Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Terry Pratchett ·

The Light Fantastic

(romaan aastast 1986)

eesti keeles: «Fantastiline valgus»
Tallinn «Varrak» 1998 (F-sari)
Tallinn «Varrak» 2005 (F-sari)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
  • F-sari
Hinne
Hindajaid
27
12
4
1
0
Keskmine hinne
4.477
Arvustused (44)
Laur Salundi

Mõeldud lugemiseks ennekõike huumorisõpradele, sest milleks muuks ta ikka sobib;). Igapidi samal tasemel, kui esimene osagi ("Võlukunsti värv"), tegelasedki suures osas vanad tuttavad. Sedapuhku siis Rincewindil suure punase tähega tegemist. Muidu kehtib seesama kõik, mis selle "Võlukunsti värvi" puhulgi, st. hullumoodi naljakaid juhtumisi ja igasuguseid huvitavaid kilde. Tõsi küll, vahepeal see hakkas isegi natuke väsitama, kui igas lauses mingi kild oli, aga ikkagi ei vii see hinnet alla. Kindel viis ka sellele osale.
Teksti loeti eesti keeles
Henrik Aavik

Üldiseltmeeldis, ent ma ei oska öelda mis mind siin raamatus väsitama hakkas. Kindlasti lugemistväärt raamat, ent kui ma Võlukunsti Värvile 5 panen siis sellele siin 4. Ausalt öeldes ma võib-olla muudan edaspidi oma arvamust, sest mul on veel u 25% raamatust lugemata.
Teksti loeti eesti keeles
Arvi Nikkarev

Seda raamatut oli hoopis lõbusam lugeda, kui “Võlukunsti värvi”. Tekst oli sujuvam ning igal leheküljel paar vaimukust. Võrreldes järgmiste romaanidega tundub ka see harjutustööna. Maksimumhinnet ei saa anda, kuna sisu ei köitnud, ootasin vaid kilde. Näiteks “Mort”-is tundsin huvi ka sisu ja tegelaste käekäigu vastu.
Teksti loeti eesti keeles
Siim Espenberg

"Võlukunsti värviga" samal tasemel. Ka igas lauses mingi tüng. Noh, igatahes ilgelt naljakas ja lõbus. Soovitan kõigil lugeda.
Teksti loeti eesti keeles
Must Kass

igavavõitu reisikiri, aga kui tõesti mõni täiesti tühi tund juhtub olema, siis, noh, hea küll. raamat, mis näitab, et ka hea tõlkija jaoks - ja Krista Kaera oskustes ei pruugi kahelda - leidub ingliskeelseid lauseid, mida adekvaatselt eesti keelde panna ei õnnestu. et tekib miski ponnistus, mis ei ühildu õieti ja ei ole ka naljakas. samas, kui lause inglise keelde tagasi tõsta, siis saab naljast isegi aru. sisu nagu polekski, teravmeelitsemine kui ainus eesmärk. mitte paha eesmärk ju, aga mulle meeldib Adamsi stiil rohkem - kuigi kohati on võrreldavad.
Teksti loeti eesti keeles
nore

TORE raamat! Nojah, "Sõrmuste Isanda" triloogia just mitte , aga naljad olid tasemel. Tegelaste kohta ütleks, et millegi pärast ei ole keegi maininud vanamehest kangelast , kes oli lahe kuju koos oma kolme parima asjaga siin ilmas. Sellised raamatud teevad tuju pikaks ajaks heaks.
Teksti loeti eesti keeles

Kõige naljakam ulmekas, mida ma kunagi lugenud olen. Igas lauses on kild ja ka tegelased on ületamatud.Kuna ma lugesin enne "Fantastilist valgust" ja alles pärast seda eelnevat osa, siis tundus esimene osa jamam, teises tehti samu nalju ja arvatavasti peab sellest järeldama, et need kordusid, kuid raamat on sellest hoolimata super hea.Kõige huvitavamad ja absurdsemad tegelased olid Vana hambutu killuviskaja kangelane ja turist Kakslill, kellest naiivsemat tegelast annab otsida ja fantastiliseim asi oli Pagas. Sellist tahaks ka endale.Kindlasti on see raamat väärt 5 punkti ja korduvat lugemist.
Teksti loeti eesti keeles
Chris

