Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Ursula K. Le Guin ·

Tehanu

(romaan aastast 1990)

eesti keeles: «Tehanu: Meremaa viimane raamat»
Tallinn «Kunst» 1996 (Merlini raamatukogu, nr 10)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
20
7
3
1
1
Keskmine hinne
4.375
Arvustused (32)
Raul Sulbi

Kroon kogu sarjale. Minu meelest Le Guini vaieldamatult parim romaan. Kogu Maameri omandab tänu Tehanule uue dimensiooni. Oma meeleolult sarnaneb raamat enim romaanile Kaugeim kallas. Tehanut ei tohi kiirustades lugeda. Asja kvintessentsi tabamiseks tuleb lugedes olla kõigi mõtetega raamatu man. Pahad on selles raamatus juba tõeliselt võimsad ja eks-Arhimaag parajalt viletsaks jäänud. Siin tulebki uuesti mängu Tenar, õigemini toob Tenar mängu Tehanu. See romaan on oma viit tärni väärt juba üksnes Tehanu pärast. Sest Tehanu jõud ja võim on midagi hoopis keerulisemat, võõrast ja kauget. Lugege!!!
Teksti loeti eesti keeles
Tundmatu Arvustaja

Selle jutuga pani LeGuin mind veidi hämmastuma ja oma seisukohta enda suhtes pisut revideerima. Miks? Tundub (vähemasti tundub!), et autori vaated on teinud läbi teatava evolutsiooni. (Võin midugi ka eksida ja tegemist on lihtsalt fluktuatsiooniga.) U. LeGuini "Võluris" on puhuti lausa ärritav veendumus, et kurjus pääseb maailma (peamiselt) sugutungi (sellest tingitud praalimise ja kõrkuse) kaudu. Kõiki eelnevaid Meremaa lugusid läbiv eitav suhtumine perekonda ja siin-seal ilmnev heterofoobia paistavad olevat (ajutiselt?) taandunud. Igatahes meeldis jutustus mulle tetraloogiast kõige enam. Üldist laadi märkus: Eelneva jutuga EI kavatse ma vaidlustada LeGuini vaieldamatut kirjandusliku talenti, hiilgavat fantasialendu ja tõlkija tõesti head tööd. See käib kogu tetraloogia kohta. Oma "viie" on see lugu kaheldamatult ära teeninud.
Teksti loeti eesti keeles
Targo Tennisberg

On üks asi, mis mind väga häiris - nimelt on selle raamatu eestikeelse väljaande tagakaanele kirjutatud 'Le Guini Meremaa tsükli hiilgav lõpetus'. Olen täielikult nõus sellega, et tegu on meisterlikult kirjutatud ja hea filosoofilise taustaga teosega. Aga hiilgav see raamat ei ole. Mõtlemapanev? Jah. Sügavaleulatuv? Jah. Aga mitte hiilgav. Tegelikult pole see mitte peamine põhjus, miks ma nelja panin, seda tegin mingil dokumenteerimata põhjusel - kuidagi negatiivsed mõtted tulid pähe seda lugedes ja sealt ehk ka raamatuga seotud kerge negatiivne emotsioon - tegelikult on asi hästi kirjutatud, soovitan kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Nii Meremaa süzhee arengu kui ka kaasaja üldinimlike probleemide käsitlemise tõttu tetraloogia parim teos. Ükskord ometi ei kehti teooria, et järg on alati eelkäijast viletsam. Väga hea.

