Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Terry Pratchett ·

The Colour of Magic

(romaan aastast 1983)

eesti keeles: «Võlukunsti värv»
Tallinn «Varrak» 1997 (F-sari)
Tallinn «Varrak» 2001 (F-sari)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
  • F-sari
Hinne
Hindajaid
38
17
5
0
0
Keskmine hinne
4.55
Arvustused (60)
Targo Tennisberg

Terry Pratchett, ''The Colour of Magic'', äsja ka eesti keeles ilmunud pealkirja ''Võlukunsti värv'' all. Raamat on täiesti loetav, aga miski deja vu kummitas pidevalt ridade vahelt. Lõpuks taipasin, et kummitab Douglas Adamsi ''The Hitch Hiker's Guide to the Galaxy'', mõlemad autorid on tihti kasutanud võrdlemisi sarnaseid konstruktsioone, erinevuseks vaid, et Adams pruukis oma võtteid SciFi kallal, Pratchett teeb sedasama fantasyga. HHGTTG-d lugenutele on nüüd piisav vihje antud, ülejäänutele nii palju, et raamat on piisavalt jabur, et meeldima hakata (väga kindlapiirilise, maise ja konkreetse mõttelaadiga lugejale muidugi ei meeldi). Maailmas, mille loomisel on kasutatud rohkem kujutlusvõimet kui loogikat ja tehnilist taipu, kus iga nurgatagune on läbi imbunud eri sorti maagiatest, kus Surm ise peategelast pidevalt jälitab, kuid teda veetakse pidevalt ninapidi ja jäetakse hauataguse häälega kiruma, kus jumalad kasutavad maailma lauamänguna ja käivad salaja ateistidel aknaid sisse loopimas, ja mille reeglit(us)ega kohanemine tavainimesel pisut aega võtab, elavad imelikke seiklusi läbi kolm veidrat tegelast - hädavaresest võlur Rincewind, lihtsameelne ja pööraselt uudishimulik turist Kakslill (originaalis Twoflower) ning veider Mõtlevast Pirnipuust tehtud asjandus, millele viidatakse lihtsalt kui Pagasile. Seiklused kerkivad nende ette rohkem küll juhuse kui nende enese tahtel ja neid on eriliselt suurel hulgal, sarnaselt HHGTTG-le, mistõttu kaob ära mõte sellest raamatust mingit väga sügavat ideed otsida (Kui keegi siiski leiab, öelgu mullegi, siis võtan oma sõnad tagasi). Selle ideepuuduse tõttu raamat ''nelja'' saigi (aga tugeva ''nelja''), muidu on täitsa lahe lugemine. Üldse on tegu rohkem vist muu fantasy pilamisega kui tõsiseltvõtmiseks mõeldud kirjutisega, niiviisi asjasse suhtujaile annan garantii, et raamat on ostuhinda väärt.
PS Mõningaid raamatust võetud tsitaate saab lugeda aadressilt http://amok.ast.univie.ac.at/~hoefner/quotes/q_dw1.html, kui huvi peaks olema.
PPS Vastuseks hr. Nappo 2 arvustust hiljem ilmuvale kriitikale - ma ei arva, et raamat oleks sisutühi, sisu on küll ja küll, väidan vaid, et pole head ja kindlat juhtniiti siin raamatus, mille külge kõik muu seotud oleks, on vaid seiklused seikluste endi pärast. Ja satiir kui selline pole ka paraku mitte päris minu maitse - juhtub.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Natuke jabur oli see raamat tõesti, aga see pole just eriti suur miinus, pigem on see pluss. Oleks ju jube igav, kui kõik oleks mingid surmtõsised raamatud ja meelt ei saaks millegi taolisega lahutada. Ja just selleks on see väga hea raamat. Vahelduseks sellised jaburdused mõnusad lugeda.
Teksti loeti eesti keeles
Avo Nappo

Vastuseks hr. Tennsibergi yleskutsele sellest raamatust sygavaid ja surematuid ideid otsida: a)Kas te karikatuurinäituselt ka otsite karakterite sygavust ja maailmavalu? b)Kas sotsiaalne satiir kvalifitseerub ideedeks? Seda viimast leidub Discworldi lugudes minuarust piisavalt et asja mitte "sisutyhjaks" nimetada. Märksa rohkem kui Douglas Adamsi või Tom Holti sarnasemaigulistes teostes. Nelja panen ma sellele raamatule mitte "sisukuse" vähesuse, vaid selle tõttu, et tegemist on kyll esimese kuid kaugelt mitte kõige parema Discworldi looga.
Teksti loeti inglise keeles
Urmas Muinasmaa