Sama stiil, samad naljad, peaaegu samad tegelased, aga siiski hea. Minu jaoks raamat, mille ilmumist ootasin, võibolla isegi liiga. Eelmise osaga ("The Colour of Magic") oli latt kõrgele aetud. Selle ületamisega sai "Fantastiline valgus" hakkama, kuid napilt. Siiski endiselt tasemel ja endiselt naljakas. Ainuüksi Pagas & Co on piisav põhjus viie andmiseks ja ega siin rohkem kommenteerida olegi.
Teksti loeti eesti keeles
Zurgutt

Minu meelest tiba vähem naljatihe kui eelmine osa. Ja osad killud kippusid juba liig pikki habemeid kandma.
Teksti loeti eesti keeles
Urmas Muinasmaa

Varrak ja Krista Kaer võiksid oma energiat küll selle autori peale raiskamata jätta. Minu poolest andku seda Discworldi keegi teine välja, kes niikuinii ulmet ei avalda. Hetkel lükkab aga see kommerts nii mõnegi hea ulmeka ilmumise maakeeles ilmselt kaugemasse tulevikku. Hirmus kahju sellest! Ma ei ole ilma huumorimeeleta inimene, kuid ulmekana ma sellest ei vaimustu, ning huumorina ka kahjuks märkimisväärselt mitte. Äkki aitab see raamat aga hoopis F-sarjal elus püsida? Siis muidugi lasku käia...
Teksti loeti eesti keeles
Indrek Hargla

Kui oleks midagi kritiseerida, siis ainult eestikeelse variandi kujundust. Üldiselt on (olen näinud inglise-,vene-, poola- ja soomekeelseid exemplare) Prattcheti teoste originaalkujundus alles jäetud, see on ju piisavalt vaimukas ja detailitäpne. Eesti oma oli jama. Aga raamat ise on pagana vahva. Segu fantasy ja seikluskirjanduse paroodiast, kuhu ka natuke tõsisemaid terasid lokkava huumori kõrval on mahtunud. Loen kindalsti veel...ja ootan järgesid.
Teksti loeti eesti keeles
Antti Asi

T6eliselt hea raamat selleks puhuks kui saab villand reaalsest maailmast ja k6igist muudest t6sistest asjadest. Peale raamatu l2bilugemist on hea tuju garanteeritud. Siiski ei maksaks teda lugedes mingit erilist iva v6i m6tet ilmselt otsida. See rikuks lihtsalt 2ra hea raamatu. Terry Pratchett on t6esti yks vaimukamaid kirjanikke, kes siia v2ikese maamuna peale sattunud on.
Teksti loeti eesti keeles
Grey

Sama hea kui esimene osa. Hea kui sellistele raamatutele üldse järgesid tehakse. Tavaliselt on kõik sellised lood lühikesed. Autor pumpab ennast liiga kähku tühjaks, aga mitte TP. Temal paistab olevat vaimukust lausa üleliia.
Teksti loeti eesti keeles
Dragofor

Tunnistan, et minu meelest see esimese osa tasemeni ei küündinud. Kahjuks. Edaspidi on aga taas taseme tõusu oodata ja veel paremat kui "Võlukunsti värv" oligi, oodata. Aga ka sellel polnud suurt häda midagi. Kommertsi kohta nii palju, et kõik inimesed ei hooligi klassikutest. Sama hästi heidaks mõni ette, et miks kirjastus mõne suure ulmeklassiku asemel ei avalda mõnd fiosoofi, mis kindlasti Eesti rahavast palju rohkem hariks...
Teksti loeti eesti keeles
Enn Hunt

jätkab kenasti võlukunsti värvi teemat ja taset! hinne neli vaid sellepärast, et vv oli veel kriipsukese etem. hää asi!
Teksti loeti eesti keeles
AR

Juba parem kui "Võlukunsti värv". Juba toimus selline konkreetsem tegevus, mitte nagu esimeses osas, kus ei olnud sellist keskset sündmustikku. Lõpp oleks võinud olla veel põnevam ja muljetavaldavam.
Teksti loeti eesti keeles
Jüri Kallas

Kõige täpsemalt on romaani iseloomustanud Must Kass, et igavavõitu reisikiri! Nõustun hinnangu suhtes, kuid hinne on Mustal Kassil liiga leebe...

