Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Roger Zelazny ·

Sign of the Unicorn

(romaan aastast 1975)

ajakirjapublikatsioon: «Galaxy Science Fiction» 1975; jaanuar - märts
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Ükssarviku märk»
Tallinn «Varrak» 2001 (F-sari)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
  • F-sari
Hinne
Hindajaid
17
11
1
0
0
Keskmine hinne
4.552
Arvustused (29)
Valentin Abramov

Amberit ähvardab oht ja antud hetke peategelased on alguses kõik koos (haruldane nähtus kroonkate jaoks, tavaliselt on puudu just olulised tegelased, jättes paljud otsad lahti ja andes palju ruumi oletusteks). Tulemusena veidi selguvad tegelaste ambitsioonid ja motiivid, nii hästi-halvasti kui see siin üldse võimalik on. Edasi aga hakkavad sündmused hoogsalt arenema ja seda kahes suunas. Ühelt poolt katsed lahendada tekkinud olukorda, teiselt poolt tegevuse käigus järjest rohkem avanevad eelnenud sündmuste tagamaad ning need sündmused ja tegelased paistavad järjest uues valguses. Lisaks tegelased muutuvad sündmuste käigus, teisisõnu arenevad. Selle osa lõpu Corwin erineb tunduvalt Corwinist kes esimeses osas trügis Amberi trooni poole. Ühtlasi avanevad selle maailma järjest uued ja uued tahud. Ette rutates, nii on see tsükli lõpuni.
Teksti loeti vene keeles
Indrek Hargla

Jah, sündmused hakkavad juba ülehelikiirusel arenema ja Amberit ajutiselt valitseval-haldaval Corwin kipub järg käest ära minema. Lugejal õnneks mitte. Peamiselt selguvad siin eelmiste sündmuste tagamaad - paljugi tuleb ümber hinnata.

Kohe alguses lüüakse jälle üks vennastest maha - järgi jääb neist seitse, kuid seda enam sekkuvad pärilusvaidlustesse armsad õeraasud.

Kui olukord Amberis romaani keskel juba pisut tüütama hakkab, satub Corwin äkitselt varju Maa. Seal on juba palju põnevam... Kohati üsna kriminaalromaani sarnane tegevustik, nauditav igati.

Kipub enne lõppu veidi liiga segaseks aga mitte dramaatiliselt. Zelazny on suurepärane stilist, ta hoiab ohje tugevalt peos, väldib liigset romantikat ja vägivalda; ei hakka oma teksti ise liiga kaifima; mõtleb igal sammul lugejale. "Avalon" oli "viis" plussiga, "Unicorn" "viis" miinusega. Mis muud, kui tuleb agaralt edasi lugeda, seda raamatut ei oskagi kuidagi arvustada - üks mõnus "Amber", noh, saate aru küll...
Teksti loeti inglise keeles
Erkki Lindpere

Mulle tundus see raamat palju parem kui Amberi esimene osa (teist ei ole veel lugenud). Ei viitsi praegu mõelda mida siia veel võiks kirjutada.
Teksti loeti inglise keeles
Margus Freudenthal

Tjah, Amberi sari läheb omasoodu edasi ning peategelastel on pidevalt mingid jamad kaelas. Ehkki lugesin teksti mõnuga läbi, panen nelja, sest üks ja sama raamat kolmandat korda järjest hakkab juba üksluiseks muutuma.
Teksti loeti inglise keeles
Annaliisa

Noh veerisin siis raamatu vene keeles läbi.Neetud, ma ei saanud 25% raamatust aru kuna tegemist oli vene keelega, aga see millest aru sain oli KURADIMA HEA!!!

Karp jääb lahti kui seda loed, sest just siis kui sa oled kindel et nüüd lähevad asjad rahulikumalt, juhtub midagi jahmatavat. Kahekõne on tegelaste vahel suurepärase huumoriga.

Selles osas pööratakse kõik pea-peale. Kes eelmistes osade olid negatiivsed tegelased on selles osas positiivsed ja vastupidi. Saab teada palju uut ja sokeerivat.