Algul meeldis väga, kuid see meeldimine käis raamatu edenedes järjest allamäge. Ilmselt hakksid peategelastega toimuvad eesmärgitud seiklused lihtsalt ära tüütama. Kirjanik pillub üksteise-järel erinevat sorti vaimukusi ja serveerib muinasjutulisi totrusi kohaliku maailma loomulike ja iseenesest mõisetavate asjadena. Eks ta üks fantasy tögamine ole ja millegi tõsisema peale ei pretendeerigi. Igatahes on vaimukas asi, kuid midagi nagu jäi puudu... Võib-olla pärast teistkordest lugemist arvan teisiti, praegu üle nelja välja ei rebi.
Teksti loeti eesti keeles
Veiko Kastanje

Tore ja igati jabur raamat. Kohati kipub käest kaduma piir lõbusa loo ja otsese tögamise vahel, autori fantaasia on aga piisavalt hea, et raamat vastumeelseks ei muutuks. Loodud maailm on kõigist oma veidrustest hoolimata kenasti neljal elevandil tasakaalus. Ja hinde viis teenib ta ära juba üksnes sellise peategelase eest nagu Pagas.
Teksti loeti eesti keeles
Must Kass

Ei saa rohkem punkte anda asjale, mille meeldejäävaim tegelane on (hea küll, et mõtlevast) pirnipuust kirst. Eriti ei istu reisikirjad - ja mida muud see raamat siis ülesehituselt on? Rännatakse sinna-tänna ja püütakse nalja teha. Võimalik, et asi on osalt ka tõlkijas, aga teos ei kutsunud just originaali otsima.
Teksti loeti eesti keeles
Arvi Nikkarev

Olen enne läbi lugenud Pratcetti "Mort"i ja lootsin sama mõnusat lugemisnaudingut. Asjatult.Naljad olid tihti puised ja lau- sed lohisevad.Lugeda tasus,aga teist kor da enam kätte ei võta.Jääb "Kääbikust" mitme valgusaasta kaugusele.Sellepärast hindeks 3.Arvan,et palli võrra mõjus tõl ke kvaliteet.
Teksti loeti eesti keeles
rico

Jabur on ta jah...aga samas ka lahe lugemine mulle meeldis...seiklused olid huvitavad ja minu arust oli see kogu kupatus ka vaimukas võibolla oli ka ta just minu tasemele aga jah viis punkti
Teksti loeti eesti keeles
algis

Igatahes on see täpselt viit pointsi väärt jutt. TP peetakse vist üheks vaimukamaks kirjanikuks, jah. Noh arvatavasti ta seda ongi.
Teksti loeti eesti keeles
Maniakkide Tänav

Lõbus ja fantaasiarikas. Paneks kolaki viie ja vist panengi, hoolimata sellest, et kui teist korda lugema hakkasin siis enam nii hea ei olnud. Ühe korra lugemiseks siiski väga hea. Teist korda ei viitsinudki vist just sellepärast, et põhiliini nagu polegi.
Teksti loeti eesti keeles
Annika Hanson

Kallis rahvas, loen siin mina ja imestan. Kas tõesti on ka kallil eesti kamaral nii levinud see inimkonna suurpahe - kihu ennast iga hinna eest ja väga tõsiselt v õtta. Suhteliselt naiivne on arvata, et nali on Pratchettil eesmärk omaette. Ei ole. Huumor on vahend. Pratchett on kõik inimliku lihtsalt äraspidi pööranud ja ootab üpris õelal muigel lugejate raevunud reaktsioone. Mis, paraku, on just nimelt sellised, nagu ta ette on aimanud. Kahju. Pratchett ei viska nalja mitte Kettamaailma, vaid teie endi üle ja selle üle, et te kõigest hoolimata ennast ära ei taha tunda. Üks ütlemata armas vallatu raamat kui ridade vahelt lugemata jätta. Ja üks neetumalt tõsine kurblugu, kui pisutki süveneda. Viitsige siis ometi! Muud head soovin ka!
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Indrek Hargla

Raamatus pole mitte ühtegi tõsist lauset. Iga lause on mingi pila. TP annab meile võimatu maailmapildi. Minu jaoks on teose väärtus eelkõige tema antireligioossuses - TP pilab mõnuga kõike seda, mida inimesed millegipärast usuvad, loob maailma milles elavad tavaliste inimeste emotsioonidega tegelased. Kena ja muhe raamat, tervameelsem kui nii mõnigi järgmine installatsioon sarja.
Teksti loeti eesti keeles
Siim Espenberg