Minul takerdus lugemine esimesel õhtul 33. leheküljel, siis sai jaks otsa ning ma enam ei suutnud seda puist ja igavat teksti mäluda. Selle 33 lehekülje kohta oli vist ka üks naljakas koht!

Järgmine õhtu püüdsin ma jätkata ning – ennäe imet! – kusagil pärast sajandat lehekülge hakkas lugu juba minema. Mitte et kuidagi eriti heaks oleks läinud, aga lugeda juba võis ning paar korda õnnestus veel laginal naerda.

Ausaltöelda oli ainuke vaimukas koht romaanis see, kui Surm ja tema kambajõmmid bridzhi mängima õppisid... ning Surm veel imestas, et inimesed elavad kõigest 85. aastaseks ja saavad nõnda keerulise mängu selgeks? Ja taas olid Surmaga seotud romaani kõige helgemad kohad!

Kui nüüd mõni Terry Pratchetti fänn arvab, et ma siin oma kahega ilgelt originaalitseda püüan... siis eksib ta rängalt. Lugesin raamatu läbi ning pean oma kohuseks näidata, et Terry Pratchetti antud romaani võib ka teistmoodi suhtuda. Tõttöelda mõtlesin ma isegi lugemisjärgselt kolme panna, sest lõpp oli parem, kuid pisut järgi mõeldes leidsin, et raamat, kus esimese poole lugemine sedavõrd suurt pingutust ja sundust nõuab... selline raamat ei tohi küll üle kahe saada! Lugesin ja ei kahetse, sest olen nüüd ühe jama võrra targem.

Usun, et Eestis on teisigi ulmefänne, kel see pratchettlus korda ei lähe, või ei meeldi. Aga nad kas häbenevad, et on seda saasta näppinud ning seetõttu ei arvusta (nagu on teinud mitmed mu tuttavad «Existerioniga»), või siis on juba nad Terry Pratchetti maha kandnud ja käivad ta loomingust kauge kaarega mööda.
Teksti loeti eesti keeles
Ats Miller

Jääb ühineda - kui teil on tuju paha ja aeg vaja surnuks lüüa, on TP garanteeritult hea valik. Sisust pole midagi rääkida, polegi seal sellist. On suhteliselt lahe lugemine, mõni koht on ka tõeliselt hea, ent kogumuljes on tegemist vana idee uuesti läbi mälumisega.
Teksti loeti eesti keeles
Avati

Meenub, et olen ka seda teost lugenud, ainult et sisu ei tule enam meelde... alles teisi kommentaare lugedes hakkas midagi aimuma. Seda tulekski võtta iseloomulikunaseda sorti kirjandusele - loed, naerad ja unustad. Lugemist ei kahetse.
Teksti loeti eesti keeles
Toomas Aas

Nagu näha, on Pratchett otsustanud eelmises osas tekkinud kaose käsile võtta ja moodustada sellest teose, millel on olemas algus, keskpaik ja lõpp. Kiiduväärt.