Väga, väga , väga hea osa. Kõige parem vist.
Teksti loeti vene keeles ja eesti keeles
Taavi Kalju aka Ghilderich

Nojah, pole midagi öelda. Corwini seiklused jätkuvad sama pöörase tempoga kui eelmistes osades. Samuti saavad paljud eelnevad sündmused siin seletatud, see aga avab palju kaarte.
Teksti loeti eesti keeles
Siim Espenberg

Tore ja väga head hinnet vääriv lugu muidugi, aga jõle kurb, et nagu juba tavaks saanud, nii lõpeb ka see raamat üsna põnevas kohas ära. No ega midagi, ootame järgmist osa mastaapsest "seebist" nimega Amber.
Teksti loeti eesti keeles
Maniakkide Tänav

Tegelikult ei toimugi ju nagu midagi uut, seletatakse väheke seda mis enne segaseks jäi. Asi mis hakkab ära tüütama on see, et iga kümne lehekülje järel võtab keegi kätte ning loetleb üles terve perekonna ja mida nood teevad või arvavad. Ausalt öeldes loodan, et keegi võtab varsti suurema veretöö ette ja enamuse neist Oberoni järglastest mullatoidule saadab.
Teksti loeti eesti keeles
Aivar Yorick

Tjah. Pisut enam kui kolm tundi ja jälle üks raamat läbi. Corwinist. Pettusin.Peaaegu pool teost hõlmab see, kuidas kõik Amberisse kogunenud vennased-õesed üksteist kahtlustavad ja neid kahtlusi omavahel jagavad.

Tegelikku actionit on eelmiste raamatutega võrreldes kole kole vähe. Muidugi, Brand tuuakse Amberisse tagasi ning Caine lüüakse maha. Ning keegi susab nii Brandile kui Corwinile. Aga see on ka peaaegu kõik.
Teksti loeti eesti keeles
Märt Saar

Viis miinusega. Kaanekujundus on eelnevate sarjaraamatutega võrreldes silmapaistvam, kuid osati see isegi segas. Isiklikult pooldaks Zelazny teostele tumedaid kaanekujundusi - annavad tekstile teise värvi ja varjundi. IMHO on "Ükssarviku Märk" kõigist kolmest esimesest raamatust kõige igavam, kuigi põnevust oli kopaga nagu alati. Kõige vähem meeldis raamatus need hetked, mil lgp. autor oli üritanud kirjeldada loodust (- ebaõnnestunult). Tihti tekitab meelehärmi Zelazny oskus luua keerukat "lõngakera", mida ei paista isegi kõige kannatlikum "vanaema" lahti harutavat. Vastuvõetamatu on ka see, et Zelazny läks lahenduste andmisega kergemat teed pidi: ta lihtsalt pani mõne rumalama tegelase teose lõpupoole küsima eluvajalikke küsimusi, milleni lugeja poleks iial jõudnud. Ja siis, kui raamat pidi ära lõppema, andis lgp. autor alguse hoopis uuele, hoopis keerulisemale "lõngakerale", mille "vanaemad" lahti peavad purema. Kui autori nimi poleks Zelazny, ei tuleks ka viis. Kuna aga on... siis pika miinusega. Märkimist väärib ka asjaolu, et tekstis ei leidnud ma ühtki viga. Kui "üheksas printsis" jäi silma 1-2 kirjaviga ja "avaloni püssides" 3-4 viga (lk. 93,193,u.123-129), siis "Ükssarviku märgis" oli toimetus teinud põhjalikumat tööd. Minu lugupidamised igaljuhul.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Meeldis veidi vähem kui "Üheksa printsi," ent rohkem kui "Avaloni püssid;" on uskumatu, kuidas Zelaznyl õnnestub pidevalt kõik pea peale keerata ja seda niivõrd usutaval moel.
Teksti loeti eesti keeles
Janek H.

Raamatu eesmärgiks oli vist ainult kaardipaki segilöömine - oli ju selles osas intriige veelgi rohkem, kui teistes osades. Vendade keskmine suhtuminegi Corwin`isse on tunduvalt langenud.