Ilgelt hea lugemistükk. Autor on fantastiliselt hea huumorimeele ja fantaasiaga. Igaüks juba ei kujuta ette kosmilist kilpkonna, kelle seljas on Kettamaailma kandvad elevandid, mõtlevast pirnipuust Pagasit, Loitsu, mis pähe hüppab ja nii edasi. Lisaks on igas lauses mingi kild. Pratchett on kõige eelneva tõttu üks mu lemmikuid.
Teksti loeti eesti keeles
Alari Rajande

Noh, pärast maruvenivat Tolkien-i "Kuninga Tagasitulek"-ut on hiiglama mõnus lugeda taolist kerget ja lühidalt kirjutatud teksti - ilma, et raamatu sisu või värvikus selle tõttu kannatanud oleks. Mõned päris head killud käivad läbi ning igatahes on kogu lugu n korda (n > 10) vaimukam kui Douglas Adams-i paljukiidetud teos. Tegevus ei olnudki mingi eriline sigri-migri, nagu ma enne lugemist kartsin, kuigi päris algus tundus väheke konarlik. Viie saab ikka kätte küll.
Teksti loeti eesti keeles
Karl-Kristjan Koit

Raamatus olid olemas paljud fantastikazanri kohustuslikud tegelased - võlurid, kääbused, kangelased, trollid jne. Olid ka mõned ebatavalised tegelased (Pagas). Fantastikaraamatuna jättis soovida, küll aga oli tegu lihtsalt suurepärase absurdihuumori teosena. Kui sajajalgne Pagas mõtlikult tule paistel lesib, kangelane Cohen endale turisti käest proteeshambad muretseb või "pahad" trollipapa suhu lõkke teevad, võib teosele täiesti õigustatult absurdihuumori preemia anda. Selle eest ka 5 punkti. soovitan
Teksti loeti eesti keeles, inglise keeles
nore

Raamat on hea , aga järgmine teos, " The Light Fantastic" on huvitavam.Jagan mõne eelpool kirjutanu arvamust, et selle raamatu tugevaim külg on tegevuse rohkus.Jutt jooksis ilusti ja ühtlaselt, kui läbi sai, oli natuke kahjugi.Siiski, nagu mainitud,kergesisuline ja sellepärast neli.
Teksti loeti eesti keeles
Rauli Rajande

Lühidalt - nõustun kõigi nendega, kes kõrgeima hinde on pannud. Ei nõustu järelkirjutajaga - minu jaoks oli raamat kenasti tasakaalus ja ka absurdsuse aste kasvas kenasti eestpoolt tagantpoole, seega kordused ei tundunud igavana, kuna iga kord saavutasid need uue astme. Enam-vähem hästi kirjutatud raamat.
Teksti loeti eesti keeles
Jüri Kallas

Värdjalik raamat!

Alguses oli lugu üsna lõbus, kuid juba kusagil 20. lehekülje järel oli aru saada, et autor lüpsab iga nalja ja situatsiooni liiga pikalt ning mitu korda.Toon näite: fotokas... alguses oli see luugist välja roniv kaak üsna lustakas, mölises ja praadis liha, aga pesupesemine ajas mul juba kopa ette. Samamoodi käisid ka kõik need muud naljategemised... esimene kord naerad mürinal, teine kord muigad, kolmas kord pomised mõttes, et noh on ikka idoot küll.

Ülalpool kaebas lgp. Annika Hanson, et eesti rahvas püüab ka ikka asja surmtõsiselt võtta... aga vaat ei võta... lihtsalt ei ole naljaks ning üldse pole jalaga persse situatsioonikoomika minu tugevaim külg. Tüütu on lugeda raamatut, mis oma olemuselt on kui ülepaisutatud anekdootide valik.

Põhiline häda ongi süzhee totaalne lodevus... edev vend näib see Pratchett kah olevat, nii kui mingi nalja leiab, siis kukub seda kohe ise nautima ja leierdab selle kohe lähima paarikümne lehekülje jooksul ära (paralleel siitmailt on Margo Vaino!).

Okay, tegu on paroodiaga? Ma ei tea mida ta üldiselt on parodeerinud, aga üks osa viitas Anne McCaffrey Perni loheratsurite sarjale... see lohed ja Liessa, vähemasti mulle tundus nii. Mulle McCaffrey meeldib, isegi väga... aga samas on see Perni sari üsna hea paroodiaobjekt... Pratchett on siin suutnud vaid pisut ilkuda ning mõjub sealjuures hästi hambutult.

Vaieldamatult on romaanis häid leide... naersin ka korduvalt, aga raamatu üldine hallus ja keskpärasus kisub lõpliku hinde alla – pärast läbilugemist jäi üsna tühi tunne, ei tekkinud seda fiilingut, et vaat oli lahe lugemine (mis oli vist sellise raamatu kirjutamise eesmärk) ning ajuti pidi end suisa sundima jätkama (järelikult ei olnud ka puht lugemisprotsess lõõgastav).

