Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Arthur Conan Doyle ·

The Lost World

(romaan aastast 1912)

ajakirjapublikatsioon: «The Strand Magazine» 1912; aprill - november
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Kadunud maailm»
Viljandi «Sakala» 1928
Arthur Conan Doyle «Kadunud maailm. Maracoti sügavik»
Tallinn «Birgitta» 1994

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
25
7
0
1
0
Keskmine hinne
4.697
Arvustused (33)
Jüri Kallas

Olen seda romaani lugenud kõigepealt eesti keeles, siis sattus mingi originaalväljaanne kätte. Ning eelmise nädala ühel öösel – kui und ei tulnud – lugesin antud romaani ka vene keeles läbi.

Miks ka vene keeles lugesin: lihtsalt ei viitsinud voodist tõusta, kuid diivanilaual oli parajasti üks paks venekeelne Arthur Conan Doyle`i ulmevalimik. Loomulikult võtsin ma unelektüüriks juba loetud teksti.

Hea raamat on.

Lugesin ilusti lõpuni, ega jäänudki magama, kuigi mul see peaaegu pähe juba kulunud on.

Võiks öelda, et suisa kanooniline «kadunud maailma» (ingl. ka «lost race») lugu. Sisust pole mõtet rääkida, seda raamatut on mitmes-setmes trükis ka eesti keeles ilmutatud. Kes vähegi leiab aega klassikaga tutvumiseks, võiks paar tundi oma elust sellele romaanile pühendada, kui ta seda muidugi teinud juba pole. Asi on igatahes seda väärt.

Lugege!!!
Teksti loeti eesti, inglise ja vene keeles
Tundmatu Arvustaja

Tore lugu legendaarse Sherlock Holmes'i "isalt". ACD tõestab veenvalt, et hea kirjamees suudab end näidata igas zhanris. Jutt ise sisaldab mitmeid elemente, mis vahepeal ulmes lausa kanoniseeritud olid: raske ja vaevaline retk kuhugi "maailma äärde", veidrikust professor kummalised ja uskumatud seiklused... Õnnis sajandialguse maailm, mil Maakera oli palju-palju suurem kui praegu... Soovitan!
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

"Kadunud Maailm" on "Maracoti Sügavikuga" võrreldes nagu öö ja päev. Raamat oli huvitav ja seiklusrikas. Kui nüüd seda võrrelda Crichtoni "Jurassic Parkiga", vòib oletada kust MC on oma jutukese idee saanud. aga tegelikult siiski mitte vist. Tore, et selles raamatus spekuleeriti veel tundmata kohtadega ja ei tehtud sama viga mis Maracoti raamatus. Ega praegugi ju keegi ei tea, mis kusagil maailmas olla võib, äkki ongi kuskil veel alles mingisugused sauruselaadsed elukad (nt. Loch Nessi järves). Antud raamatus küll põnevusest puudu ei tule. Soovitav lugemisvara igas eas ulmehuvilistele.
Teksti loeti eesti keeles
Andri Riid

Üks lapsepõlvelemmikuid, mis seal salata. Selle kõrval näivad kõik kaasaegsed variatsioonid sauruste teemal abitute ja kulunutena.
Teksti loeti eesti keeles
Maniakkide Tänav

Esimest korda lugesin pägalikust peast. Pani võbisema. Eriti hästi läksid peale illustratsioonid ja kogu see teaduslik ja tark jutt sinna juurde. Laiendab silmaringi ja rahuldab esteetilist maitset, vähemalt minu oma. Pani kaasa elama.
Teksti loeti eesti keeles
Rauli Rajande

Kuna raamatu kirjutamisel pole kirjanikul olnud muud sügavat mõtet peale suure lugejamenu saavutamise, siis poleks ta tohtinud niivõrd paljusid ebatõenäolisi asjaolusid ühes raamatus kokku viia.
Teksti loeti eesti keeles
kuits

Põnev, tõesti põnev. Ei tea kas "Jurassic Park" on ikka sellest raamatust inspireeritud, nagu siin eespool on väidetud? Mingit muud sarnasust mulle küll silma ei torka, välja arvatud muidugi dinosaurused. Aga need võivad ka mõnikord kahe silma vahele jääda.
Teksti loeti eesti keeles
Olev Toom

