Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· J. K. Rowling ·

Harry Potter and the Prisoner of Azkaban

(romaan aastast 1999)

eesti keeles: «Harry Potter ja Azkabani vang»
Tallinn «Varrak» 2000

Sarjad:
Hinne
Hindajaid
20
5
2
0
1
Keskmine hinne
4.536
Arvustused (28)
Eilish

Milline õnn olla esimene arvustaja!!! Raamatu kolmas osa on eriti põnev!!!Lugu on selline, et Azkabanist, kohutavast vangikongist pääseb lahti üks hirmuäratav kurjategija, kes on ainsa needusega 13 mugu hävitanud ja kes haub kurje plaane Harry vastu (võibolla...). Sigatüüka kooli seatakse üles eriti tugev valve, kuid ükski valve ei pea nii kavalat ja salapärast vangi. Kõik tundub olevat esialgu üsna selge ja ette nähtav, kuid tegelikkuses pole tõsi ükski asi, millele te esimesena mõtlesite, isegi vanad tuntud asjad ja olevused on hoopis teised!!!Tjah, kui Severus Snape välja arvata...Ma hea meelega hammustaksin teda.Urr.Aga raamat saab ikkagi 5 punkti (Severus Snape´i miinus 500 punkti ei lähe arvesse, see läheb Slytherini arvelt maha!)
Teksti loeti eesti keeles
Annaliisa

Nõustun täiesti Eilishiga.Kolmest osast siiani kõige paksem ja parem.Lõpp on väga pingeline ja põnev.Harry elu on Dursleyde juures juba veidi parem. Tõesti kõik mis algul tundus selge ei ole nii nagu näib.Ootan põnevusega neljandat osa!Mulle isiklikult Snape meeldib raamatus väga!
Teksti loeti eesti keeles
Maniakkide Tänav

Laekus: 26.10.2000, kell 11.56 Hinne: 4

Taas hea osa, ainus asi mis mind ärritab on see, kuidas autor iga raamatu alguses kõik eelneva läbi nämmutab ja uuesti üle seletab, et kes on kes jne. Muidu igati normaalne.

Nüüd 13 aastat hiljem üle lugedes, tõstan hinde viiele. Eks need vead, mis varem mind häirisid on ikka samasugused :D, lisaks ülalmainitule ka veidi liiga pikaks venitatud sebimine Huilgavas Hurtsikus, aga nüüd need enam nii ei seganudki kui esimesel korral. Olen vist muutunud vanemaks ja leplikumaks :P
Teksti loeti eesti keeles
Saara

Mina Severus Snape´i hammustama ei hakkaks - on ju ikkagi tegu nõiajookide õpetajaga ja kes teab, mis möksi ta endale peale on määrinud... :) Aga raamat oli muidu, jah, hea. Alguse läbinämmutamine on muidugi tüütu, aga nii saavad seda lugeda ka need, kes eelmisi osasdi lugenud ei ole (ja see suurendab kindlasti müügiedukust). Ei tea, millal järgmine tuleb?
Teksti loeti eesti keeles
Must Kass

talutav lastekas. mis täidab parema puudusel ühe õhtupooliku ja toob seejuures imetabasel moel meelde, et Pratchett on Rowlingiga võrreldes ikka hea kirjanik.
Teksti loeti eesti keeles
Avo Nappo

Mnjah. Tõesti, talutav lastekas. Samas, kangesti jääb mulje et tädi Rowling on ennast ilusasti sisse töötanud ja laseb neid Pottereid nyyd nagu vändrast saelaudu. Einoh, tubli muidugi. Aga lastekirjandust _on_ ju ometigi pareminigi kirjutatud.
Teksti loeti eesti keeles
Taavi Kalju aka Ghilderich

Esimene Potteri romaan, mida ma lugesin, ning hakkas meeldima. Igati kobe lasteraamat, mida kannatab ka täiskasvanul lugeda. Oleks ma nii 10 aastat noorem, oleks ma ilge Potteri fänn, nüüd aga lihtsalt meeldib. Mõnus ajaviide, tasub lugeda.
Teksti loeti eesti keeles
Märt Saar