Muud lisaväärtust võrreldes Color Of Magicuga justkui ei tuvastanud. Kildude tihedus lehekülje kohta on pisut langenud, aga see ei tule asjale kahjuks. Kokkuvõttes isegi parem kui eelmine osa. Neli pluss.
Teksti loeti eesti keeles
Maria Perner

Nagu juba eespool mainitud, on Fantstilisel Valgusel rohkem selgroogu ja läbivat teemat. Paroodiline kosmoseturismi reisikiri ei luitu , vaid muutub isegi paremaks tänu mõningaile uutele tegelastele (oma õige füüsilise kesta omandanud raamatukoguhoidja ning elukutse kammitsais mõõganaine Herrera). Kulus ära paar aastat tagasi esmakordselt loetud raamatuga taastutvust teha... Mõjus täitsa uudselt tänu mittekummist mälule.
Teksti loeti eesti keeles
Annaliisa

Tegelased on viite väärt.(p.s eriti SURM)Killud viivad naeru pärast koomasse!Midagi jäi siiski puudu!Sisust vist.Lugemist ei kahetse oli suurepärane aga tean et tal on paremaid teoseid olemas ja ka sellepärast neli.
Teksti loeti eesti keeles
Aivar Yorick

BAASis ja sf-listis kirjutatu põhjal lootsin "Fantastilist valgust" olevat veelgi parem kui oli seda Pratcheti esimene Kettamaailma raamat, "Võlukunsti värv". Aga osutus, et tegemist on üsna samatasemeliste teostega, kuigi "Fantastiline valgus" oli pisut värvikam ning karaktereid oli käsitletud sügavamalt.Päris viite ma ei paneks, ootan ikka veel seda Pratchetti tippteost, mida ma käest panna kuidagi ei suuda. Seni tuleb leppida viis kahe miinusega :)
Teksti loeti eesti keeles
Madis Veskimeister

Olin kunagi pealkirjad segamini ajanud ja lükanud siia "Võlukunsti värvi" arvustuse.Pratchett nagu ikka ... suurejooneline ja ütleks, et varane. Isegi Pratchett on aja jooksul paremaks läinud! ;)Selgusetuks jäi lõpp ... minu arust on Rincewindil loits ka hilisemates raamatutes peas olnud, või kuidas?
Teksti loeti eesti keeles
x
Annaliisa
03.01.1985
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Annaliisa

Mnjah ausalt öeldes see oli üks täielik jama. Mis kurvaks tegi oli see, et olen lugenud paremat fanfictionit selles fandomis kui see Batmani romaan. Mis muud jään fanfictioni juurde. Kellel seda canonit ikka vaja läheb kui fanon seda mitme kordeslt ületab?

Veidike nüüd sisust kah. Gotham citys pandi kunagise rikkurite rajooni pommid mis teatud kuupäeval ja teatud kellajal selle kõik õhku pidi laskma. Pommide panekule jäi aga üks vana pensionäärist tunnistaja kes seetõttu röövitakse kurikaelte poolt. Keegi aga ei arvestanud sellega et see vana naine on mr Bruce Waynei sõber. Nüüd Batman sekkub asjasse ja asub röövi uurima ja sellega kurikaelte plaane segama.

Robin tundus siin hellitatud jõmpsikana. Ainukeseks valguskiireks kogu romaanis oleks ülemteener Albert kelle kuiv huumor oli suurepärane.
Teksti loeti eesti keeles
Annaliisa

Ma teadsin et see pidi üks päev juhtuma, kuid siiski lootsin et ei juhtu. Mu lemmik kirjaniku puhas viite sari langes nüüd kuna raamat saab minult kolme.

No ültse ei istunud minule see teos. Ebausutav, kohati igav ja kuidagi monotoonselt tüütu.

Peategelane oli ebasümpaatne ja hakkas vastu. Leidsin ennast mitu korda raamatut lugedes soovimas, et Hell Tanner sussid püsti viskaks. See väike romanss raamatu lõpu poole ei meeldinud mulle ültse. Kuidagi magedaks jäi see.

Lausa valus on lisada Zelazny viite karjale üks kolm kuid rohkemat see raamat ei vääri. Isegi nelja miinust ei punnita minu nõrgas hindamissüsteemis välja. Veidike pettunud, mis muud.
Teksti loeti eesti keeles
Annaliisa

Suurepärane raamat suurepärase huumoriga. Ma ei uskunud iialgi et ma kusagil saan näha Kõrilõikaja Jacki kui sümpaatset kuju või näha Suurt Dedektiivi dransvestiitsete kalduvustega.