Väga hea raamat. Sest pakub lugemismõnu nii kümneaastasele poisikesele kui viiekümneaastasele mehele (kui see muidugi pole suutnud poisikest endas lõplikult hävitada). Huumor annab lisaväärtuse.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Muidu ju päris kena, aga see teaduslik ja tark jutt... No ega ikka ei ole küll teaduslik ja tark surnud loomade südameid veel paar päeva pärast surma tuksuda lasta ja olid ka mõned teised asjad.
Teksti loeti eesti keeles
Dragofor

Saurused on ajast aega pakkunud kirjanikele ainet , kes on seda suutnud kasutada paremini, kes halvemini. Doyle on olnud oma tasemel ega valmistunud pettumust. Üsna loetav raamat ja pakkus mulle suuremat naudingut kui Crichtoni samaaineline teos.
Teksti loeti eesti keeles
Satyros

Väga omapärane teos iseenesest häst välja kukkunud ning väärib kiidusõnu Minu arvates on pareim sauruste ja eelajalooliste elukatega olev raamat mida ma olen lugenud.
Teksti loeti eesti keeles
Indrek Hargla

Ka sellele klassikaromaanile heidavad meie baaslased ette vähest teaduslikku põhjendatust! Noh, aga see polnud ju üldse eesmärk!. Conan Doyle soovis lugejale pakkuda fantaasiaküllase retke maailma minevikku ja sai sellega suurepäraselt hakkama. Oma aja kohta oli kindalsti tegemist suure julgustükiga. See raamat on mõjutanud samalaadseid teoseid "Ershoti kraatrist" kuni Crichtoni seepideni välja. Muide "Jurassicud" meeldisidki mulle tükk maad vähem, just see bioloogiline-geneetiline teaduskamm muutis nad igavaks.
Lugesin "Kadunud maailma" ka täiskasvanuna ja tunnistan, et kannatab lugeda küll, tekst on küllaltki kvaliteetne ja asjalik. Puudub ajastule omane heietamine ja üliemotsionaalsus.
Teksti loeti eesti keeles
Adrifted

Kunagi oli ikka põnev ning hirmutav küll. Siiani meeles kirjeldus sellest, kuidas rahvast kaljult alla ogade otsa loobiti. Nüüd vanemas eas aga uuesti lugeda vist küll enam ei viitsiks.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Hea raamat. See raamat näitab veelgi ACD geniaalsust. Mitu korda läbi loetud raamat. Eriti haarasid mind huvitavad karakterid ja sündmustik. Professor oli tõeline pujään. Teised ACD ulmekad ei ole nii head.
Teksti loeti eesti keeles
Kalevipoeg

Minu esimene raamat. S.t esimene raamat trykita"htedega - enne seda olin lugenud suurekirjalisi pisiraamatuid nagu TIBU.Sellest sai alguse minu kiindumus raamatute vastu - nii et meeldis (kuigi elamusi eriti ei ma"leta.. palju me ikka oma teisest eluaastast ma"letame).Viimati sai teda ta"ie to~sidusega loetud kaheteistkymnendal eluaastal - siis leidsin selle asemele Obrushtshevi veidi harivama dinosauruseepopo"a - "Plutoonia". Samas nostalgiatekitajana, raamatuna omaette, minu esimese raamatuna - sellisel kujul on see teos, millest pean ikka lugu! Illustratsioonid. Ma"letan, kuidas joonistasin neid jo¤glasena kopeerimispaberi abil yles, yritades jooni pikendades va"lja no~iduda, millise kujuga need elukad seal tegelikult on. Et milline on siis see elu kadunud maailma karmidel kaljudel kaugel kurupurimaal. Ja oli ju ka selline raamat meil riiulis, nagu "Baskerville`ide koer". Nad olid ko~rvuti ja mul on meeles, kuida ma mitmel korrl piilusin yle kapiserva, vaatasin, et enna"e! sama nimi! ja keerasin iidseid ja uuemaid raamatuid t2is klaakapi ukse lukust lahti ja libistasin selle raamatu riiulilt va"lja (po"o"ramata sugugi ta"helepanu sinna tekkivatele "Mirabiliatele" ja yritasin toimuvale kaasa elada. Ja yha uuesti panin ma ta ka"est, suutmata mo~ista, miks see ikkagi nii teistsugune on, kus on "Kadunud maailma" vo~luilm... Hiljem muidugi hakkasin ka neid lugusid hindama...Ahjaa, ta"ielikult mo~istsin seda raamatut alles neljateistkymnesena, peale seda, kui olin la"bi lugenud loomade elu. Siis sain veidi parema pildi sellest, mis elukad neil teel ikkagi sellest mitteulmelisemast poolest ringi jalutasid. Senini olin olnud alati suures ha"mmingus, yritades va"lja mo~elda, mis elukas see Zhararaka ikkagi on. Madu on. Yx myrgisemaid vesise eluviisiga madusid Lo~una-Ameerikas. Ja siis valdas mind kahjutunne. Ja"in mo~tlema sellele, kui rikkalik see selvamaailm ikkagi on... Kui palju vo~imalusi, kui palju a"ra kasutamata ja"a"nut... Aga olnut see enam olematuks ei muutnud ja ma pole kindel, kas suutnukski nii noorena kogu seda vo~imalikku kyllust hoomata.
Teksti loeti eesti keeles
Misfit Creep