3. dets. 2001. Kui Meremaa triloogia kohta võis öelda, et tegu on noorteraamatutega, mis sobivad lugemiseks ka täiskasvanutele, siis "Tehanu" on täiskasvanute raamat, mis sobib lugemiseks ka noortele. Maailm on muutumas -- kuid milline maailm? Kas see maailm, mis loodi siis, kui Segoy tõstis saared meresügavikest? Või see maailm, mis tekkis pärast kuningavõimu langust Havnoris ja kestis 800 aastat? Roke targad on kindlad, et nemad on ühed vanade traditsioonide hoidjatest, kuid miks nad selles ikkagi nii kindlad on? Omal ajal, pärast paari sajandi pikkust isolatsiooni käisid Vene õigeusu kiriku kõrged tegelased Konstantinoopolis ja mujal õige usu lätteid otsimas ning avastasid jahmatusega, et seal kehitatakse mitme nende pühimast pühima rituaali või tõe peale lihtsalt õlgu... Pappidel seepeale ei jäänud muud üle, kui kogu maailma hukkaminekut kuulutada, nemad ise muidugi väljaarvatud. Ka Roke Meistrid tunduvad samasuguses stampmõtlemises kinni olema, nad otsivad uut Peatarka ikka veel vana meetodi järgi, arvates, et nende saart ei ole vahepealne anarhia etapp puudutanud ning nemad pole kohustatud uuenema, samal ajal kui kogu Meremaa seda teeb. Isegi siis, kui neile näidatakse maailma muutuvaid seaduspärasusi sõnade läbi, mida lausub üks nende endi hulgast, teevad nad kõik, et seda sõnumit oma eelmisest formatsioonist pärit tõekspidamistega sobitada. Üleminekuühiskondade probleemid paistavad kõikjal ühesugused olema...

Kui kritiseerida, siis pean tuntavaks maitsevääratuseks seda, et Kalessin Segoyks osutus -- jumala maa peale laskumine on mind alati tiba ärritanud ning selline absoluudimaius on paljude kirjanike ühine probleem. Kuidas ometi ei mõisteta, et koos absoluudi ilmumisega kaob pinge ning salapära...
Teksti loeti eesti keeles
Rauli Rajande

Tõepoolest hästi KIRJUTATUD raamat, kuid sisu jätab minu jaoks soovida. Sama paksus raamatus peaks leiduma umbes kaks korda rohkem mõtteteri või siis sündmusi. Lugemist ei jätnud pooleli sellepärast, et olin eelnevat kolme raamatut juba lugenud ning raamat ise oli ka suhteliselt õhuke. Kui tegemist oleks olnud mõne teise kirjaniku ülistatud järjega triloogiale, siis kahtlen kas oleksin algusest palju kaugemale jõudnudki. Pealegi olin raamatu juba ära ostnud. :) Tegelikult, ega see nii halb raamat ka polnud, kuid neli on minu poolt küll hästi antud.
Teksti loeti eesti keeles
Martin A. Jalakas

See raamat, magu ka ilmumisaastast näha, on triloogiale lisatud ilmselt lugejate nõudmisel. Kirjutamisviis on endiselt hea, nagu meistrile kohane, ent sisu poolest kuulub raamat hoopis teise kategooriasse. Eelmiste osadega seovad raamatut tegelaste nimed, mõned ringiekslevad maagid ning Kalessin, kes paaril korral kogu oma hiilguses etteaste teeb. Ülejäänud tegevus keerleb inimeste igapäevamurede ning -rõõmude ümber. Jäi mulje nagu see võiks olla uue triloogia esimene osa.
Teksti loeti eesti keeles
Indrek Hargla

Kogu aeg tekkis tunne, et autor kirjeldab mingit seisundit, mis on lähedal stagnatsioonile. Ja see pole ei hea ega halb. On nauditavaid detaile, millega globaalsemat edasi anti. Ma ütleksin tõeliselt vaba raamat. Vabalt kirjutatud, nagu oleks autori vaim rahulikult ja vabalt kuskil heljunud. Siin on tähtis õhustik, mitte tegevused. Suured asjad toimuvad mujal, tegelased tajuvad mingeid lainetusi ja võnkeid, peavad mitmes asjas selgusele jõudma lahendades raskeid valikuid.
Teksti loeti eesti keeles
Urmas Muinasmaa

Targo T. on eespool üsna minu mõtteid väljendanud: see raamat ei ole vilets, kuid kannab kuidagi negatiivseid emotsioone. Elus ei ole kõik alati kaugeltki positiivne, kuid inimene tahab ju rohkem igal pool positiivset näha ja tunda, kui negatiivset. Lõkkes vigaseks põletatud laps, Tenari ja Gedi ülim alandamine "pahade" poolt, mehe ja naise rolli vaagimine kibestunud naise seisukohalt... Selline sisu on siis tetraloogia viimasel raamatul. Lõpuks saab hea kurja üle võidu, nagu muinasjuttudes ikka. Kuid minu arvates ei oleks sarjal neljandat osa sellisel kujul (kui üldse mitte) vaja läinud.
Teksti loeti eesti keeles
Taivo Rist