Kuni 70-nda leheküljeni ei toimunud mingit tegevust - ainult meenutused. See-eest raamatu teine pool võtab vähemalt topelttempo ette.
Pole see midagi nii vilets võrreldes teiste osadega, kui mõned arvustajad väidavad.
Eelmise osa lõpus katkenud Dara-liini ei arendatud kahjuks otseselt kuigipalju edasi.
Igal juhul tugevam osa kui eelmine.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Lõpu pärast saab hea hinde. Vahepeal käis juba päris närvidele Monsieur Poirot` stiilis õiendamine ning see koht andis veelkor tunnistust sellest, et kogu see perekondlik kamp (Benedict vast on erand) oma vaimsete võimetega küll ei hiilga... Corwini jaoks üldse kõige olulisem asi, olulisem kui üldse miski muu, oleks pidanud olema Benedicti toetuse kindlustamine. Enne konverentsi pidamist on aga Benedict tema suhtes kaunsi kahtlustava olekuga ning Corwin ei suuda seda seisu ka konverentsil eriti muuta. Arvatavasti oleks taktikaliselt kõige õigem olnud Benedictile demonstratiivselt trooni pakkuda -- kaotada poleks seejuures midagi olnud (kui Benedict oleks trooni tahtnud, oleks ta selle saanud nagunii). Selliste lükete asemel toimub aga mingisugune amatööride melodraama. Ning samas on Corwinil mingid naljakad eelarvamused osa sugulaste suhtes -- kui Benedicti mittekahtlustamisel võiks veel mingi mõistuslik alus olla, siis Gerardi süütuses on ta lausa liigutava naiivsusega veendunud...

Peale selle jäi arusaamatuks Corwini needuse osa Musta Tee tekkimises -- kui esimesed raamatud annavad alust arvata, et tema avas selle oma needusega, siis nüüd näib, nagu oleks seda tekitanud jõud Brandi ja Fiona poolt juba kronoloogiliselt komajagu enne esimese raamatu esimest lehekülge valla päästetud.
Teksti loeti eesti keeles
Lauri Heinsalu

Nagu näha saab seegi Amberi osa viie ja ainult selle tõttu, et on nii hea. Ma arvan, et peaksin mõnele ka nelja panema, et objektiivsem välja näha, kuid samas...mis mõtet sel oleks?! Ütlen kohe selgelt välja, et mulle meeldivad Amberi lood ja ma ei näe põhjust, et miks peaksin ma valetama! See, et alguses on perekond koos mulle just meeldis! Tavaliselt loed raamatuid,kus iga tegelane seikleb erinevas kohas! See teeb raamatu raskesti jälgitavaks! Zelaznyga aga seda jama pole! Yeah...
Teksti loeti eesti keeles
Johannes Koit

Zelazny Amberi sari paistab eelkõige silma keerukate intriigide ning nende rohkuse poolest. Saaga kolmas osa "Ükssarviku märk" pole selles suhtes mingi erand. Vastatakse mõnele eelpool tekkinud küsimusele ning esitatakse hulganisti terve rida uusi. Tants ja trall aga käib üha edasi. Kindlasti meeldiv ja põnev lugemine, kuid kohati ka natuke tüütu. Liiga palju sebimist liiga väheste tulemustega. Sellele vaatamata ikkagi üks korralik neli
Teksti loeti eesti keeles
x
Annaliisa
03.01.1985
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Annaliisa

Mnjah ausalt öeldes see oli üks täielik jama. Mis kurvaks tegi oli see, et olen lugenud paremat fanfictionit selles fandomis kui see Batmani romaan. Mis muud jään fanfictioni juurde. Kellel seda canonit ikka vaja läheb kui fanon seda mitme kordeslt ületab?

Veidike nüüd sisust kah. Gotham citys pandi kunagise rikkurite rajooni pommid mis teatud kuupäeval ja teatud kellajal selle kõik õhku pidi laskma. Pommide panekule jäi aga üks vana pensionäärist tunnistaja kes seetõttu röövitakse kurikaelte poolt. Keegi aga ei arvestanud sellega et see vana naine on mr Bruce Waynei sõber. Nüüd Batman sekkub asjasse ja asub röövi uurima ja sellega kurikaelte plaane segama.

Robin tundus siin hellitatud jõmpsikana. Ainukeseks valguskiireks kogu romaanis oleks ülemteener Albert kelle kuiv huumor oli suurepärane.
Teksti loeti eesti keeles
Annaliisa

Ma teadsin et see pidi üks päev juhtuma, kuid siiski lootsin et ei juhtu. Mu lemmik kirjaniku puhas viite sari langes nüüd kuna raamat saab minult kolme.