Vaatan siin et teised on panuud siin viisi ja neljasid ja nagu ei julgegi kahte panna, aga panen siiski kuna see on minu arvamus tollest teosest. ei meeldinud mitte sugugi, kuidagi vaevaga sain selle poole peale ja selle osa olen jõudnud ka juba ära unustada. ta jäägu parem oma Sherlock Holmes`i juurde
Teksti loeti eesti keeles
Antonia

Miks ma viie panin? Nostalgiast, nähtavasti. Ma ei mäleta enam isegi täpselt tegevuskäigu kõiki liine, küll aga on meeles, kuidas raamatut kümneaastasele omase õhinaga särasilmselt neelatud sai. Küllap ta praegu mulle enam ei meeldiks - või siis ei avaldaks vähemalt erilist muljet ja ma korjaks säält kindla pääle välja peotäite kaupa traagelniite ja lapsusi ja romantilist ilutsemist jne. Hetkel pole see üldse oluline. Tähtis on hoopis respekt praegu isegi natuke kauge ja võõrana tunduva kümneaastase plika vastu, kes kogu tolle kirju reisiseltskonna seiklustest siiras vaimustuses nii mõnegi unetunni näppas. :)
Teksti loeti eesti keeles
Kalev

Selline lugu on ka tänapäevastatud (Jurassic Park, Crichton) kuid vanem versioon on siiski hulga sobivam ja parem lugeda. Olen lugenud lapsena ja ka hiljem (kui end enam nii lapsena ei tundnud). Hinne 5+ mõlemal korral. Sherlocki isa oli tõesti head klassi kirjanik, et suutis nii erinevates zanrites kirjutada.
Teksti loeti eesti keeles
Ats Miller

Fantastiline teos, alates esimestest ridadest, mille mõte küll alles hiljem selgeks saab ("...professor Challenger võtab oma laimukaebuse tingimusteta tagasi ja lubab, et ei tee raamatu ilmumisele enam mingeid takistusi..." tsitaat mälu järgi). Suurepärane lugemisvara, mis alati tuju heaks teeb - vana hea progressiuskne maailm, kus ka homme päike paistis! Suurepärased tegelased ja nauditav tekst.

"...sellisena on ta mulle meelde jäänud, suitsetamas kamina ees ja mõtlemas jahist elukatele, keda võib peale rasket õhtusööki unes näha..."
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Minagi pean alustama sellest, et raamat on üks lapsepõlvelemmikuid, kuid erinevalt paljudest raamatutest, mis praegu enam midagi erilist ei paku, on "Kadunud maailm" jäänud heaks.
Teksti loeti eesti keeles
Märt Saar

Meetrimehena olles oli see mu lemmikraamat. Iga suvi sai 1-2 korda läbi loetud (Ja nii 4 suve järjest). Enda lõbuks trükkisin isegi ümber. Romaanist jäi meelde ainult positiivne elamus. Ja kuidas ma muidu saaksingi hinnata kui mitte viiega. Raamat, mida peab iga raamatutest huvitunud poisinolk kordki lugenud olema. Väga väga tase raamat.
Teksti loeti eesti keeles
Ingvar Savasson