Pagas oli üsna lahe leid... ning Surm on võrratu tegelane... tagantjärele ainus positiivne moment raamatus.

Pika jutu lühike kokkuvõte: algas vingelt peale, aga vajus õige kähku tühipalja vaimutsemise sohu!!!
Teksti loeti eesti keeles
Chris

Yup, igavesti muhe raamat. Meeldis see, et tögatud oli pea kõike ja kõiki, hinnaalandust ei saanud keegi. Samuti oli kogu raamat täis vihjeid, mida alati vast täielikult ei tabanudki. Naljaga polnud koonerdatud ja "pärleid", mis esimesel lugemisel märkamata jäänud jagus veel teisekski lugemiskorraks. Mis veel? Suurt midagi peale selle, et tegu on 100% ajaviitega, seega unustage hall argipäev ja sukelduge rahuga kettamaailma ja selle elanike värvikatesse tegemistesse...
Teksti loeti eesti keeles
Zurgutt

Lugedes seda raamatut kui anekdoodikogu, on igati viite väärt! Nagu ka anekdoote - teist korda kohe üle lugeda ei tasu. Aasta-paari pärast, kui skleroos oma töö teinud, ehk jälle :-)
Teksti loeti eesti keeles
Antti Asi

Eespool on seda raamatut kyll kiidetud, kyll laidetud. Ise kipun rohekm kiitma, sest lahelugemisena on raamat omal kohal. Kyll aga olen ma n6us sellega, et tegemist pole Kettamaailma lugude sarja parima raamatuga. Fantastiline valgus oli terake parem.
Teksti loeti eesti keeles
Tundmatu Arvustaja

See lugu pidanuks olema tublisti, väga tublisti, lühem. Kui algul polnud vigagi, siis umbes poole peal hakkasin nihelema ja nühelema ning lõpp jooksis juba diagonaalis.
Teksti loeti eesti keeles
Grey

Üks tõeliselt mõnus ajaviide. Minu jaoks ei muutunud asi kordagi tuimaks. Absurd võidutseb jälle, kuid kelle arvel?
Teksti loeti eesti keeles
Dragofor

Satiir kui selline on sageli mõningatel kirjanikel kui asi iseeneses. Pratchettil ei ole. Erinevalt paljudest teistest ei loe mina Kettamaailma lugusid kui lihtsalt mõnusaid pulliasju, vaid pean nõustuma mõningate teiste arvamusavaldajatega, kelle hinnanguga, et tegu ON MEIE ENDIGA, tuleb täiel määral nõustuda. Kui raamatut selles vaatevinklis lugeda, omandab asi sootuks uue dimensiooni.
Teksti loeti eesti keeles
Enn Hunt

seni parim pratchett, mida olen lugenud - täiesti erinev muust fantaasiakirjandusest, sädelevalt humoorikas, meisterliku keelekasutusega jne. hea asi, mida lugema peab!
Teksti loeti eesti keeles
AR

Vahepeal meenutas Tolkieni. Kuskil läks asi jälle nii segaseks, et pidin mitu korda tähelepanelikult lugema, et arus saada. Muidu igati korralik raamat. Muidugi oli siin igasuguseid uusi väljendeid ja sõnu, millest vist ei pidanudki aru saama.
Teksti loeti eesti keeles
Ats Miller

See raamat meenutab kõike peale iseenda. Selles on ainult üks hea tegelane (loomulikult pirnipuust kirst) ja uskumatul hulgal jaburat nalja. See raamat ei ole iseenesest midagi väärt, parodeerides valimatult kõike, ka iseennast, ent ometi oli seda lahe lugeda, ja autoril on elav fantaasia ning jutt jookseb. Nüüd, paar aastat peale lugemist, ei mäleta ma praktiliselt üldse, mis seal toimus… noh, mingid jobud rabelesid siia-sinna… aga mäletan, et lugesin aeg-ajalt naeru kõkutades. Ja muidugi on meeles Surm, kes sobival kohal tüübile tuld pakkus: "Aga, ei…" lalises see taibates. "AGA JAA." :-)
Teksti loeti eesti keeles
Avati

Jabur ja mõnus. Lõpupoole hakkas natuke tüütama. Tarbida ühekordselt ja korraga mitte suures annuses.
Teksti loeti eesti keeles
Annaliisa

Mulle väga meeldis.Tögati kõike ja kõiki. See et selliste tegelaste peale tullakse on juba oma ette asi. Sadade jalgadega mõtlevast pir- nipuust kast, kes järgneb sulle kõikjale oli väga originaalne. Ja surma tegelasele ei saa keegi vastu. nt."MA LAENAN SULLE VÄGA KIIRE HOBUSE..."Tubli viis. Hea naerda ja kerge lugeda.
Teksti loeti eesti keeles
Toomas Aas

Pratchett näitab, et tal on päris palju häid ideid, aga millegipärast ei moodusta ta neist terviklikku romaani, nagu paljud eelarvustajad on juba kurtnud. Selle vea parandab autor alles järgmistes Kettamaailma sarja teostes. Mingil määral võib seda romaani ju vaadelda kui esimest osa kaheosalises minisarjas, mille teiseks osaks on The Light Fantastic, aga kui aus olla, siis võiks ka niisugusel juhul see esimene osa vabalt olemata olla.

