavalikuga, natuke lihtsakoeline. Puändist pole küll mingit jälge, aga ega seda eriti ei oota ka. Tore, süütu, õnneliku lõpuga lugu. Selliseid peab ka olema.
Teksti loeti vene keeles
Taivo Rist

Uurimisjaam planeedil vaevleb lenddraakonite ja sääskede käes. Ursula Le Guin kirjutas “Pimeduse pahemas käes”: «Planeedil ei olnud suuri rohusööjaid ja järelikult ei olnud ka suuri lihasööjaid.» Selle reegli vastu Bulõtðov eksib.

Ausalt öeldes ma ei uskunud, et sellele jutule saaks mõistliku lõpu kirjutada, aga siiski sai. Kui draakoni tiibade siruulatus olnuks 15 m asemel 5 m ja kaal 500 kg asemel 50 kg, olnuks hinne 5, aga praegu mitte. Maa peal ei ole üle 20 kilo kaaluvat lendavat looma.
Teksti loeti vene keeles
x
Antonia
1971
Kasutaja rollid
Viimased 19 arvustused:
Antonia

Mis puutub sihtgruppi, siis on jah lasteraamat. "Muumitroll" on lasteraamat, "Kääbik" on lasteraamat, "Krabat" on lasteraamat, "Alice imedemaal" on lasteraamat.Need kõik on HEAD lasteraamatud. See ei muuda neid kriipsugi võrra kehvemaks ei Hesse, Hamsuni, Davies´i, Bulgakovi või Krossi täiskasvanutele suunatud hääst kirjandusest. Hea lasteraamatu lugemine on võtmi hea täiskasvanute kirjanduse mõistmiseks ning selle kirjutamine tegelikult isegi raskem. Sest ei Hesse ega Bulgakov ei pidanud kordagi hoogu maha võtma, jälgimaks, kas nad ikka suudavad mõtte edasi anda. Kes ei mõista - oma viga! Ja ei vaidlegi. Lastekirjanik peab looma mudeli, mis on sama kirgas, kirju ja komplitseeritud nagu elu isegi, samas jälgides, et see oleks lapsele huvitav ning arusaadav. Ning tõeliselt head lastekirjanikud põimivad kogu selle konstruktsiooni vahele ka mitmeid kihte, mis avanevad ning muutuvad nauditavaks alles teatud vanuseni jõudes, mõned alles täiskasvanuks saades. Nii et põlglik käevibutus "pähh, lastekirjandus" on minu jaoks rohkem rumaluse kui intellektuaalsuse ning materjalist üleoleku näitaja. Seda muidugi ainult siis kui tegemist on hea lastekirjandusega - mida "Lõputa lugu" kahtlemata on. Vabandust kui ärritusin.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Antonia

Kas tõesti mitte ainsatki arvustust??? Isegi eeldades, et raamat on eesti keeles täiesti olemas? Hm. Lastekirjanduse kullafondis peaks Momo lool kindlasti kena mugav soe punase sametiga vooderdet lahtrike leiduma. Kummaliselt kirjutatud lugu - võtab sind kaasa mitte tempo hullumeelsuse ja sündmusterohkusega, vaid rahuliku kulgemisega. Lugu voolab ja sina voolad temaga rahulikult kaasa ning oled äkki väga ehmunud, et ta otsa sai. Väikese linna lähedal vanas mahajäetud amfiteatrisse tuleb äkki elama väike tüdruk nimega Momo. Ta ei räägi palju, aga tema juuresolekul muutuvad kõik probleemid kuidagi tühisteks ning lahendused käegakatsutavaiks. Linna lastele meeldib tema juures mängimas käia, sest mängud pole kunagi päris tavalised kui Momo neist osa võtab. Siis aga ilmuvad linna äkki väikesed hallid härrad, kes ostavad inimestelt kokku aega, millega nood midagi kasulikku ette ei võta ning ühtäkki pöördub elu linnas väga masendavas suunas... Üsna tihedalt küntud teema, kuid vapustavalt hästi kirjutatud. Soovitan!
Teksti loeti eesti keeles
Antonia