Raamatu mängulisus ja kiire tempo mulle endale isiklikult meeldisid väga. Asi oli voolav ja ei jäänud kusagil toppama, mul ei tekkinud kordagi tunnet, et igav on või et jätaks paar lehekülge vahele.

Kassi ja koera omavaheline sõprus tekitasid sooja tunde ja igakord oleks neid nii väga-väga kallistada tahtnud. Lõpp oli väga üllatav ma poleks iialgi uskunud et rott midagi sellist teeb. Pani muigama küll kui avajad asjale pihta lõpuks said.

Lemmik kohaks peaks olema grupiline surnuaia külastamine ja siis seal kehaosadega kauplemine. Olen kindel et võtan raamatut vell paljugi kordi tulevikus kätte ja loen uuesti.
Teksti loeti eesti keeles
Annaliisa

Aplaus Bravo Bravissimo! See on nüüd mu lemmik Pratchett Mordi kõrval. Oli tunda et seda raamatut on kaks autorit kirjutanud, erines kettamaailmast piisavalt. Huumor oli suurepärane. Lõpp oli küll raamatul nagu veidike punnitud, aga ei rikkunud seda ära. Kindel viis, ilma igasuguse kõhkluseta.
Teksti loeti eesti keeles
Annaliisa

See oli meeldiv ja lõbus raamat õhtu veetmiseks. Lemmik kohtadeks peaksid vist olema leheküljed surmaga ja ka loomulikult neli (praegusel juhul kolm) maailmalõpu ratsanikku baaris. Kirjeldused olid väga originaalsed ja vaimukad. Saab nelja kuna olen ka paremat Prachettit lugenud ja olen kindel et loen veelgi.
Teksti loeti eesti keeles
Annaliisa

Sain kah siis lõpuks läbi. Meeldiv ja kaasakiskuv, minu jaoks vahepeal küll liiga lääge, aga elasin üle. Mõnikord oli küll raske uskuda kuidas Savol vedas ja et ta kohe nii ruttu ära armus ja printsi valgel hobusel mängima läks, aga mõnus sellegipoolest. Ei usuksgi et eesti oma toode on.
Teksti loeti eesti keeles
Annaliisa

Mulle meeldis. Raamatus hakatakse röövima sõjakooli kunagisi õpilasi (loe eriti need kes Enderi käsutuses töötasid)ja ainuke erand on Bean (loe proovitakse mõrvata). Nüüd on Beani õlul proovida vangid tagasi varastada ja vabastada. Samal ajal proovivad maailma oma võimu alla saada kaks geeniust Peeter Wiggin ja Achilles. Bean otsustama kumba ta neist tahab maailma juhtimas näha ning abistada. Saame teada mis sai maast ja Beanist ja kõigist teistest peale Enderi lahkumist. Ja mida teised teevad ja kuidas ilma Enderita toime tulevad. Raamatus hakkab nn. Kolmas Maailma sõda ja kõik lahingukooli õpilased on riigite kalleim vara. Minu meelest oli huvitav ja kaasakiskuv.
Teksti loeti inglise keeles
Annaliisa

Raamat oli hea ja andis "Enderi mängule" uue vaate. Ehk see raamat algab enamvähem sellel ajal kui "Enderi mäng" ja lõppeb ka samal ajal. Peategelaseks on siin Bean kes oli Enderi sõber. Ta sobib väga ka üksikult lugemiseks ilma "Enderi mänguta". Nagu eelpool mainitud ei olnud mõned jutuajamised täpselt samad nagu "Enderi mängus" see oli sellepärast nii kuna inimesed mäletavad jutuajamisi teisiti. Igastahes meeldiv lugemine. Muud midagi.
Teksti loeti inglise keeles
Annaliisa