Selline seosetus meenutab mingil määral Douglas Adamsi "Hitch-hikeri" sarja, kuid sellest erinevalt ei ole Pratchetti teosed vist algselt raadiokuuldemänguks kirjutatud.

Igatahes on Pratchett see mees, kellele olen valmis korraliku siduva süzee puudumise suures osas andeks andma. Sest need üksikud episoodid, millest see raamat koosneb, on iseenesest täitsa head. Olin seda raamatut kunagi ammu, kui ta eesti keeles ilmus, juba lugenud, ja ülelugemisel avastasin, et paljud ideed, mida ma pidasin päris lahedaks (näiteks hüdrofoobide kasutamine hõljukite jõuallikana, Küümägi kui niisugune jm), kuid mille päritolu ma enam ei mäletanud, on pärit just sellest romaanist. Seega ei ole vist tegu üldse nii pealiskaudse asjaga, nagu võiks arvata.
Teksti loeti eesti keeles
Maria Perner

Igati lõbus ajaviide. Muidugi, vaevalt et nädal peale tagakaane sulgemist kellelgi meeles on, millises järjestuses ja kellega kõik need seiklused toimusid... Hea põhjus kunagi üle lugeda. Paroodiline vihje Lessale ja loheratsuritele oli hea... Algul juba mõtlesin, kas emand McCaffrey sai Pratchettist inspiratsiooni, kuid Jyrka arvustus pakkus õnneks tõeseid andmeid. Võta siis näpust, kas parem on fantasy või selle pilamine. Isiklik maitse kaldub viimase poole.
Teksti loeti eesti keeles
Tarts

Kolm aastat tagasi oleks "Colour.." mult ilma igasuguse kahtluseta täispunnid saanud. Nyyd, kolm aastat ja hulk muid Pratchette hiljem, annan ma asjale neli punni, sest ei ole tegemist k6ige tugevama teosega. Samas: sarja sisse juhtatama oli ta nigu rusikas silmaauku, ei vaevanud pead ja tegi maailma ehituse kanasti selgeks. Väga tugev neli ja ainult selle t6ttu, et Terry oskab veel paremini kirjutada.
Teksti loeti eesti keeles
Lupus

Üks tugevamaid Kettamaailma raamatuid. Eestikeelne tõlge (ettearvatult) nõrk, kuna Pratchetti keel pole lihtne ja palju esineb tõlkimatuid sõnamänge
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Janek H.

Selline keskpärane Pratchett - esimeseks Ketta raamatuks siiski küllalt hea. Kohe oma esimeses raamatus tõi Pratchett sisse oma lemmiktegelase - Rincewind`i. Pagas oli muidugi fantastiline leid.
Teksti loeti eesti keeles
Taavi Kalju aka Ghilderich

Täitsa korralik raamat, kui vaadata selles valguses, et esimene ja teedrajav, kuid tegelikult hilisemad raamatud on paremad ja küpsemad. See raamat nagu ei moodustanud ühtset tervikut, ka kildudega on nati üle pingutatud. Aga muidu lugeda ju kõlbab, seega siis selline keskmiselt nõrgemapoolne neli.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Rätsep

Algus oli naljakam, lõpp vajus veidi ära, ent siiski kindel "viis" . Kui ma seda raamatut lugesin, polnud McCaffreyt veel eesti keelde tõlgitud, nii et nii mõnigi nali läks minu jaoks kindlasti kaduma, aga see selleks.
Teksti loeti eesti keeles
Johannes Koit

Igati lahe ja ladus kirjatükk, mis ei pretendeeri tõsidusele. Meeldiv ajaviitekirjandus, mis paneb su kindlasti muigama, vahel isegi lausa naerma.
Teksti loeti eesti keeles
Madis Maasing

Esimene Kettamaailma raamat, mille suur võlu oli ilmselt ka asja värskuses, ent ainuüksi selliste surematute tegelaste, nagu Rincewind, Kakslill, Pagas, Cohen ja Surm esmatutvustus väärib kindlasti kõrgeimat hinnet!
Teksti loeti eesti keeles
x
Annaliisa
03.01.1985
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Annaliisa

Mnjah ausalt öeldes see oli üks täielik jama. Mis kurvaks tegi oli see, et olen lugenud paremat fanfictionit selles fandomis kui see Batmani romaan. Mis muud jään fanfictioni juurde. Kellel seda canonit ikka vaja läheb kui fanon seda mitme kordeslt ületab?