Sisukokkuvõte tunduks mõtetu. Tegemist on lihtsalt suurepäraselt paeluva lasteraamatuga. Kuid raamat lugemiseks ainult kõlbabki.
Teksti loeti eesti keeles
Kalevipoeg

Tegemist on suhteliselt talutava raamatuga, kus seekord ei olnud küll nii palju huumorit, kui eelnevates osades, aga see-eest veidi rohkem inimlikku lähenemist. Seekord ei tundunudki raamat nii vastikult - või naljakalt - üheülbaline. Ja veel üks asi, mis meeldis, oli lõpp. Siin ei olnudki suurt ja au ning kuulsust toovat kangelastegu. Hea vägitegu ning pinev probleemile lahenduse leidmine küll olid, aga seda, et Harry asja taga, võisid teada vaid neli isikut. Otse loomulikult ei ole viis puhas, vaid miinusega, aga siiski - piisavalt hea raamat, et aega maha võtta ja end lugema unustada.
Teksti loeti eesti keeles
Tarts

Häda neile, kes enne kolmandat osa on neljanda läbi lugenud. Jumala eest, nagu 3 numbrit vajalikust väiksem suusamyts oleks pähe t6mmatud. Kui neljandas oli olemas k6ik elemendid, mida heaks ajaviiteks tarvis ja isegi ysna 6iges proportsioonis, siis "Azkaban.." on lootusetult ära vussitud. Asi on proovitud ajada nii p6nevaks, et see l6puks ajab ainult haigutama ja nentima, et "ahah, et siis hoopis nii oli". Peale selle tundub, et aeg-ajalt kipub tädi Rowlingul m6ttel6ng käest minema ja kontroll syndmuste üle käest ära kaduma. Nojah, ja siis need "peened" vihjed inimeste ja asjade olemuse kohta. 6petaja, kelle nimi on Lupin, mis te arvate kes ta siis on? 6ige! P6nev nagu kanamuna. Keeruline nagu sirgjoon. Objektiivne nagu kommunism.
Teksti loeti eesti keeles
Lily Tamm

Selgelt kõige parem Potteri raamat.Mulle meeldisid väga Dumbledore, Snape, Lupin ja Sirius.Muidugi on tüütu lugeda, kui algul kõike korratakse, kuid sisu oli väga hea.
Teksti loeti eesti keeles
Meelis Sepp

Avastasin võlurpoisikese Harri seikluste juures ühe huvitava asjaolu, mida eelarvustajad pole miskipärast märganud. Nimelt on Harri seiklused suurepärased pohmellipeletajad. Kui ikka näiteks laupäeval on tunda et eelmine õhtu sai pisut liiale mindud, ja seepeale peatükk või paar neid suurepäraseid tobedusi lugeda, kaob pohmell nagu s..t ihust. Hinne ongi antud Potteri ravivõimetele. Ilma nendeta oleks raamat sobilik pannialuseks.
Teksti loeti inglise keeles
Lauri Heinsalu

Potteri osadest siiamaani oli enim pooldatud, kuid pärast Goblet of Fire inglise keeles lugemist ei ole enam väga kindel.
Teksti loeti eesti ja inglise keeles
Johannes Koit

Mind hakkab see väike võluripoiss juba kergelt ära tüütama. Jah, raamat on tempokas ja põnev, sündmused piisavalt keerulised (noh, lastele, ma mõtlen), kuid see on ka kõik. Uudsus on kadunud. Ma saan aru, et mõtekas on rauda taguda seni, kuni see kuum on, aga see ei tähenda, et asja võiks lõdvalt üle jala lasta. Ah, mis ma ikka virisen. Üsna korralik ajaviide, neli miinus.
Teksti loeti eesti keeles
Moonika Lembinen

Mulle meeldis, lugesin seda kõigist seni ilmunud viiest kõige esimesena ning see on jäänud mu lemmikuks, kuigi ka teised on üsna vahvad.

