Suurel määral jääb eelmise arvustusega nõustuda. Ka selles osas, et arvustuse pikkusega on hulga mõistlikumalt ringi käidud - põhimõttel: kuidas raamat, nii arvustus. Perni maailma vaadeldakse teise nurga alt, lisades sinna uue tahu. Seekord on tegemist (loomulikult!) teismelise tüdrukuga, keda kaluritest vanemad üritavad mitte just viisakate võtetega muusikukarjääri eest hoida, kuigi neiu on (loomulikult!) pööraselt andekas. Juttu on sisse toodud tulisisalikud - lohe imepisike variant, tore koduloom, midagi lendava kassi sarnast ;-) Kenasti, nauditavalt ja sujuvalt kirja pandud mitte eriti tõsiseltvõetav ja sellele ka mitte pretendeeriv ulmeline muinasjutt, mis (loomulikult!) lõpeb hästi.

Teksti loeti eesti keeles

Rauli Rajande

27.02.2001, kell 12:21

Tarts

8.04.2001, kell 19:46

Lugu hirmandeka ja allasurutud teismelise tydruku raskest, kuid l6ppkokkuv6ttes hästi minevast elust. Vastik ja imal muinasjutt, kus tegelikult puudub m6istlik konflikt ja sisu. Mina ei oska pidada sisuks seda, et mingi plikatirts viiskiesi veeretab ja sellega päeva palju paremaks muudab. Asja ei teinud kaugeltki paremaks tulisisalikud. Laus vastupidi: minu m6istmist pidi oli inimsugu Pernil juba vähemalt sadu aastaid elutsenud ja sel juhul jätab nende ignorantsus seosev ymbritsevaga kuidagi masendava mulje. Laadna, m6istetav on see, et kui Niite sajab, siis eriti väljas ei kakerda, aga just oli ju olnud periood, kus neid vanu vaenlasi yldse kiputi unustama... Ei sympatiseeri mulle vanaproua, ei mitte. Huvitav, mis juhtuks kui ta krimkasid kirjutaks? Mul tuleb ette yks (praeguseks kyll juba kahjuks meie hulgast lahkunud) vanem daam, kellel see zhanr ylihästi välja kukkus. Ehk on see naisisikutele sobivam?

Teksti loeti eesti keeles

Taavi Kalju aka Ghilderich

2.06.2001, kell 14:22

Polnudki kõige hullem raamat. Ilus ja südamlik ulmemuinasjutt. Sobib hästi lastele unejutuks.

Teksti loeti eesti keeles

Annaliisa

5.08.2001, kell 21:15

Raamat jääb mul nelja ja kolme vahepeale. Selle asemel oleks võind eesti keelde dragonquest-i ära tõlkida aga hea küll. Lohelennust on halvem aga siiski loetav raamat. Mulle selle tüdruku hingepiinad küll südamesse ei läinud parimad kohad raamatus olid vist need kus oli paraleere lohelennu ja veel tõlkimata/ilmumata dragonquesti vahel. Armas muinasjutt happy endiga. Siiski liiga lääge minu jaoks.

Teksti loeti eesti keeles

Antti Helemets

28.08.2001, kell 00:30

Maniakkide Tänav

13.10.2001, kell 13:57

Jäi nagu parem mulje kui lohelennust. Tundus kuidagi reaalsemalt võetav. Ses mõttes, et kui oleks selline maailm, siis oleks tõenäoline, et nii käitutaks. "Lend" oli nagu vähe ebausutavam.

Teksti loeti eesti keeles

Kairit

30.11.2001, kell 12:42

Trekkie

14.12.2001, kell 13:14

Enn Hunt

28.12.2001, kell 14:51

Laur Salundi

19.04.2002, kell 20:24

Alo Jõekalda

11.07.2002, kell 14:54

Erkki Lindpere

28.10.2002, kell 07:00

Mulle meeldis. Aga jah, midagi erilist ei olnud.

Teksti loeti eesti keeles

Agnes Tammik

12.12.2003, kell 14:43

Moonika Lembinen

25.05.2005, kell 01:54

Lauri Heinsalu

8.06.2005, kell 00:38

Ütleks, et nii mõneski kohas on minu silmis liialdatud. Kui just mitte inimeste elu ja kannatustega siis just teksti pikkusega. Pärast seda, kui piiga Weyri viidi kippus asi kiiresti allamäge minema. Munade jaotamine, ok, see veel võis, kuid Ruatha noore isanda munast lohe välja ärgitamine lisas mingi hetk küll põnevust, et "miks küll ta ei tohtinud seda teha?", kuid üldiselt oma täieliku tekstist kõrvalekaldumise tõttu mõjus mõtetuna(pikal teel kindlasti tähtis, kuid selle tekstis sobimatu). Lõpp on imo liiga õnnelik. Neiu suudab ületada kõik saatuse heidetud katsumused ja siis mõne hetkega muutub tähtsusetust tüdrukust, kellele muusikat meeldib teha, suur ja uhke laulik, keda toetavad Lessa, Weyr ja isand Robinton(ja muidugi läheb õnnelikult ka daamil, kes kaotas oma lohe, hoolimata sellest, kui väga kirjanik oli seletanud, et üks ei suuda teiseta elada. Ei ole truudust päriselus - küll saab ka sellest raamatutes mööda hiilida). Mingi hetk hakkasin kahtlustama, et kas see tüdruk äkki ingel pole, kuna ausalt öeldes ei leidnud temas ühtegi halba külge - suurepärane muusik, heasüdamlik, häbelik(pidevalt üritas paremini käituda, kuna arvas, et kõiges on tema süüdi) jne. Ahjaa, Vanapapit kohtles ta halvasti, kuid samas - mis ajast hoolidakse vanades? Nagu ei hoolita invaliididest, kodututest, loomadest, kaevuritest, kes üritavad head olla, kuid on nati rohmakad ja mudu halva saatusega olenditest, ei vaja ju nemad kah sellises maailmas hoolt ega armastust(appike, käed saavad ju mustaks - pean kindlasti peast segi olema, kui loodan, et keegi vana inimestga hästi käituks ja nende vastu hea oleks ilma käsuta).

Noh, muidu on siuke tavaline seiklusjutt. Alles teine McCaffrey raamat, mida lugend olen, kuid nii paljukest oskan öelda nende kahe põhjal, et neid on meeldiv lugeda rahulikult tugitoolis istudes teed juues heas tujus, kuid mingit kurva lõpu taolist asja või läbikukkumise ei tasu otsida. Peategelasel tuleb vast paar õnnetust, kuid kõik juhib õnne poole. Tõepoolest vaid ilus laste muinasjutt. Kas tõesti vaid? Tegelikult tore muinasjutt, mida kõlbab ka täiskasvanutel lugeda. Ühesõnaga meeldis(meeldiv on lugeda mõnusat seiklusjuttu, mis tekitab oma olekus koduse tunde), kuigi ütlen, et kui oleks veel edasi kestnud ja peategelasel veelgi rohkem positiivseid jooni juurde ilmund oleks ma röökides üles karand ja raamatu vastu maad puruks peksnud. Õnneks nii kaugele ei jõudnud ja saab rõõmsalt 4 panna. Hea ajaviiteks.

Teksti loeti eesti keeles