Veidike nüüd sisust kah. Gotham citys pandi kunagise rikkurite rajooni pommid mis teatud kuupäeval ja teatud kellajal selle kõik õhku pidi laskma. Pommide panekule jäi aga üks vana pensionäärist tunnistaja kes seetõttu röövitakse kurikaelte poolt. Keegi aga ei arvestanud sellega et see vana naine on mr Bruce Waynei sõber. Nüüd Batman sekkub asjasse ja asub röövi uurima ja sellega kurikaelte plaane segama.

Robin tundus siin hellitatud jõmpsikana. Ainukeseks valguskiireks kogu romaanis oleks ülemteener Albert kelle kuiv huumor oli suurepärane.
Teksti loeti eesti keeles
Annaliisa

Ma teadsin et see pidi üks päev juhtuma, kuid siiski lootsin et ei juhtu. Mu lemmik kirjaniku puhas viite sari langes nüüd kuna raamat saab minult kolme.

No ültse ei istunud minule see teos. Ebausutav, kohati igav ja kuidagi monotoonselt tüütu.

Peategelane oli ebasümpaatne ja hakkas vastu. Leidsin ennast mitu korda raamatut lugedes soovimas, et Hell Tanner sussid püsti viskaks. See väike romanss raamatu lõpu poole ei meeldinud mulle ültse. Kuidagi magedaks jäi see.

Lausa valus on lisada Zelazny viite karjale üks kolm kuid rohkemat see raamat ei vääri. Isegi nelja miinust ei punnita minu nõrgas hindamissüsteemis välja. Veidike pettunud, mis muud.
Teksti loeti eesti keeles
Annaliisa

Suurepärane raamat suurepärase huumoriga. Ma ei uskunud iialgi et ma kusagil saan näha Kõrilõikaja Jacki kui sümpaatset kuju või näha Suurt Dedektiivi dransvestiitsete kalduvustega.

Raamatu mängulisus ja kiire tempo mulle endale isiklikult meeldisid väga. Asi oli voolav ja ei jäänud kusagil toppama, mul ei tekkinud kordagi tunnet, et igav on või et jätaks paar lehekülge vahele.

Kassi ja koera omavaheline sõprus tekitasid sooja tunde ja igakord oleks neid nii väga-väga kallistada tahtnud. Lõpp oli väga üllatav ma poleks iialgi uskunud et rott midagi sellist teeb. Pani muigama küll kui avajad asjale pihta lõpuks said.

Lemmik kohaks peaks olema grupiline surnuaia külastamine ja siis seal kehaosadega kauplemine. Olen kindel et võtan raamatut vell paljugi kordi tulevikus kätte ja loen uuesti.
Teksti loeti eesti keeles
Annaliisa

Aplaus Bravo Bravissimo! See on nüüd mu lemmik Pratchett Mordi kõrval. Oli tunda et seda raamatut on kaks autorit kirjutanud, erines kettamaailmast piisavalt. Huumor oli suurepärane. Lõpp oli küll raamatul nagu veidike punnitud, aga ei rikkunud seda ära. Kindel viis, ilma igasuguse kõhkluseta.
Teksti loeti eesti keeles
Annaliisa

See oli meeldiv ja lõbus raamat õhtu veetmiseks. Lemmik kohtadeks peaksid vist olema leheküljed surmaga ja ka loomulikult neli (praegusel juhul kolm) maailmalõpu ratsanikku baaris. Kirjeldused olid väga originaalsed ja vaimukad. Saab nelja kuna olen ka paremat Prachettit lugenud ja olen kindel et loen veelgi.
Teksti loeti eesti keeles
Annaliisa

Sain kah siis lõpuks läbi. Meeldiv ja kaasakiskuv, minu jaoks vahepeal küll liiga lääge, aga elasin üle. Mõnikord oli küll raske uskuda kuidas Savol vedas ja et ta kohe nii ruttu ära armus ja printsi valgel hobusel mängima läks, aga mõnus sellegipoolest. Ei usuksgi et eesti oma toode on.
Teksti loeti eesti keeles
Annaliisa