Eelarvustaja Tarts võiks aga meelde tuletada, et tegu on lasteraamatuga ja vaevalt väga paljud lapsed teavad, et `lupus` on ladina keeles hunt ning, et ka õpetaja Lupuni eesnimi Remus seostub antiikse Rooma mütoloogia/ajaloo kaudu huntidega. Ning on üsna tõenäoline, et ka paljud lapsevanemad selliseid asju ei tea. Sama kehtib kõigi teiste ""peente" vihjete inimeste ja asjade olemuse kohta" puhul, mida ülal küll mainitud pole.
Teksti loeti eesti keeles
Alari Rajande

Liiga "pingutatud" süzee ja lõpp - kes-mis-loom-oli kippus keeruliseks minema. Nii palju kui seda lõppu üldse oli. Sisuliselt on "Azkabani vang" pigem "Tulepeekri" esimene köide.
Teksti loeti eesti keeles
Jaan Hansen

Jätkuvalt sujuv kerge lugemine, mis sisaldas seekord lõpupoole ühte elementi, mille vastu mul raamatutes ja filmides nõrkus on. Ühtlasi on raamatute sujuv järjest süngemaks minek sarja plussiks.
Teksti loeti eesti keeles
x
Eilish
06.07.1979
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Eilish

Kahjuks pole ma saanud seda lugu küll lugeda, kuid eesti keeles kuulasin lugu Vikerraadios nime all "Tragöödia Star Queenil". Panen siia ka audiolingi.

http://vikerraadio.err.ee/v/kuuldemang/loigud/d955c989-d097-43ca-aefb-3ba6ed4dd509/kuuldemangud-tragoodia-star-queenil

Audioversioon keskendub kahele mehele, kes jäävad "kosmosehätta". Nimelt kaovad ühel hetkel laeva hapnikuvarud ning kuna mõlema mehe jaoks tagasipöördumiseks hapnikku ei jätku, peavad nad otsustama, kes elusana tagasi pääseb. Tegemist on mõnes mõttes isegi rohkem psühholoogilise looga, mida võiks vabalt asetada mistahes konteksti (nt allveelaeva) ja mistahes ajastusse. Samas jätab loo jutustaja (ellujäänu) mõnevõrra liigselt kaine arutelu lahenduse nii mõneski osas lahtiseks...
Teksti loeti eesti keeles
Eilish

Üldiselt on raamatud ajas rändamise ja ajaga sehkendamise kohta mulle nagu kompvek - kuidagi ei saa vastu panna ning väga harva juhtub, et hammaste vahele satub midagi söödamatut.Igatahes köitis see raamat oma mastaapsusega - kuigi teos ei olnud ilmatuma paks, oli tekst tihe, põnev ja mitmetahuline. See on pannud mind sellest ajast peale raamatupoodides Sci-Fi riiuleid läbi kammima, lootes leida ka järgnevaid osi - Sunstorm ja Firstborn. Seni paraku tulutult.Raamatus "Time`s Eye" on ühendatud Baxteri ja Clarke`i suurepärane fantaasia, teadmised ning jutustamisoskus.
Teksti loeti inglise keeles
Eilish

Tartlasena olen tahtnud Frenchi ja Koulu lugusid ammu lugeda - kas või kui palju alternatiivajaloos tänapäeva inimesele tuttav tundub.Meeldiv üllatus oli see, et kõigest seniloetust on raamat ikkagi väga erinev, samas oli seal palju lõbusalt äratuntavat ning kuigi autor erinevate klišeede ja stereotüüpidega kohati isegi liiale läks, haakus see omamoodi raamatu stiiliga. Siin ei ajanud miski vihale, vaid pigem äratundmisrõõmus muigama - raamat pani naerma enese kui eestlase üle, samas kedagi valusalt puudutamata. Žanr on muidugi mugav - sellises alternatiivajaloos võib lasta fantaasial lennata ning keegi ei hakka küsima, MIKS on maailma ajalugu just nii näinud. Pigem naudid seda õhulist paroodiat ning elad kaasa peategelaste omamoodi muretule elule. Kas sellist Eestit me tahaksimegi? Ei tea, aga midagi ihaldavalt utoopilist selles ometi on...
Teksti loeti eesti keeles
Eilish

Täitsa põnev lugemine, aga lõppu oli selline pundar seotud, et hing karjus selguse ja lahenduse järele. Miks keegi ei söandanud lennata sinna, kust Masinad tulid või läksid? Nii oleks tahtnud teada. Strugatskid oli loole loonud ikka nii mitu kihti, et pärast lugemist jäi tunne, nagu oleks lugenud mitut lugu korraga. Seda enam oleks tahtnud rohkem lahendusi, et pärast ei jääks pea nii paks.
Teksti loeti eesti keeles
Eilish