No ültse ei istunud minule see teos. Ebausutav, kohati igav ja kuidagi monotoonselt tüütu.

Peategelane oli ebasümpaatne ja hakkas vastu. Leidsin ennast mitu korda raamatut lugedes soovimas, et Hell Tanner sussid püsti viskaks. See väike romanss raamatu lõpu poole ei meeldinud mulle ültse. Kuidagi magedaks jäi see.

Lausa valus on lisada Zelazny viite karjale üks kolm kuid rohkemat see raamat ei vääri. Isegi nelja miinust ei punnita minu nõrgas hindamissüsteemis välja. Veidike pettunud, mis muud.
Teksti loeti eesti keeles
Annaliisa

Suurepärane raamat suurepärase huumoriga. Ma ei uskunud iialgi et ma kusagil saan näha Kõrilõikaja Jacki kui sümpaatset kuju või näha Suurt Dedektiivi dransvestiitsete kalduvustega.

Raamatu mängulisus ja kiire tempo mulle endale isiklikult meeldisid väga. Asi oli voolav ja ei jäänud kusagil toppama, mul ei tekkinud kordagi tunnet, et igav on või et jätaks paar lehekülge vahele.

Kassi ja koera omavaheline sõprus tekitasid sooja tunde ja igakord oleks neid nii väga-väga kallistada tahtnud. Lõpp oli väga üllatav ma poleks iialgi uskunud et rott midagi sellist teeb. Pani muigama küll kui avajad asjale pihta lõpuks said.

Lemmik kohaks peaks olema grupiline surnuaia külastamine ja siis seal kehaosadega kauplemine. Olen kindel et võtan raamatut vell paljugi kordi tulevikus kätte ja loen uuesti.
Teksti loeti eesti keeles
Annaliisa

Aplaus Bravo Bravissimo! See on nüüd mu lemmik Pratchett Mordi kõrval. Oli tunda et seda raamatut on kaks autorit kirjutanud, erines kettamaailmast piisavalt. Huumor oli suurepärane. Lõpp oli küll raamatul nagu veidike punnitud, aga ei rikkunud seda ära. Kindel viis, ilma igasuguse kõhkluseta.
Teksti loeti eesti keeles
Annaliisa

See oli meeldiv ja lõbus raamat õhtu veetmiseks. Lemmik kohtadeks peaksid vist olema leheküljed surmaga ja ka loomulikult neli (praegusel juhul kolm) maailmalõpu ratsanikku baaris. Kirjeldused olid väga originaalsed ja vaimukad. Saab nelja kuna olen ka paremat Prachettit lugenud ja olen kindel et loen veelgi.
Teksti loeti eesti keeles
Annaliisa

Sain kah siis lõpuks läbi. Meeldiv ja kaasakiskuv, minu jaoks vahepeal küll liiga lääge, aga elasin üle. Mõnikord oli küll raske uskuda kuidas Savol vedas ja et ta kohe nii ruttu ära armus ja printsi valgel hobusel mängima läks, aga mõnus sellegipoolest. Ei usuksgi et eesti oma toode on.
Teksti loeti eesti keeles
Annaliisa

Mulle meeldis. Raamatus hakatakse röövima sõjakooli kunagisi õpilasi (loe eriti need kes Enderi käsutuses töötasid)ja ainuke erand on Bean (loe proovitakse mõrvata). Nüüd on Beani õlul proovida vangid tagasi varastada ja vabastada. Samal ajal proovivad maailma oma võimu alla saada kaks geeniust Peeter Wiggin ja Achilles. Bean otsustama kumba ta neist tahab maailma juhtimas näha ning abistada. Saame teada mis sai maast ja Beanist ja kõigist teistest peale Enderi lahkumist. Ja mida teised teevad ja kuidas ilma Enderita toime tulevad. Raamatus hakkab nn. Kolmas Maailma sõda ja kõik lahingukooli õpilased on riigite kalleim vara. Minu meelest oli huvitav ja kaasakiskuv.
Teksti loeti inglise keeles
Annaliisa