Mulle meeldis. Raamatus hakatakse röövima sõjakooli kunagisi õpilasi (loe eriti need kes Enderi käsutuses töötasid)ja ainuke erand on Bean (loe proovitakse mõrvata). Nüüd on Beani õlul proovida vangid tagasi varastada ja vabastada. Samal ajal proovivad maailma oma võimu alla saada kaks geeniust Peeter Wiggin ja Achilles. Bean otsustama kumba ta neist tahab maailma juhtimas näha ning abistada. Saame teada mis sai maast ja Beanist ja kõigist teistest peale Enderi lahkumist. Ja mida teised teevad ja kuidas ilma Enderita toime tulevad. Raamatus hakkab nn. Kolmas Maailma sõda ja kõik lahingukooli õpilased on riigite kalleim vara. Minu meelest oli huvitav ja kaasakiskuv.
Teksti loeti inglise keeles
Annaliisa

Raamat oli hea ja andis "Enderi mängule" uue vaate. Ehk see raamat algab enamvähem sellel ajal kui "Enderi mäng" ja lõppeb ka samal ajal. Peategelaseks on siin Bean kes oli Enderi sõber. Ta sobib väga ka üksikult lugemiseks ilma "Enderi mänguta". Nagu eelpool mainitud ei olnud mõned jutuajamised täpselt samad nagu "Enderi mängus" see oli sellepärast nii kuna inimesed mäletavad jutuajamisi teisiti. Igastahes meeldiv lugemine. Muud midagi.
Teksti loeti inglise keeles
Annaliisa

Meeldivad kaks raamatut. Mis räägivad Ender Wiggini elust ja tema lunastuse otsingut. Stiilid pidavat raamatutel üpriski erinevad olema. (Isiklikult ma seda aru ei saanud)Lugeda neil kel meeldib ka sügavamalt asjade üle juurelda.
Teksti loeti eesti keeles ja inglise keeles
Annaliisa

Meeldiv raamat. Ma küll ei pannud tähele et ta nüüd nii raskepäraselt loetav oli. Jah tõesti ei olnud enam seda tampi taga, liiga palju Pipot ja katoliiklust, aga sellegipoolest tore raamat. Meeldisid sellised väikesed tüngad, mis seal sees olid. Näiteks kui Ender piiskopi ees põlvitas.
Teksti loeti inglise keeles
Annaliisa

Imelik inimene nagu ma olen igastahes mulle oli koer siin kõige tähtsam. Kui ta tagasi tuli olin väga õnnnelik, et ei saanudki surma. Lõpp oli veidike kõhe aga sellegipoolest huvitav. Kirjeldused olid sellest suurepärased.
Teksti loeti eesti keeles
Annaliisa

Hea jutt, lihtsalt hea jutt. Lõpp oli väga hea ja inimloomus toodi hästi esile. Isegi liiga hästi...
Teksti loeti eesti keeles
Annaliisa

Väga tore ja meeldiv raamat. Olen täiesti kindel et palju jäi mul ka arusaamatuks. Romaanis oli selline tore fiiling algusest kuni lõpuni. Ja mulle meeldis kuidas tegeliku olukorra paljastamiseks visati meile ainult kilde mille kokku sopitamisega pidime ise hakkama saama. Meeldis ka väga kuidas raamatut alustai lõpust siis viidi algusesse ja siis jälle lõppu tagasi. Selline segane aga väga võluv raamat. Kindlasti ülelugemisel vastan palju uut. Kindel viis.
Teksti loeti eesti keeles
Annaliisa

Jutt on lühike umbes poolteist lehekülge, aga ometi suutis see mulle muljet avaldada. Kui seda lugeda niisama jutuna saaks ta minult ühe. Aga kui võtta seda proloogina Huku trumpidele on ta hea. Nimelt selles on salapära. Me ei tea et see on Merlin kes Logrust parajasti kõnnib. Me ei saa ültse aru mis seal sünnib kuid siiski see tekitab põnevust ja soovi saada rohkem teada. Mulle lihtsalt meeldis.
Teksti loeti inglise keeles
Annaliisa

Jutt hakkab sealt kus me viimati Rinaldost kuulsime ehk mustriga kohvi joomas. Saame teada kas Luke veri sattus mustri peale või ei. Selline tore Amber, lihtsalt armastan seda kohta midagi ei anna parata. Kuuleme lähemalt spikarditest ja avastame Vialle oskuse. Igastahes mulle meeldis. Nimi jutul on sobiv ehk näeme Luke müügimehe oskusi. veidi.
Teksti loeti inglise keeles
Annaliisa

Jutuga seotakse kokku raamatutes lahti jäänud otsi. Kord on Frakiri juurde jõudnud. Näeme asja tema seisukohast ja kuuleme mis kägistajast ka sai. Selline tore jutuke mis annab lootust, et Frakir kunagi ka peremehe juurde tagasi jõuab. Nuuks ma lihtsalt armastan seda kägistamispaela.
Teksti loeti inglise keeles ja vene keeles
Annaliisa