Meeldivad kaks raamatut. Mis räägivad Ender Wiggini elust ja tema lunastuse otsingut. Stiilid pidavat raamatutel üpriski erinevad olema. (Isiklikult ma seda aru ei saanud)Lugeda neil kel meeldib ka sügavamalt asjade üle juurelda.
Teksti loeti eesti keeles ja inglise keeles
Annaliisa

Meeldiv raamat. Ma küll ei pannud tähele et ta nüüd nii raskepäraselt loetav oli. Jah tõesti ei olnud enam seda tampi taga, liiga palju Pipot ja katoliiklust, aga sellegipoolest tore raamat. Meeldisid sellised väikesed tüngad, mis seal sees olid. Näiteks kui Ender piiskopi ees põlvitas.
Teksti loeti inglise keeles
Annaliisa

Imelik inimene nagu ma olen igastahes mulle oli koer siin kõige tähtsam. Kui ta tagasi tuli olin väga õnnnelik, et ei saanudki surma. Lõpp oli veidike kõhe aga sellegipoolest huvitav. Kirjeldused olid sellest suurepärased.
Teksti loeti eesti keeles
Annaliisa

Hea jutt, lihtsalt hea jutt. Lõpp oli väga hea ja inimloomus toodi hästi esile. Isegi liiga hästi...
Teksti loeti eesti keeles
Annaliisa

Väga tore ja meeldiv raamat. Olen täiesti kindel et palju jäi mul ka arusaamatuks. Romaanis oli selline tore fiiling algusest kuni lõpuni. Ja mulle meeldis kuidas tegeliku olukorra paljastamiseks visati meile ainult kilde mille kokku sopitamisega pidime ise hakkama saama. Meeldis ka väga kuidas raamatut alustai lõpust siis viidi algusesse ja siis jälle lõppu tagasi. Selline segane aga väga võluv raamat. Kindlasti ülelugemisel vastan palju uut. Kindel viis.
Teksti loeti eesti keeles
Annaliisa

Jutt on lühike umbes poolteist lehekülge, aga ometi suutis see mulle muljet avaldada. Kui seda lugeda niisama jutuna saaks ta minult ühe. Aga kui võtta seda proloogina Huku trumpidele on ta hea. Nimelt selles on salapära. Me ei tea et see on Merlin kes Logrust parajasti kõnnib. Me ei saa ültse aru mis seal sünnib kuid siiski see tekitab põnevust ja soovi saada rohkem teada. Mulle lihtsalt meeldis.
Teksti loeti inglise keeles
Annaliisa

Jutt hakkab sealt kus me viimati Rinaldost kuulsime ehk mustriga kohvi joomas. Saame teada kas Luke veri sattus mustri peale või ei. Selline tore Amber, lihtsalt armastan seda kohta midagi ei anna parata. Kuuleme lähemalt spikarditest ja avastame Vialle oskuse. Igastahes mulle meeldis. Nimi jutul on sobiv ehk näeme Luke müügimehe oskusi. veidi.
Teksti loeti inglise keeles
Annaliisa

Jutuga seotakse kokku raamatutes lahti jäänud otsi. Kord on Frakiri juurde jõudnud. Näeme asja tema seisukohast ja kuuleme mis kägistajast ka sai. Selline tore jutuke mis annab lootust, et Frakir kunagi ka peremehe juurde tagasi jõuab. Nuuks ma lihtsalt armastan seda kägistamispaela.
Teksti loeti inglise keeles ja vene keeles
Annaliisa

Mida teeksite teie kui olete rahulikult õhtul magama läinud ja keset ööd avastate ennast kellegi võõraga armatsemas? Igastahes Merlinil on selline situatsioon. Lugu jätkub enamvähem sealt kus kümmnes raamat lõppes. Kirjutatud sellises Zelaznyle kohases huumoris. Kahju et nii lühike oli.
Teksti loeti inglise keeles ja vene keeles
Annaliisa