Triloogia sai järje. Raha või fännide sunnil -- mis vahet seal on? Mõnikord on järg paremgi, sagedamini (ja seekord) viletsam. Poleks pidanud asja ette võtma. Ma kartsin, et see on Tehanu triloogia algus, aga (õnneks?) ei.
Elu on karm ja dame Ursula annab ka kõigile ühtviisi karmilt. Paradoks: hästi ei lähe kellelgi, isegi kuningal mitte. Ent Meremaal kui riigil läheb hästi.
Teksti loeti eesti keeles
Krister Haav

Tõsi ta on, triloogiaga ta kokku küll ei sobi. Kogu aines ja maailmanägemine on kuidagi... maalähedasem. Aga see ei ole üldse paha!
Teksti loeti eesti keeles
Saara

Alari(R) paneb asjad tüüpilise meesterahva seisukohast paika. Isiklik seisukoht on, et meeste mätta otsast kirjutatud raamatud pole muud väärt kui teleri peale antennikõrgendiks, aga siin tulevad juba mängu soolised erinevused mõttemaailmades. Just see paljukirutud "feminism" raamatu Meremaa sarja parimaks teebki. Eriti ilus on, et suurim väga kuulub pisikesele vigasele tüdrukule. Ja ebameeldivalt isalik Ged on kogu oma võluväest ilma ja lõpuks ometi normaalne mees, kes laseb naistel asjade üle otsustada (nii need asjad tegelikult ju käivadki, ainult et mehed ei saa aru...). Kõlab küll väga lapsikult, aga see lugu võiks veel edasi minna.
Teksti loeti eesti keeles
Kalev

See on sarjas viimane raamat. Lohe Tehanu on minuarust parim pööre kogu sarjas. Gedi ja Tenari vanaduspäevade rõõm.
Teksti loeti eesti keeles
Oliver Karjane

Pärast seda, kui Ged on kõikvõimalikes Meremaa nurkades kurjusele koha kätte näidanud, ilmneb, et kodus, kuhu ta harva sattunud on, pole asjad ammugi mitte korras. Kuid võim on läinud ja võitlus tuleb raske.
Teksti loeti eesti keeles
Ats Miller

Vat ei ole hea raamat! Iseseisvana oleks veel ehk midagi, aga sarja lõpetusena tekitas minus tunde, et kui Meremaa triloogia oli üks hea tugev kolmejalgne taburet, siis nüüd on sellele mingi peletislik tikkkontsa ja pitsnikerdistega toigas juurde monteeritud. Kirjandusliku koha pealt oleks vast "3", aga hinne on triloogia solkimise eest. Midagi ei ole enam, ei ole suurust ega haaravust, lihtsalt jageletakse ja põetakse hingehaavu. Tehanu ise on küll hea leid (ja neid on teisigi, sest tegemist siiski oma tööd tundva kirjanikuga), ent Kalessin vaid kontekstiväline deus ex machina. Raamat, mille lugemisest kahetsen, sest suhu jäänud paha maik heitis varju ka teistele sarja raamatutele.
Teksti loeti eesti keeles
Taavi Kalju aka Ghilderich

Parim Meremaa osa, ning teistest totaalslt erinev. Siin enam ei ole seda madinat, kõik kulgeb rahulikult. On tekkinud selline maalähedus, armastus. Oma väe kaotanud Ged peab vastu astuma kurjusele oma koduukse ees. Ged ei ole enam vägev võlur, vaid lihtsalt üks vana mees, kes peab kohanema uue eluga. Ning ta tuleb sellega toime, aga ainult teiste abiga. Hea jutt.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Rätsep