Mida teeksite teie kui olete rahulikult õhtul magama läinud ja keset ööd avastate ennast kellegi võõraga armatsemas? Igastahes Merlinil on selline situatsioon. Lugu jätkub enamvähem sealt kus kümmnes raamat lõppes. Kirjutatud sellises Zelaznyle kohases huumoris. Kahju et nii lühike oli.
Teksti loeti inglise keeles ja vene keeles
Annaliisa

Läksin nädal enne suvevaheaja algust raamatupoodi. Sattusin allahinnatud raamatute juurde ja panin tähele, et kogu selle naistekate ja muu träna vahel vahtis mulle vastu mingi F-sarja raamat. Maksis ta mul vist viiskümend krooni. Päris odav tundus hakkasin siis mõtlema, et kas ostan või ei. See on ilmunud neli aastat tagasi, pole ära ostetud, ju siis pole teab mis teos, või olen äkki sattunud raamatu otsa mis kuskilt varudest leiti? Äkki mõni otsib ja loodab leida ja mina siis satun niimodi peale. Ostmise kasuks sai Strugatskite nimi. Olin nime kuulnud, aga ise mitte lugenud. Seisis siis mul ta kolm kuud riiulis kuni järjega temani jõudsin ennem oli lihtsalt nii palju muid asju vaja läbi saada. Hakkasin siis lugema. Päris tip-top asi. Tegevust nagu eriti ei olnud, aga see mulle just ta nii omapäraseks tegigi. Pooltele asjadele ma kindlasti pihta ei saanud aga mis mul sellest ei vaeva oma väikest peakest sellega. Kindel oli sellel raamatul vaid see, et fiiling oli tugev ja kuidagi omapärane. Mulle oli see pime ja vihmapladistav linnake kuidagi sümpaatne ja see laul mis meie Viktor bandsol laulis oli nii tore ja mõnus. Lihtsalt meeldis raamat ja tekitas sellise imeliku fiilingu. Muud vist enam öelda ei olegi.
Teksti loeti eesti keeles
Annaliisa

Hea raamat mis vahel meenutas mulle millegi pärast Terry Prachettit. Romaan räägib ühest Cyrici kummardajast nimega Seraph Malik el Sami yn Nasser ja tema reisist oma jumala päästmiseks. Nimelt on Valede prints Cyric hulluks läinud peale oma suure raamatu Cyrinishadi kirjutamist. Ning oma jumalikud kohustused milleks on, inimesi intriige, mõrvu ja reetmisi plaanima, soiku jätnud. Teised jumalad proovivad ta seisundit kohe ära kasutada ja kutsuvad kokku jumalate kohtu, et Dark Sun Cyric tema jumala võimetest vabastada. Nüüd saadabki Cyric oma truu kummardaja Maliki enda kuulsat raamatut, mis on teiste Jumalete poolt varastatud, tagasi röövima. Nimelt kavatseb Valede prints Cyric oma raamatut kohtus enda kaitseks kasutada. Aga selle peale Cyric ei tulegi, et ta alamal on teised plaanid. Mis sellest kogu jandist saab ma ei hakka kirjutama, aga kui huvi pakub siis lugege.
Teksti loeti inglise keeles
Annaliisa

See jutt räägib Chenayast ja tema plaanist vabaneda PFLS-ist.Tema plaani kohaselt peaks kõik libedalt ja kenasti minema, aga asjad ei lähe alati soovi kohaselt.

Mu üks lemmik tegelasest selles jutus muutus mulle väga ebasümpaatseks. Nimelt selles loos on näha kui hellitadud ja julm laps on Chenaya. See tema kahetsuse värk mulle ültse korda ei läinud. Miks pidanukski? Ta hävitas paar elu oma tobetate mängudega ära. Jutt saab mult siiski viie kuna suutis minus nii suured emotsioonid esile kutsuda ja kuna oli hästi kirjutatud. Lõpu lause oli kah suurepärane ja väga sobiv.
Teksti loeti inglise keeles
Annaliisa

Pelgupaika saabub katk Illyra ja Gilla pärast. Nad soovisid kättemaksu oma laste surmade pärast. Nüüd peab Lalo olukorda parandama.
Teksti loeti inglise keeles
Annaliisa

Selles osas on antoloogias lood väga tihedalt seotud. Eraldi on neid nagu väga raske võtta.Koos on nad kindel tervik ja kindel viis.
Teksti loeti inglise keeles
Annaliisa

Saab lõpule Niko lahing. Strat päästetakse ja Ichade saab ka võidu. Suurepärane lugu selle antoloogia lõpetamiseks. Jään huviga järgmise lugemist ootama.
Teksti loeti inglise keeles