Lugu algab kuue miljoni aasta eest, kui Abagail Gentian lasi endast teha tuhat klooni ja saatis nad galaktikasse laiali: koguma teadmisi, hankima tarkust, kogemusi, mälestusi. Selliseid kloonide suguvõsasid on teisigi. Gentianid tegutsevad galaktikas ehitajatena: nad ümbritsevad kollapseeruvaid tähti tähetammidega, et planeedid, kus elatakse, säiliksid.
Kuue miljoni eduka aasta järel on keegi otsustanud hävitada Gentiani suguvõsa. Suguvõsa liikmetel tuleb hakata detektiivideks, tuleb välja selgitada vaenlased. Paksu raamatu algul oli Abigail Gentiani kloone natuke alla üheksasaja, poole pea väheke üle viiekümne.
Lõpplahendus tuleb naabergalaktikas. Ilmselt on see nii ajaliselt kui ka ruumiliselt kõige mastaapsem Reynoldsi romaan. Kui just norida, siis puuduseks võiks ehk pidada seda, et tegelased intrigeerivad, reedavad ja armastavad just nii nagu seda tehti tuhat aastat tagasi ja tehakse nüüd – kuus miljonit aastat pole inimeses midagi muutnud! Aga teisalt, kui see poleks nii, jääksid kõik tegelased ääretult võõrasteks, paberlikeks. Hindeks muidugi viis
Kuue miljoni eduka aasta järel on keegi otsustanud hävitada Gentiani suguvõsa. Suguvõsa liikmetel tuleb hakata detektiivideks, tuleb välja selgitada vaenlased. Paksu raamatu algul oli Abigail Gentiani kloone natuke alla üheksasaja, poole pea väheke üle viiekümne.
Lõpplahendus tuleb naabergalaktikas. Ilmselt on see nii ajaliselt kui ka ruumiliselt kõige mastaapsem Reynoldsi romaan. Kui just norida, siis puuduseks võiks ehk pidada seda, et tegelased intrigeerivad, reedavad ja armastavad just nii nagu seda tehti tuhat aastat tagasi ja tehakse nüüd – kuus miljonit aastat pole inimeses midagi muutnud! Aga teisalt, kui see poleks nii, jääksid kõik tegelased ääretult võõrasteks, paberlikeks. Hindeks muidugi viis