See, et ma ise nii igavat elu elan, ei tähenda, et ma vastavaid raamatuid lugeda tahan... Fantasyst ootaks mingit võimsat kurikaela, aga siin on ainult mingi pervert Osavkäsi, kes lõpuks hanguga surnuks torgatakse. Tartu linna peal kohtab hullemaidki pätte, raamat ei huvita ega shokeeri...
Teksti loeti eesti keeles
Pärtel Riit

Selgelt nõrgem eelnevast kolmest romaanist. Ulmelt ootaks midagi hoopis muud. Kuidas kellelegi, aga mulle kohe sugugi ei meeldi lugeda igasuguseid sadistlikke, masohhistlikke, alandavaid kirjeldusi, millest teos kubiseb. Lisame sellele veel kohutava vingumise, ägamise, kurtmise, sisekaemused ja saame kompoti, millest tahaks parema meelega eemale hoida ning millega kokkupuutumise järel tahaks käsi pesta. Lisaks veel ilmselge moraalitsemine. Pinget hoida ei suudetud, lõpus pani Therru osutumine loheks lihtsalt õlgu kehitama.Positiivset oli ka: ladusalt kirjutatud, karakterid olid ilusalt välja joonistatud.
Teksti loeti eesti keeles
Madis Maasing

Tuleb tõdeda, et see raamat meeldis mulle Meremaa omadest kõige vähem. Ajaline kirjutamisdistants teiste raamatutega on suur, ehkki sisu osas järgneb vahetult "Kaugeimale kaldale". Selles teoses tuleb välja ka autori selge etnoloogitaust ja ka 1990. aastate alguse tugev "gender perspective"`i hoiak, mis muudes raamatutes niiväga esiplaanile ei tükkinud. Ka pole tegevuse keskmes enam keegi noor, vaid keskealised inimesed ning hullem veel, maagiat pole peaaegu üldse! Lohed ja kummalised seiklused küll nagu päästavad asja, ent mitte piisavalt, et sellele kõrgeimat hinnet panna.
Siiski, positiivse külje pealt peab kindlasti märkima seda, et lugejale on raamatu lõpu osas otsad väga lahtiseks jäetud ja et järge pole õnneks tõepoolest järgennud, võib igaüks suhteliselt vabalt edasi mõtiskleda, mis siis Gedist, Tenarist ja Therrust sai.
Teksti loeti eesti keeles
x
Annaliisa
03.01.1985
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Annaliisa

Mnjah ausalt öeldes see oli üks täielik jama. Mis kurvaks tegi oli see, et olen lugenud paremat fanfictionit selles fandomis kui see Batmani romaan. Mis muud jään fanfictioni juurde. Kellel seda canonit ikka vaja läheb kui fanon seda mitme kordeslt ületab?

Veidike nüüd sisust kah. Gotham citys pandi kunagise rikkurite rajooni pommid mis teatud kuupäeval ja teatud kellajal selle kõik õhku pidi laskma. Pommide panekule jäi aga üks vana pensionäärist tunnistaja kes seetõttu röövitakse kurikaelte poolt. Keegi aga ei arvestanud sellega et see vana naine on mr Bruce Waynei sõber. Nüüd Batman sekkub asjasse ja asub röövi uurima ja sellega kurikaelte plaane segama.

Robin tundus siin hellitatud jõmpsikana. Ainukeseks valguskiireks kogu romaanis oleks ülemteener Albert kelle kuiv huumor oli suurepärane.
Teksti loeti eesti keeles
Annaliisa

Ma teadsin et see pidi üks päev juhtuma, kuid siiski lootsin et ei juhtu. Mu lemmik kirjaniku puhas viite sari langes nüüd kuna raamat saab minult kolme.

No ültse ei istunud minule see teos. Ebausutav, kohati igav ja kuidagi monotoonselt tüütu.

Peategelane oli ebasümpaatne ja hakkas vastu. Leidsin ennast mitu korda raamatut lugedes soovimas, et Hell Tanner sussid püsti viskaks. See väike romanss raamatu lõpu poole ei meeldinud mulle ültse. Kuidagi magedaks jäi see.