Raamat oli hea ja andis "Enderi mängule" uue vaate. Ehk see raamat algab enamvähem sellel ajal kui "Enderi mäng" ja lõppeb ka samal ajal. Peategelaseks on siin Bean kes oli Enderi sõber. Ta sobib väga ka üksikult lugemiseks ilma "Enderi mänguta". Nagu eelpool mainitud ei olnud mõned jutuajamised täpselt samad nagu "Enderi mängus" see oli sellepärast nii kuna inimesed mäletavad jutuajamisi teisiti. Igastahes meeldiv lugemine. Muud midagi.
Teksti loeti inglise keeles
Annaliisa

Meeldivad kaks raamatut. Mis räägivad Ender Wiggini elust ja tema lunastuse otsingut. Stiilid pidavat raamatutel üpriski erinevad olema. (Isiklikult ma seda aru ei saanud)Lugeda neil kel meeldib ka sügavamalt asjade üle juurelda.
Teksti loeti eesti keeles ja inglise keeles
Annaliisa

Meeldiv raamat. Ma küll ei pannud tähele et ta nüüd nii raskepäraselt loetav oli. Jah tõesti ei olnud enam seda tampi taga, liiga palju Pipot ja katoliiklust, aga sellegipoolest tore raamat. Meeldisid sellised väikesed tüngad, mis seal sees olid. Näiteks kui Ender piiskopi ees põlvitas.
Teksti loeti inglise keeles
Annaliisa

Imelik inimene nagu ma olen igastahes mulle oli koer siin kõige tähtsam. Kui ta tagasi tuli olin väga õnnnelik, et ei saanudki surma. Lõpp oli veidike kõhe aga sellegipoolest huvitav. Kirjeldused olid sellest suurepärased.
Teksti loeti eesti keeles
Annaliisa

Hea jutt, lihtsalt hea jutt. Lõpp oli väga hea ja inimloomus toodi hästi esile. Isegi liiga hästi...
Teksti loeti eesti keeles
Annaliisa

Väga tore ja meeldiv raamat. Olen täiesti kindel et palju jäi mul ka arusaamatuks. Romaanis oli selline tore fiiling algusest kuni lõpuni. Ja mulle meeldis kuidas tegeliku olukorra paljastamiseks visati meile ainult kilde mille kokku sopitamisega pidime ise hakkama saama. Meeldis ka väga kuidas raamatut alustai lõpust siis viidi algusesse ja siis jälle lõppu tagasi. Selline segane aga väga võluv raamat. Kindlasti ülelugemisel vastan palju uut. Kindel viis.
Teksti loeti eesti keeles
Annaliisa

Jutt on lühike umbes poolteist lehekülge, aga ometi suutis see mulle muljet avaldada. Kui seda lugeda niisama jutuna saaks ta minult ühe. Aga kui võtta seda proloogina Huku trumpidele on ta hea. Nimelt selles on salapära. Me ei tea et see on Merlin kes Logrust parajasti kõnnib. Me ei saa ültse aru mis seal sünnib kuid siiski see tekitab põnevust ja soovi saada rohkem teada. Mulle lihtsalt meeldis.
Teksti loeti inglise keeles
Annaliisa

Jutt hakkab sealt kus me viimati Rinaldost kuulsime ehk mustriga kohvi joomas. Saame teada kas Luke veri sattus mustri peale või ei. Selline tore Amber, lihtsalt armastan seda kohta midagi ei anna parata. Kuuleme lähemalt spikarditest ja avastame Vialle oskuse. Igastahes mulle meeldis. Nimi jutul on sobiv ehk näeme Luke müügimehe oskusi. veidi.
Teksti loeti inglise keeles
Annaliisa

Jutuga seotakse kokku raamatutes lahti jäänud otsi. Kord on Frakiri juurde jõudnud. Näeme asja tema seisukohast ja kuuleme mis kägistajast ka sai. Selline tore jutuke mis annab lootust, et Frakir kunagi ka peremehe juurde tagasi jõuab. Nuuks ma lihtsalt armastan seda kägistamispaela.
Teksti loeti inglise keeles ja vene keeles
Annaliisa

Mida teeksite teie kui olete rahulikult õhtul magama läinud ja keset ööd avastate ennast kellegi võõraga armatsemas? Igastahes Merlinil on selline situatsioon. Lugu jätkub enamvähem sealt kus kümmnes raamat lõppes. Kirjutatud sellises Zelaznyle kohases huumoris. Kahju et nii lühike oli.
Teksti loeti inglise keeles ja vene keeles
Annaliisa