Lugu iseenesest oli kohati isegi põnev. Aga lõpplahendus (kuigi romantiline) oli igav ja pani sellele punaselt nõretavale loole veelgi nõretavama punkti. Siit tuleb liiga selgesti esile kommunistlik idee inimesest kui jumalast, kes "korrigeerib" looduse tööd - alates jõgede ümber pööramisest lõpetades kellegi ajus sorkimisega, et toota imeinimesi. Muidugi tagajärgedele mõtlemata. Suure hurraaga minnakse peale ja kirjanduslikult võib ka suure hurraaga lõpetada, aga nagu näitab ajalugu, saabki seda teha vaid kirjanduses.Natuke tigedaks tegi...
Teksti loeti eesti keeles
Eilish

Kui jätta välja kõik see nõukogude kommunistlik propaganda, oli lugu iseenesest päris vaimukas, aga jällegi, nagu teisteski kogumiku lugudes, oli puänt justkui puudu. Ma peaaegu et ootasin seda, et lugu lõpeb sellega, kuidas inimene saabubki Marsile ja kuna tšungrilastel suurusjärkudest aimugi polnud, ei kujutanud nad ettegi, et ongi sipelga suurused ja inimene astub nad lihtsalt neid märkamatagi laiaks, otsides Marsilt tsivilisatsiooni. Minu jaoks oleks selline pööre loole pannud koomilise punkti ning oleks andeks andnud ka selle kommunistliku soigumise. Panen 4, sest loos oli siiski päris palju päris head kriitikat inimmõistuse pihta. Miks ka mitte.
Teksti loeti eesti keeles
Eilish

Appikene, miks ta ometi selle loo sedasi pooleli jättis??? Iseenesest polnud süžee üldse paha, isegi põnev oli lugeda, aga lahendus jäi täiesti olematuks. Ei tundnud keegi huvi ei teiste linnade vastu planeedil, ei otsitud (ei leitud) glegidele mingit lahendust ei planeedi peal ega maal. Paraku pole see kogumikus "Põgenemiskatse" ainus pooliku lahendusega lugu. Jah, võib-olla tahtis autor jätta loo lahtiseks, et lugeja saaks oma fantaasiat kasutada, aga no ma siis juba kirjutan pigem oma loo, kui tahan oma fantaasiat kasutada. Enamasti ma naudingi lugudes ju seda, et kirjanik loob probleemi, probleem kulmineerub ja siis sõltub kõik sellest, kui peenelt ja nauditavalt oskab kirjanik sellele lahenduse leida. Aga kui lahendus puudub, jätab see veidi laisa mulje küll. :D
Teksti loeti eesti keeles
Eilish

Iseenesest oli tegu üsna põneva looga, ent oleks ehk oodanud põnevamat lahenduskäiku. Näiteks mis sai kivist, mis tollal preestri jalge ette kukkus? See lihtsalt kadus? Aga lahendus oli teravmeelne ja kuigi olen ise kristlane, ei pea ma inimeste pühakuks vorpimist eriti õigeks - tänapäeval ei ole pühakuid mitte ka 995, vaid katoliku kirikus midagi oma 10 000. Aga see selleks, väike torge ajaloos levinud nõmeduste pihta (indulgentsid jms) ja tänapäeval levinud ignorantsuse pihta annab loole kahtlemata teravust. Ja noh, kirikutegelase ja kristlase vahe on paraku vahest kilomeetrite laiune. Selles loos mängivad traditsioonid, neile mõtlematu allumine ja muu, mida kahjuks ka tänapäeval liiga sageli kohtab. See teeb selle 1960ndatel kirjutatud loo ka tänasel päeval küllalt aktuaalseks.Euroopium annab sellele loole vaid sära juurde, aga sellelt loolt oleks justkui Part II puudu, miski jääb nagu närima, midagi oleks võinud veel juurde lisanduda...
Teksti loeti eesti keeles
Eilish