Lausa valus on lisada Zelazny viite karjale üks kolm kuid rohkemat see raamat ei vääri. Isegi nelja miinust ei punnita minu nõrgas hindamissüsteemis välja. Veidike pettunud, mis muud.
Teksti loeti eesti keeles
Annaliisa

Suurepärane raamat suurepärase huumoriga. Ma ei uskunud iialgi et ma kusagil saan näha Kõrilõikaja Jacki kui sümpaatset kuju või näha Suurt Dedektiivi dransvestiitsete kalduvustega.

Raamatu mängulisus ja kiire tempo mulle endale isiklikult meeldisid väga. Asi oli voolav ja ei jäänud kusagil toppama, mul ei tekkinud kordagi tunnet, et igav on või et jätaks paar lehekülge vahele.

Kassi ja koera omavaheline sõprus tekitasid sooja tunde ja igakord oleks neid nii väga-väga kallistada tahtnud. Lõpp oli väga üllatav ma poleks iialgi uskunud et rott midagi sellist teeb. Pani muigama küll kui avajad asjale pihta lõpuks said.

Lemmik kohaks peaks olema grupiline surnuaia külastamine ja siis seal kehaosadega kauplemine. Olen kindel et võtan raamatut vell paljugi kordi tulevikus kätte ja loen uuesti.
Teksti loeti eesti keeles
Annaliisa

Aplaus Bravo Bravissimo! See on nüüd mu lemmik Pratchett Mordi kõrval. Oli tunda et seda raamatut on kaks autorit kirjutanud, erines kettamaailmast piisavalt. Huumor oli suurepärane. Lõpp oli küll raamatul nagu veidike punnitud, aga ei rikkunud seda ära. Kindel viis, ilma igasuguse kõhkluseta.
Teksti loeti eesti keeles
Annaliisa

See oli meeldiv ja lõbus raamat õhtu veetmiseks. Lemmik kohtadeks peaksid vist olema leheküljed surmaga ja ka loomulikult neli (praegusel juhul kolm) maailmalõpu ratsanikku baaris. Kirjeldused olid väga originaalsed ja vaimukad. Saab nelja kuna olen ka paremat Prachettit lugenud ja olen kindel et loen veelgi.
Teksti loeti eesti keeles
Annaliisa

Sain kah siis lõpuks läbi. Meeldiv ja kaasakiskuv, minu jaoks vahepeal küll liiga lääge, aga elasin üle. Mõnikord oli küll raske uskuda kuidas Savol vedas ja et ta kohe nii ruttu ära armus ja printsi valgel hobusel mängima läks, aga mõnus sellegipoolest. Ei usuksgi et eesti oma toode on.
Teksti loeti eesti keeles
Annaliisa

Mulle meeldis. Raamatus hakatakse röövima sõjakooli kunagisi õpilasi (loe eriti need kes Enderi käsutuses töötasid)ja ainuke erand on Bean (loe proovitakse mõrvata). Nüüd on Beani õlul proovida vangid tagasi varastada ja vabastada. Samal ajal proovivad maailma oma võimu alla saada kaks geeniust Peeter Wiggin ja Achilles. Bean otsustama kumba ta neist tahab maailma juhtimas näha ning abistada. Saame teada mis sai maast ja Beanist ja kõigist teistest peale Enderi lahkumist. Ja mida teised teevad ja kuidas ilma Enderita toime tulevad. Raamatus hakkab nn. Kolmas Maailma sõda ja kõik lahingukooli õpilased on riigite kalleim vara. Minu meelest oli huvitav ja kaasakiskuv.
Teksti loeti inglise keeles
Annaliisa

Raamat oli hea ja andis "Enderi mängule" uue vaate. Ehk see raamat algab enamvähem sellel ajal kui "Enderi mäng" ja lõppeb ka samal ajal. Peategelaseks on siin Bean kes oli Enderi sõber. Ta sobib väga ka üksikult lugemiseks ilma "Enderi mänguta". Nagu eelpool mainitud ei olnud mõned jutuajamised täpselt samad nagu "Enderi mängus" see oli sellepärast nii kuna inimesed mäletavad jutuajamisi teisiti. Igastahes meeldiv lugemine. Muud midagi.
Teksti loeti inglise keeles
Annaliisa