Miks ma viie panin? Nostalgiast, nähtavasti. Ma ei mäleta enam isegi täpselt tegevuskäigu kõiki liine, küll aga on meeles, kuidas raamatut kümneaastasele omase õhinaga särasilmselt neelatud sai. Küllap ta praegu mulle enam ei meeldiks - või siis ei avaldaks vähemalt erilist muljet ja ma korjaks säält kindla pääle välja peotäite kaupa traagelniite ja lapsusi ja romantilist ilutsemist jne. Hetkel pole see üldse oluline. Tähtis on hoopis respekt praegu isegi natuke kauge ja võõrana tunduva kümneaastase plika vastu, kes kogu tolle kirju reisiseltskonna seiklustest siiras vaimustuses nii mõnegi unetunni näppas. :)
Teksti loeti eesti keeles
Antonia

Tugeva filosoofilise taustaga tekst, mis sellest hoolimata kipub veidi laiali valguma ning üheplaaniliseks jääma. Väga hea materjal näiteks raadiokuuldemängu lavastamiseks.
Teksti loeti vene keeles
Antonia

Ma siiralt imestan, et selle loo kohta ainsatki arvustust ilmunud ei ole. Minu subjektiivse arvamuse kohaselt üks Bulõtshevi vingemaid lühijutte. Üleüldine globaalne katastroof. Inimkond eksisteerib viimaseid päevi. Üle terve ilma on iga inimolend ametis oma hingenatukese päästmisega - vabandust, velikiegusljarlastel selleks aega pole. Nemad organiseerivad ülerajoonilisi meistrivõistlusi doominos... Loo iroonia pani tõesti hetkeks mõtlema selle üle KUI vähe me enda ümber toimuvat märkame.
Teksti loeti vene keeles
Antonia

"Hea kergesti loetav lugu" on väga hea määratlus enamusele Bulõtshevi taiestele. Mitte et ma teda sellise määratlusega kuidagi alavääristada tahaks, vastupidi, olen lausa tänulik ühe sellise kirjaniku eest, kes on rohkem või vähem tõsiseltvõetav, kuid kelle loomingu läbimine pakub mõnusaid lõdvestumishetki. NB! See ei kehti KOGU Bulõtshevi kirjavara kohta, tal on romaane ja lühijutte, mille ees ma olen siiralt põrmus!"Draakoni seadus" on aga nimelt selline mõnus puhkeulme, natuke seikluslik, natuke põnev, natuke humoorikas, natuke läbinähtav, natuke liiga kultiveeritud teemavalikuga, natuke lihtsakoeline. Puändist pole küll mingit jälge, aga ega seda eriti ei oota ka. Tore, süütu, õnneliku lõpuga lugu. Selliseid peab ka olema.
Teksti loeti vene keeles
Antonia

Kui nüüd kõik ausalt ära rääkida, algas minu tutvus Bulõtsheviga Alisa-lugudest, kenad helged lastele suunatud tulevikuheietused, nagu nad on. Pärast seda tuli täiesti ootamatult "Mäekuru" ning ma pidin oma ettekujutlust muhedast lastekirjanikust mõnevõrra revideerima. Õnneks positiivses suunas. Hea julm lugu, aus, värvikas, karakterid stiilselt välja joonistatud (noh, vahepeal sutsu puust ette tehtud ja punaseks värvitud ka). Seda enam kurvastas mind seebiooperlik killustatud järg, mis on nii meeleolult kui stiililt lapsikuvõitu, lihtsustatud ja ebaühtlane. Tekkis tunne, et Bulõtshevis tärkas lastekirjaniku mentaliteet, mis nõuab, et lugejaskonna unerahu säilitamiseks peab kõik lõpuks lahenema õnnelikult ja iga ema võiks raamatut südamerahus oma kümneaastase lektüüris aktsepteerida. Oli seda nüüd vaja. Kõigest hoolimata on Bulõtshev siiski üks tugevamaid storyteller-eid, mõnuga ning kergelt loetav ning hea kirjeldaja. Dialoog on tal alati pisut puine olnud (isegi Velikie Gusljari lugudes), imelikul kombel see isegi ei häiri. Ju siis kaaluvad tugevamad küljed nõrgemad sedavõrd üle. Maksimumpunkte ei pane pane just sellesama lootuste purunemisest tuleneva solvumise sündroomi pärast, olgugi see võib-olla lapsik.
Teksti loeti vene keeles
Antonia