Lugesin teost kogumikus "Põgenemiskatse". Terve see kogumik on täis nõretavat kommunismiülistust ja tolleaegse inimese igatsus idealistliku Utoopia suunas. Midagi on selles loos justkui nostalgilist - võib-olla see igatsus, et ehk ongi 300 aasta pärast maailmas rahu, õnn ja üksmeel, kuigi see on äärmiselt naiivne lootus. See naiivsus läbib minu meelest ka tervet jutustust - õnn taandatakse kommunismi ja robootika võidule, kus konfliktid on minimaalsed või puuduvad täiesti. Nagu keegi siin eespool ka mainis, ei ole loos midagi sellist, mis seda teravustaks. Ei saa öelda, et seda just otse igav lugeda oli, aga see oli uinutav, veniv ja etteaimatav. Ka inimeste ja isegi mitteinimeste (pean silmas tioomlast) karakterid on küllalt üksluised ja isegi tuleviku-Pogodini ema tõrksus kõige uue vastu mõjub pastakast väljaimetuna.Jah, inimloomus küll ei muutu, aga siin näib, nagu oleks 1960ndate idealistlike vaadetega inimesed lihtsalt pandud äkitselt tuleviku keskkonda ning nad on jätkanud elamist seal silmagi pilgutamata. Jah, nüüd tean, mis puudu on - see imestus, vaimustus, emotsioonid, mida ootaks nii peategelastelt kui ta teistelt. 300-aastase inimese ärkamine tulevikus on raamatus justkui sama tavaline sündmus kui uue automudeli turuleilmumine - see ei tekita mingeid erilisi emotsioone. Aga eks see emotsioonitus natuke vist kuulus kommunistliku Utoopia juurde...
Teksti loeti eesti keeles
Eilish

Mulle ikka ja jälle meeldis, aga eks ma olen selles vanuses ka (28 :D). Ja hoolimata kõigest jään ma Snape´ile truuks - mõnus värvikas karakter, keda ma olin nõus 3.osas hammustama, aga olen õppinud sellest sellist lugu pidama. :D
Teksti loeti eesti keeles
Eilish

Aga mulle jälle meeldis. Võib-olla oli asi selles, et lugesin järjest kolm "Kosmoseodüsseiat" läbi ja tean, et kolmas ei ole Clarke`il ka viimaseks jäänud. Naudin lugedes ka seda, mida paljud ilmselt ei naudiks - üksikasjalikke tehnilisi kirjeldusi. Clarke on selle ala meister.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Eilish

Tutvusin selle raamatuga just tema sünnimaal, Hollandis, kuid otsustasin, et ei hakka ennast Mulischi süvafilosoofiast hollandi keeles läbi närima ja valisin inglise keele. Sellest hoolimata osutus raamatust läbinärimine kõike muud kui lihtsaks, aga sedavõrd sügavam on jälg, mis see minusse jättis.

Raamat viib meid esmalt aja ja mateeria piiri taha, "igavikulise võimu" esindajad plaanivad väljavalitud lapse ilmaletulekut - lapse, kes peaks täitma teatud ülesande ning päästma sellega taevase riigi. Sellise lapse ilmaletuleku ettevalmistamine vajab aga vähemalt 3 generatsiooni, et soovitud geenikombinatsioonid kokku juhtuksid. Nii algabki lugu 2.maailmasõja ajast lapse vanavanemate kokkuviimisega ning liigub läbi aastakümnete sajandi lõpu poole.
Loo peategelasteks on aga eelkõige lapse isa ja tema sõber - boheemlasest keeleteadlane Onno ning naistemehest astronoom Max (jätan aga siinkohalt mainimata, kes neist on lapse isa). Nende kummaline sõprus viib lugeja läbi kõige sügavamate filosoofiliste arutelude ning pöörab nii mõnedki stereotüüpsed kujutelmad pea peale.

Väljavalitud laps sünnib aga kõige võimalikumas mõeldavamas komplitseeritud olukorras, kus tal ühekorraga on ja ei ole nii isa ja ema. Onno ja Maxi süvafiloofia kõrval üles kasvades liigub ta iga päevaga üha lähemale oma määratud ülesande poole.