Meeldivad kaks raamatut. Mis räägivad Ender Wiggini elust ja tema lunastuse otsingut. Stiilid pidavat raamatutel üpriski erinevad olema. (Isiklikult ma seda aru ei saanud)Lugeda neil kel meeldib ka sügavamalt asjade üle juurelda.
Teksti loeti eesti keeles ja inglise keeles
Annaliisa

Meeldiv raamat. Ma küll ei pannud tähele et ta nüüd nii raskepäraselt loetav oli. Jah tõesti ei olnud enam seda tampi taga, liiga palju Pipot ja katoliiklust, aga sellegipoolest tore raamat. Meeldisid sellised väikesed tüngad, mis seal sees olid. Näiteks kui Ender piiskopi ees põlvitas.
Teksti loeti inglise keeles
Annaliisa

Imelik inimene nagu ma olen igastahes mulle oli koer siin kõige tähtsam. Kui ta tagasi tuli olin väga õnnnelik, et ei saanudki surma. Lõpp oli veidike kõhe aga sellegipoolest huvitav. Kirjeldused olid sellest suurepärased.
Teksti loeti eesti keeles
Annaliisa

Hea jutt, lihtsalt hea jutt. Lõpp oli väga hea ja inimloomus toodi hästi esile. Isegi liiga hästi...
Teksti loeti eesti keeles
Annaliisa

Väga tore ja meeldiv raamat. Olen täiesti kindel et palju jäi mul ka arusaamatuks. Romaanis oli selline tore fiiling algusest kuni lõpuni. Ja mulle meeldis kuidas tegeliku olukorra paljastamiseks visati meile ainult kilde mille kokku sopitamisega pidime ise hakkama saama. Meeldis ka väga kuidas raamatut alustai lõpust siis viidi algusesse ja siis jälle lõppu tagasi. Selline segane aga väga võluv raamat. Kindlasti ülelugemisel vastan palju uut. Kindel viis.
Teksti loeti eesti keeles
Annaliisa

Jutt on lühike umbes poolteist lehekülge, aga ometi suutis see mulle muljet avaldada. Kui seda lugeda niisama jutuna saaks ta minult ühe. Aga kui võtta seda proloogina Huku trumpidele on ta hea. Nimelt selles on salapära. Me ei tea et see on Merlin kes Logrust parajasti kõnnib. Me ei saa ültse aru mis seal sünnib kuid siiski see tekitab põnevust ja soovi saada rohkem teada. Mulle lihtsalt meeldis.
Teksti loeti inglise keeles
Annaliisa

Jutt hakkab sealt kus me viimati Rinaldost kuulsime ehk mustriga kohvi joomas. Saame teada kas Luke veri sattus mustri peale või ei. Selline tore Amber, lihtsalt armastan seda kohta midagi ei anna parata. Kuuleme lähemalt spikarditest ja avastame Vialle oskuse. Igastahes mulle meeldis. Nimi jutul on sobiv ehk näeme Luke müügimehe oskusi. veidi.
Teksti loeti inglise keeles
Annaliisa

Jutuga seotakse kokku raamatutes lahti jäänud otsi. Kord on Frakiri juurde jõudnud. Näeme asja tema seisukohast ja kuuleme mis kägistajast ka sai. Selline tore jutuke mis annab lootust, et Frakir kunagi ka peremehe juurde tagasi jõuab. Nuuks ma lihtsalt armastan seda kägistamispaela.
Teksti loeti inglise keeles ja vene keeles
Annaliisa

Mida teeksite teie kui olete rahulikult õhtul magama läinud ja keset ööd avastate ennast kellegi võõraga armatsemas? Igastahes Merlinil on selline situatsioon. Lugu jätkub enamvähem sealt kus kümmnes raamat lõppes. Kirjutatud sellises Zelaznyle kohases huumoris. Kahju et nii lühike oli.
Teksti loeti inglise keeles ja vene keeles
Annaliisa