Ei ole ta halvem ega parem kui M&M, lihtsalt käsitleb tunduvalt kitsamat teemat. Mistõttu on üheplaanilisem, aga endiselt vanameistri vääriliselt hää.
Teksti loeti vene keeles
Antonia

Tõeliselt andekas, vaimuka ideeliiniga lugu. Kummardus Brownile. Veelkord leiab tõestust see, et kui story on hea, pole taadil mingeid probleeme selle hästi kirja panemisega.
Teksti loeti vene keeles
Antonia

Ma oleks pigem huvi tundnud, MIKS need kaks nähtavasti küllaltki kõrgel arengutasemel tsivilisatsiooni ühte universumisee ära ei mahtunud ning võib-olla oleks sellest lähtuvalt lugu mulle lähemale asetunud. Peale selle ei meeldi mulle kui autor võtab ruupori ja röögatab kõrva: "Pane tähele ja pea meeles - see siin on positiivne kangelane, too seal negatiivne ja sina oled kohustatud kaasa elama positiivsele!!!". Antud hetkel intrigeeris kuripahakole tulnuksõjard mind hoopis enam kui ilmetu ning igavavõitu "good guy".Aga kirjutab Brown päris kenasti, ilus napp liigsetest detailidest küllastamata tekst. Selle eest siis punktike juurde.
Teksti loeti eesti keeles
Antonia

Suhteliselt kirjaoskamatu ning lihtsakoeline mittemidagiütlev lookene. Oli ja läks mööda. Ei riivanud.
Teksti loeti eesti keeles
Antonia

Pelgalt tekst. Korralikult kirjutatud, viisakalt läbi mõeldud, võimaluse piires põhjendatud. Aga ei liigutanud ainsatki mu närvi.
Teksti loeti eesti keeles
Antonia

Mõnus inimliku ülbuse rappimine, aga siiski paraku üpris irooniavaba. Kirjutatud veidi moraliseerivas "kui-te-head-lapsed-ei-ole-siis..." stiilis, mis mind ükskõik millises kontekstis meeletult ärritab.Tõsi ta muidugi on, et "looduse krooni" mentaliteet vajaks juba pikemat aega põhjalikumaid korrektuure.Ahjaaa, ega see puänt nüüd ikka NII ootamatu küll ei olnud. Pigem selliselt üles ehitatud tekstidele masendavalt ootuspärane.Terve see jutt kokku peaks nüüd tähendama, et polnud üldse halb raamat, ainult põrmu küll ei paisanud.
Teksti loeti eesti keeles
Antonia

Ühte ei julge panna, sest lugesin taiest suhteliselt varases nooruses ja üht-teist võib olla vahepäälse (mitte just väga lühikese) aja jooksul kaduma läinud.Äkki seal siiski oli midagi - lõpuni sai teine ju loetud...
Teksti loeti eesti keeles
Antonia

Keegi ei ole ju kuri, igaüks püüab vaid ellu jääda - nii kuis oskab.Ainult et mõni oskab paremini.
Teksti loeti eesti keeles
Antonia

Üks hingematvamaid raamatuid, mida iial lugenud olen. Kõik eelpool kiitjad on minu eest enamuse ära öelnud, nii et jäägu siis minu poolt pealegi ilus rasvane viis (ja tunne, et seda on armetult vähe).
Teksti loeti eesti keeles