Äärmiselt hea raamat. Doyle näitab head taset. Antud raamat oli lapsepõlvs üks mu suuri lemmikuid ja meeldib praegugi. Autor on loonud mõnusa tegelaste komplekti, kes koos annavad loole jumet.Eriti hea kontrasti annavad keevaline Challenger ja külmavereline Lord Roxton. Kogu seiklus on kirjeldatud huvitavalt ja põnevust on hästi üleval hoitud. Köitev seiklusjutt, mis väärib kindlasti lugemist.
Teksti loeti eesti keeles
Tarts

Jajah, ja nostalgia oli kah vanasti kuidagi etem... Nostalgia nostalgiaks, aga Doyle oskab kirjutada ja teeb seda nauditavalt ka sada aastat hiljem lugedes. Teeme nii, et asja usutavusest ja t6siteaduslikkusest siin polemiseerima ei hakka - ei ole tegu sellise teosega. Pinget osatakse hoida, tegevus käib kogu aeg, tuleb ka pisut ootamatuid pöördeid. Kahjuks on aeg siiski maksimumist ühe pallikese maha nysinud ja nii ta siis ongi, et "väga heast" jääb kröömikene puudu ja jääb järele "hea"
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Rätsep

Kunagi lapsepõlves sai see romaan raamatukogu lugemissaalis läbi loetud. No oli vast võimas! Hiljem sai antikvariaadist 1958. aastyal ilmunud eksemplar hangitud. 2002. aasta juunis, kui ma kopsupõletikuga toas vedelesin, lugesin romaani uuesti läbi. Siis enam nii võimsat muljet ei jätnud, ehkki võib-olla oli küsimus mu halvas enesetundes, mis romaani täielikku nautimist takistas. Hindes pole mingit kahtlust, kasvõi nostalgia pärast.
Teksti loeti eesti keeles
Triin Põldra

Pole vist ühtegi raamatut sellise õhina ja innuga lugenud, kui seda. Väga meeldis, väga. See ogade otsa loopimine ajas turjakarvad turri - ju mind on õnnistatud liigelava kujutlusvõimega. Püüdsin ette kujutada, et mis tunne mul oleks, kui mind kõigutataks käte otsas ja ma tean, et mul pole mitte kuskile pääsu, et kohekohe ma suren väga rõvedat ja valusat surma...

Jube hakkas.

Viis pluss!
Teksti loeti eesti keeles
x
Antonia
1971
Kasutaja rollid
Viimased 19 arvustused:
Antonia

Mis puutub sihtgruppi, siis on jah lasteraamat. "Muumitroll" on lasteraamat, "Kääbik" on lasteraamat, "Krabat" on lasteraamat, "Alice imedemaal" on lasteraamat.Need kõik on HEAD lasteraamatud. See ei muuda neid kriipsugi võrra kehvemaks ei Hesse, Hamsuni, Davies´i, Bulgakovi või Krossi täiskasvanutele suunatud hääst kirjandusest. Hea lasteraamatu lugemine on võtmi hea täiskasvanute kirjanduse mõistmiseks ning selle kirjutamine tegelikult isegi raskem. Sest ei Hesse ega Bulgakov ei pidanud kordagi hoogu maha võtma, jälgimaks, kas nad ikka suudavad mõtte edasi anda. Kes ei mõista - oma viga! Ja ei vaidlegi. Lastekirjanik peab looma mudeli, mis on sama kirgas, kirju ja komplitseeritud nagu elu isegi, samas jälgides, et see oleks lapsele huvitav ning arusaadav. Ning tõeliselt head lastekirjanikud põimivad kogu selle konstruktsiooni vahele ka mitmeid kihte, mis avanevad ning muutuvad nauditavaks alles teatud vanuseni jõudes, mõned alles täiskasvanuks saades. Nii et põlglik käevibutus "pähh, lastekirjandus" on minu jaoks rohkem rumaluse kui intellektuaalsuse ning materjalist üleoleku näitaja. Seda muidugi ainult siis kui tegemist on hea lastekirjandusega - mida "Lõputa lugu" kahtlemata on. Vabandust kui ärritusin.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Antonia