Läksin nädal enne suvevaheaja algust raamatupoodi. Sattusin allahinnatud raamatute juurde ja panin tähele, et kogu selle naistekate ja muu träna vahel vahtis mulle vastu mingi F-sarja raamat. Maksis ta mul vist viiskümend krooni. Päris odav tundus hakkasin siis mõtlema, et kas ostan või ei. See on ilmunud neli aastat tagasi, pole ära ostetud, ju siis pole teab mis teos, või olen äkki sattunud raamatu otsa mis kuskilt varudest leiti? Äkki mõni otsib ja loodab leida ja mina siis satun niimodi peale. Ostmise kasuks sai Strugatskite nimi. Olin nime kuulnud, aga ise mitte lugenud. Seisis siis mul ta kolm kuud riiulis kuni järjega temani jõudsin ennem oli lihtsalt nii palju muid asju vaja läbi saada. Hakkasin siis lugema. Päris tip-top asi. Tegevust nagu eriti ei olnud, aga see mulle just ta nii omapäraseks tegigi. Pooltele asjadele ma kindlasti pihta ei saanud aga mis mul sellest ei vaeva oma väikest peakest sellega. Kindel oli sellel raamatul vaid see, et fiiling oli tugev ja kuidagi omapärane. Mulle oli see pime ja vihmapladistav linnake kuidagi sümpaatne ja see laul mis meie Viktor bandsol laulis oli nii tore ja mõnus. Lihtsalt meeldis raamat ja tekitas sellise imeliku fiilingu. Muud vist enam öelda ei olegi.
Teksti loeti eesti keeles
Annaliisa

Hea raamat mis vahel meenutas mulle millegi pärast Terry Prachettit. Romaan räägib ühest Cyrici kummardajast nimega Seraph Malik el Sami yn Nasser ja tema reisist oma jumala päästmiseks. Nimelt on Valede prints Cyric hulluks läinud peale oma suure raamatu Cyrinishadi kirjutamist. Ning oma jumalikud kohustused milleks on, inimesi intriige, mõrvu ja reetmisi plaanima, soiku jätnud. Teised jumalad proovivad ta seisundit kohe ära kasutada ja kutsuvad kokku jumalate kohtu, et Dark Sun Cyric tema jumala võimetest vabastada. Nüüd saadabki Cyric oma truu kummardaja Maliki enda kuulsat raamatut, mis on teiste Jumalete poolt varastatud, tagasi röövima. Nimelt kavatseb Valede prints Cyric oma raamatut kohtus enda kaitseks kasutada. Aga selle peale Cyric ei tulegi, et ta alamal on teised plaanid. Mis sellest kogu jandist saab ma ei hakka kirjutama, aga kui huvi pakub siis lugege.
Teksti loeti inglise keeles
Annaliisa

See jutt räägib Chenayast ja tema plaanist vabaneda PFLS-ist.Tema plaani kohaselt peaks kõik libedalt ja kenasti minema, aga asjad ei lähe alati soovi kohaselt.

Mu üks lemmik tegelasest selles jutus muutus mulle väga ebasümpaatseks. Nimelt selles loos on näha kui hellitadud ja julm laps on Chenaya. See tema kahetsuse värk mulle ültse korda ei läinud. Miks pidanukski? Ta hävitas paar elu oma tobetate mängudega ära. Jutt saab mult siiski viie kuna suutis minus nii suured emotsioonid esile kutsuda ja kuna oli hästi kirjutatud. Lõpu lause oli kah suurepärane ja väga sobiv.
Teksti loeti inglise keeles
Annaliisa

Pelgupaika saabub katk Illyra ja Gilla pärast. Nad soovisid kättemaksu oma laste surmade pärast. Nüüd peab Lalo olukorda parandama.
Teksti loeti inglise keeles
Annaliisa

Selles osas on antoloogias lood väga tihedalt seotud. Eraldi on neid nagu väga raske võtta.Koos on nad kindel tervik ja kindel viis.
Teksti loeti inglise keeles
Annaliisa

Saab lõpule Niko lahing. Strat päästetakse ja Ichade saab ka võidu. Suurepärane lugu selle antoloogia lõpetamiseks. Jään huviga järgmise lugemist ootama.
Teksti loeti inglise keeles