Läksin nädal enne suvevaheaja algust raamatupoodi. Sattusin allahinnatud raamatute juurde ja panin tähele, et kogu selle naistekate ja muu träna vahel vahtis mulle vastu mingi F-sarja raamat. Maksis ta mul vist viiskümend krooni. Päris odav tundus hakkasin siis mõtlema, et kas ostan või ei. See on ilmunud neli aastat tagasi, pole ära ostetud, ju siis pole teab mis teos, või olen äkki sattunud raamatu otsa mis kuskilt varudest leiti? Äkki mõni otsib ja loodab leida ja mina siis satun niimodi peale. Ostmise kasuks sai Strugatskite nimi. Olin nime kuulnud, aga ise mitte lugenud. Seisis siis mul ta kolm kuud riiulis kuni järjega temani jõudsin ennem oli lihtsalt nii palju muid asju vaja läbi saada. Hakkasin siis lugema. Päris tip-top asi. Tegevust nagu eriti ei olnud, aga see mulle just ta nii omapäraseks tegigi. Pooltele asjadele ma kindlasti pihta ei saanud aga mis mul sellest ei vaeva oma väikest peakest sellega. Kindel oli sellel raamatul vaid see, et fiiling oli tugev ja kuidagi omapärane. Mulle oli see pime ja vihmapladistav linnake kuidagi sümpaatne ja see laul mis meie Viktor bandsol laulis oli nii tore ja mõnus. Lihtsalt meeldis raamat ja tekitas sellise imeliku fiilingu. Muud vist enam öelda ei olegi.
Teksti loeti eesti keeles
Annaliisa

Hea raamat mis vahel meenutas mulle millegi pärast Terry Prachettit. Romaan räägib ühest Cyrici kummardajast nimega Seraph Malik el Sami yn Nasser ja tema reisist oma jumala päästmiseks. Nimelt on Valede prints Cyric hulluks läinud peale oma suure raamatu Cyrinishadi kirjutamist. Ning oma jumalikud kohustused milleks on, inimesi intriige, mõrvu ja reetmisi plaanima, soiku jätnud. Teised jumalad proovivad ta seisundit kohe ära kasutada ja kutsuvad kokku jumalate kohtu, et Dark Sun Cyric tema jumala võimetest vabastada. Nüüd saadabki Cyric oma truu kummardaja Maliki enda kuulsat raamatut, mis on teiste Jumalete poolt varastatud, tagasi röövima. Nimelt kavatseb Valede prints Cyric oma raamatut kohtus enda kaitseks kasutada. Aga selle peale Cyric ei tulegi, et ta alamal on teised plaanid. Mis sellest kogu jandist saab ma ei hakka kirjutama, aga kui huvi pakub siis lugege.
Teksti loeti inglise keeles
Annaliisa

See jutt räägib Chenayast ja tema plaanist vabaneda PFLS-ist.Tema plaani kohaselt peaks kõik libedalt ja kenasti minema, aga asjad ei lähe alati soovi kohaselt.

Mu üks lemmik tegelasest selles jutus muutus mulle väga ebasümpaatseks. Nimelt selles loos on näha kui hellitadud ja julm laps on Chenaya. See tema kahetsuse värk mulle ültse korda ei läinud. Miks pidanukski? Ta hävitas paar elu oma tobetate mängudega ära. Jutt saab mult siiski viie kuna suutis minus nii suured emotsioonid esile kutsuda ja kuna oli hästi kirjutatud. Lõpu lause oli kah suurepärane ja väga sobiv.
Teksti loeti inglise keeles
Annaliisa

Pelgupaika saabub katk Illyra ja Gilla pärast. Nad soovisid kättemaksu oma laste surmade pärast. Nüüd peab Lalo olukorda parandama.
Teksti loeti inglise keeles
Annaliisa

Selles osas on antoloogias lood väga tihedalt seotud. Eraldi on neid nagu väga raske võtta.Koos on nad kindel tervik ja kindel viis.
Teksti loeti inglise keeles
Annaliisa

Saab lõpule Niko lahing. Strat päästetakse ja Ichade saab ka võidu. Suurepärane lugu selle antoloogia lõpetamiseks. Jään huviga järgmise lugemist ootama.
Teksti loeti inglise keeles