Kas tõesti mitte ainsatki arvustust??? Isegi eeldades, et raamat on eesti keeles täiesti olemas? Hm. Lastekirjanduse kullafondis peaks Momo lool kindlasti kena mugav soe punase sametiga vooderdet lahtrike leiduma. Kummaliselt kirjutatud lugu - võtab sind kaasa mitte tempo hullumeelsuse ja sündmusterohkusega, vaid rahuliku kulgemisega. Lugu voolab ja sina voolad temaga rahulikult kaasa ning oled äkki väga ehmunud, et ta otsa sai. Väikese linna lähedal vanas mahajäetud amfiteatrisse tuleb äkki elama väike tüdruk nimega Momo. Ta ei räägi palju, aga tema juuresolekul muutuvad kõik probleemid kuidagi tühisteks ning lahendused käegakatsutavaiks. Linna lastele meeldib tema juures mängimas käia, sest mängud pole kunagi päris tavalised kui Momo neist osa võtab. Siis aga ilmuvad linna äkki väikesed hallid härrad, kes ostavad inimestelt kokku aega, millega nood midagi kasulikku ette ei võta ning ühtäkki pöördub elu linnas väga masendavas suunas... Üsna tihedalt küntud teema, kuid vapustavalt hästi kirjutatud. Soovitan!
Teksti loeti eesti keeles
Antonia

Miks ma viie panin? Nostalgiast, nähtavasti. Ma ei mäleta enam isegi täpselt tegevuskäigu kõiki liine, küll aga on meeles, kuidas raamatut kümneaastasele omase õhinaga särasilmselt neelatud sai. Küllap ta praegu mulle enam ei meeldiks - või siis ei avaldaks vähemalt erilist muljet ja ma korjaks säält kindla pääle välja peotäite kaupa traagelniite ja lapsusi ja romantilist ilutsemist jne. Hetkel pole see üldse oluline. Tähtis on hoopis respekt praegu isegi natuke kauge ja võõrana tunduva kümneaastase plika vastu, kes kogu tolle kirju reisiseltskonna seiklustest siiras vaimustuses nii mõnegi unetunni näppas. :)
Teksti loeti eesti keeles
Antonia

Tugeva filosoofilise taustaga tekst, mis sellest hoolimata kipub veidi laiali valguma ning üheplaaniliseks jääma. Väga hea materjal näiteks raadiokuuldemängu lavastamiseks.
Teksti loeti vene keeles
Antonia

Ma siiralt imestan, et selle loo kohta ainsatki arvustust ilmunud ei ole. Minu subjektiivse arvamuse kohaselt üks Bulõtshevi vingemaid lühijutte. Üleüldine globaalne katastroof. Inimkond eksisteerib viimaseid päevi. Üle terve ilma on iga inimolend ametis oma hingenatukese päästmisega - vabandust, velikiegusljarlastel selleks aega pole. Nemad organiseerivad ülerajoonilisi meistrivõistlusi doominos... Loo iroonia pani tõesti hetkeks mõtlema selle üle KUI vähe me enda ümber toimuvat märkame.
Teksti loeti vene keeles
Antonia

"Hea kergesti loetav lugu" on väga hea määratlus enamusele Bulõtshevi taiestele. Mitte et ma teda sellise määratlusega kuidagi alavääristada tahaks, vastupidi, olen lausa tänulik ühe sellise kirjaniku eest, kes on rohkem või vähem tõsiseltvõetav, kuid kelle loomingu läbimine pakub mõnusaid lõdvestumishetki. NB! See ei kehti KOGU Bulõtshevi kirjavara kohta, tal on romaane ja lühijutte, mille ees ma olen siiralt põrmus!"Draakoni seadus" on aga nimelt selline mõnus puhkeulme, natuke seikluslik, natuke põnev, natuke humoorikas, natuke läbinähtav, natuke liiga kultiveeritud teemavalikuga, natuke lihtsakoeline. Puändist pole küll mingit jälge, aga ega seda eriti ei oota ka. Tore, süütu, õnneliku lõpuga lugu. Selliseid peab ka olema.
Teksti loeti vene keeles
Antonia