Läksin nädal enne suvevaheaja algust raamatupoodi. Sattusin allahinnatud raamatute juurde ja panin tähele, et kogu selle naistekate ja muu träna vahel vahtis mulle vastu mingi F-sarja raamat. Maksis ta mul vist viiskümend krooni. Päris odav tundus hakkasin siis mõtlema, et kas ostan või ei. See on ilmunud neli aastat tagasi, pole ära ostetud, ju siis pole teab mis teos, või olen äkki sattunud raamatu otsa mis kuskilt varudest leiti? Äkki mõni otsib ja loodab leida ja mina siis satun niimodi peale. Ostmise kasuks sai Strugatskite nimi. Olin nime kuulnud, aga ise mitte lugenud. Seisis siis mul ta kolm kuud riiulis kuni järjega temani jõudsin ennem oli lihtsalt nii palju muid asju vaja läbi saada. Hakkasin siis lugema. Päris tip-top asi. Tegevust nagu eriti ei olnud, aga see mulle just ta nii omapäraseks tegigi. Pooltele asjadele ma kindlasti pihta ei saanud aga mis mul sellest ei vaeva oma väikest peakest sellega. Kindel oli sellel raamatul vaid see, et fiiling oli tugev ja kuidagi omapärane. Mulle oli see pime ja vihmapladistav linnake kuidagi sümpaatne ja see laul mis meie Viktor bandsol laulis oli nii tore ja mõnus. Lihtsalt meeldis raamat ja tekitas sellise imeliku fiilingu. Muud vist enam öelda ei olegi.
Teksti loeti eesti keeles
Annaliisa

Hea raamat mis vahel meenutas mulle millegi pärast Terry Prachettit. Romaan räägib ühest Cyrici kummardajast nimega Seraph Malik el Sami yn Nasser ja tema reisist oma jumala päästmiseks. Nimelt on Valede prints Cyric hulluks läinud peale oma suure raamatu Cyrinishadi kirjutamist. Ning oma jumalikud kohustused milleks on, inimesi intriige, mõrvu ja reetmisi plaanima, soiku jätnud. Teised jumalad proovivad ta seisundit kohe ära kasutada ja kutsuvad kokku jumalate kohtu, et Dark Sun Cyric tema jumala võimetest vabastada. Nüüd saadabki Cyric oma truu kummardaja Maliki enda kuulsat raamatut, mis on teiste Jumalete poolt varastatud, tagasi röövima. Nimelt kavatseb Valede prints Cyric oma raamatut kohtus enda kaitseks kasutada. Aga selle peale Cyric ei tulegi, et ta alamal on teised plaanid. Mis sellest kogu jandist saab ma ei hakka kirjutama, aga kui huvi pakub siis lugege.
Teksti loeti inglise keeles
Annaliisa

See jutt räägib Chenayast ja tema plaanist vabaneda PFLS-ist.Tema plaani kohaselt peaks kõik libedalt ja kenasti minema, aga asjad ei lähe alati soovi kohaselt.

Mu üks lemmik tegelasest selles jutus muutus mulle väga ebasümpaatseks. Nimelt selles loos on näha kui hellitadud ja julm laps on Chenaya. See tema kahetsuse värk mulle ültse korda ei läinud. Miks pidanukski? Ta hävitas paar elu oma tobetate mängudega ära. Jutt saab mult siiski viie kuna suutis minus nii suured emotsioonid esile kutsuda ja kuna oli hästi kirjutatud. Lõpu lause oli kah suurepärane ja väga sobiv.
Teksti loeti inglise keeles
Annaliisa

Pelgupaika saabub katk Illyra ja Gilla pärast. Nad soovisid kättemaksu oma laste surmade pärast. Nüüd peab Lalo olukorda parandama.
Teksti loeti inglise keeles
Annaliisa

Selles osas on antoloogias lood väga tihedalt seotud. Eraldi on neid nagu väga raske võtta.Koos on nad kindel tervik ja kindel viis.
Teksti loeti inglise keeles
Annaliisa

Saab lõpule Niko lahing. Strat päästetakse ja Ichade saab ka võidu. Suurepärane lugu selle antoloogia lõpetamiseks. Jään huviga järgmise lugemist ootama.
Teksti loeti inglise keeles