See on äärmiselt haarav lugu, mis viib lugeja läbi kõikvõimalike eluliste teemade ja kriimustab nii mõnigi kord valusalt meie teadlikkust meid ümbritsevast elust. Igatahes 5. Plussiga.
Teksti loeti inglise keeles
Eilish

Mida ma oskangi eelnevale lisada. Suurepärane raamat. Parim parimatest ehk mitte, aga ikkagi väikese miinusega viite väärt! Clarke`i detailitäpsus on hämmastav - tundub, et tema lugude taga on sageli aastatepikkune uurimistöö.
Teksti loeti inglise keeles
Eilish

Super! 1000 lehekülge puhast Clarke`i! Tõeline Clarke`i piibel! Võtab üksjagu aega, et end läbi närida kõikidest nendest lühemateks ja pikematest headest ja parimatest ulmelugudest, kus pole fantaasiaga vähimatki kokku hoitud. Igatahes minu niigi suurepärane arvamus Clarke`ist liikus pärast selle kogumiku läbitöötamist veel kraadivõrra ülespoole.
Teksti loeti inglise keeles
Eilish

Liiga palju kuuleme iga päev, millistele erinevatele haigustele ja hädadele inimeste kehad alla annavad. Juba praegu asendatakse kulunud juppe sünteetilistega, mis võiksid kauem vastu pidada. Käesolev lugu on Clarke`i visioon sellest, millist teed võivad inimesed tulevikus valida.
Teksti loeti inglise keeles
Eilish

Koos Stephen Baxteriga on Clarke teinud mõnusa tagasivaate ühele oma esimestest lugudest "Travel by wire". Ideed "traadi kaudu reisida" (ehk teleporteeruda) on kasutanud ilmselt mitmed teisedki ulmekirjutajad, aga Clarke teeb seda ikka ja jälle oma pisut iroonilisel ja nauditaval moel.
Teksti loeti eesti keeles
Eilish

Tegevus toimub tulevikus, mil islam ja kristlus on sulanud üheks sõbralikuks "krislamiks". Kui aga maad ähvardab purustada Jumala enese haamer, pühendavad kõik oma jõud selle takistamisele, mõned äärmuslikud rühmitused aga pühendavad kõik oma jõud sellele kaasa aitamisele, sest Jumala tahe peab täidetud saama. Kelle jõud lõpuks peale jäävad?
Teksti loeti inglise keeles
Eilish

Idee merest kulda otsida pole teab mis uus. Kui see peaks aga tõesti leitama ja nii suurtes kogustes, nagu Clarke seda kirjeldab, siis tekib ju loomulikult küsimus - kellele kuulub meri?
Teksti loeti inglise keeles
Eilish

Jäin pisut mõtlema, kas seda liigitadagi ulme hulka. Lugu tundub olevat küllaltki tõepärane paari sajandi tagune katsetus luua kaasaegsete vahenditega midagi sellist, mida me tänapäevalgi "word processoriks" nimetame. Paraku, nagu paljudki tolle aja geniaalsed leiutised, ei leidnud seegi suuremat tunnustust. Hea lugu, aga mitte Clarke`i parimate seast.
Teksti loeti inglise keeles
Eilish

Väga hea lugu vägagi ootamatu lahendusega. Põhjusi maailma hävitamiseks võib leida mitmeid, aga SELLE peale ilmselt ei suudaks keegi peale Clarke`i tulla!
Teksti loeti inglise keeles
Eilish

Avastusretk Saturnile. Taas üks Clarke`i romantilisevõitu end küllaltki "actionivaene" kirjeldus inimese esimesest kohtumisest Saturni ja selle elanikega. Mina panen aga ikka viie, sest mulle meeldis Clarke`i fantaasiarikas kirjeldus ning kõikide "roheliste mehikeste" kõrval pisut tõsiseltvõetavam kontseptsioon.
Teksti loeti inglise keeles
Eilish

See on kindlasti Clarke`i kõige lühem lugu ja ilmselt seetõttu ka kõige löövam. Mitmes mõttes. Ja seda ainult 5 lausega!
Teksti loeti inglise keeles
Eilish

Hea psühholoogiline kirjeldus, nukravõitu lugu, ent täis omamoodi sisemist väärikust.
Teksti loeti inglise keeles
Eilish

Ja mulle jällegi väga meeldis, sest kuigi siin annab Clarke tsivilisatsioonile ja rassismile jalaga, teeb ta seda ometi rabaval moel. Tõeliselt kange iroonia.
Teksti loeti inglise keeles