Kui nüüd kõik ausalt ära rääkida, algas minu tutvus Bulõtsheviga Alisa-lugudest, kenad helged lastele suunatud tulevikuheietused, nagu nad on. Pärast seda tuli täiesti ootamatult "Mäekuru" ning ma pidin oma ettekujutlust muhedast lastekirjanikust mõnevõrra revideerima. Õnneks positiivses suunas. Hea julm lugu, aus, värvikas, karakterid stiilselt välja joonistatud (noh, vahepeal sutsu puust ette tehtud ja punaseks värvitud ka). Seda enam kurvastas mind seebiooperlik killustatud järg, mis on nii meeleolult kui stiililt lapsikuvõitu, lihtsustatud ja ebaühtlane. Tekkis tunne, et Bulõtshevis tärkas lastekirjaniku mentaliteet, mis nõuab, et lugejaskonna unerahu säilitamiseks peab kõik lõpuks lahenema õnnelikult ja iga ema võiks raamatut südamerahus oma kümneaastase lektüüris aktsepteerida. Oli seda nüüd vaja. Kõigest hoolimata on Bulõtshev siiski üks tugevamaid storyteller-eid, mõnuga ning kergelt loetav ning hea kirjeldaja. Dialoog on tal alati pisut puine olnud (isegi Velikie Gusljari lugudes), imelikul kombel see isegi ei häiri. Ju siis kaaluvad tugevamad küljed nõrgemad sedavõrd üle. Maksimumpunkte ei pane pane just sellesama lootuste purunemisest tuleneva solvumise sündroomi pärast, olgugi see võib-olla lapsik.
Teksti loeti vene keeles
Antonia

Ei ole ta halvem ega parem kui M&M, lihtsalt käsitleb tunduvalt kitsamat teemat. Mistõttu on üheplaanilisem, aga endiselt vanameistri vääriliselt hää.
Teksti loeti vene keeles
Antonia

Tõeliselt andekas, vaimuka ideeliiniga lugu. Kummardus Brownile. Veelkord leiab tõestust see, et kui story on hea, pole taadil mingeid probleeme selle hästi kirja panemisega.
Teksti loeti vene keeles
Antonia

Ma oleks pigem huvi tundnud, MIKS need kaks nähtavasti küllaltki kõrgel arengutasemel tsivilisatsiooni ühte universumisee ära ei mahtunud ning võib-olla oleks sellest lähtuvalt lugu mulle lähemale asetunud. Peale selle ei meeldi mulle kui autor võtab ruupori ja röögatab kõrva: "Pane tähele ja pea meeles - see siin on positiivne kangelane, too seal negatiivne ja sina oled kohustatud kaasa elama positiivsele!!!". Antud hetkel intrigeeris kuripahakole tulnuksõjard mind hoopis enam kui ilmetu ning igavavõitu "good guy".Aga kirjutab Brown päris kenasti, ilus napp liigsetest detailidest küllastamata tekst. Selle eest siis punktike juurde.
Teksti loeti eesti keeles
Antonia

Suhteliselt kirjaoskamatu ning lihtsakoeline mittemidagiütlev lookene. Oli ja läks mööda. Ei riivanud.
Teksti loeti eesti keeles
Antonia

Pelgalt tekst. Korralikult kirjutatud, viisakalt läbi mõeldud, võimaluse piires põhjendatud. Aga ei liigutanud ainsatki mu närvi.
Teksti loeti eesti keeles
Antonia

Mõnus inimliku ülbuse rappimine, aga siiski paraku üpris irooniavaba. Kirjutatud veidi moraliseerivas "kui-te-head-lapsed-ei-ole-siis..." stiilis, mis mind ükskõik millises kontekstis meeletult ärritab.Tõsi ta muidugi on, et "looduse krooni" mentaliteet vajaks juba pikemat aega põhjalikumaid korrektuure.Ahjaaa, ega see puänt nüüd ikka NII ootamatu küll ei olnud. Pigem selliselt üles ehitatud tekstidele masendavalt ootuspärane.Terve see jutt kokku peaks nüüd tähendama, et polnud üldse halb raamat, ainult põrmu küll ei paisanud.
Teksti loeti eesti keeles
Antonia

Ühte ei julge panna, sest lugesin taiest suhteliselt varases nooruses ja üht-teist võib olla vahepäälse (mitte just väga lühikese) aja jooksul kaduma läinud.Äkki seal siiski oli midagi - lõpuni sai teine ju loetud...
Teksti loeti eesti keeles
Antonia

Keegi ei ole ju kuri, igaüks püüab vaid ellu jääda - nii kuis oskab.Ainult et mõni oskab paremini.
Teksti loeti eesti keeles
Antonia

Üks hingematvamaid raamatuid, mida iial lugenud olen. Kõik eelpool kiitjad on minu eest enamuse ära öelnud, nii et jäägu siis minu poolt pealegi ilus rasvane viis (ja tunne, et seda on armetult vähe).
Teksti loeti eesti keeles