Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Jules Verne

08.02.1828–24.03.1905

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Jules Verne ·

Les Enfants du capitaine Grant

(romaan aastast 1867-68)

ajakirjapublikatsioon: «Magasin d`Education et de Recreation» nr. 43 (20. detsember 1865) - nr. 90 (5. detsember 1867)
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Kapten Granti lapsed», Tallinn, ERK, 1958 (Seiklusjutte maalt ja merelt)
«Kapten Granti lapsed», Tallinn «Eesti Raamat» 1979 (Ajast aega)

Hinne
Hindajaid
12
12
1
0
0
Keskmine hinne
4.44
Arvustused (25)
Andri Riid

Ka ilmselt paljude lapsepõlve lemmiklugemisvara. Nelja saab see lugu kahest orvust ja nende isa leidmiseks korraldatud ümbermaailmareisist mööda teatavat paralleeli praegu peamiselt nostalgiast. Üldiselt on Verne'i raamatutele tüüpiline, et alates teatud vanusepiirist nad enam lugeda ei kõlba. Ehkki antud raamatus on nii eredaid tegelaskujusid, eksootilisi sündmustetandreid kui süzhee ootamatuid käänakuid küllaga, on tänaseks minus midagi päästmatult murdunud.
Teksti loeti eesti keeles
Targo Tennisberg

Ee... Misalusel see raamat ULME hulka liigitatud on? Oma ''nelja'' saab ta muidugi ausalt kätte - umbes samadel kaalutlustel nagu eelkirjutaja puhulgi, aga miski jääb mulle segaseks siiski.
Teksti loeti eesti keeles
Avo Nappo

Yldiselt olen eelkõnelejaga nõus - tänapäeval on Verne rohkem koolilastele kõlbulik. Mis konkreetsesse raamatusse puutub, siis yks tugev pluss siiski on. Kui tavaliselt on Verne kangelased sellised koomiksilikult kahemõõtmelised ja rasvaste kontuuridega joonistatud karakterid (kapten Nemo ehk välja arvatud), siis geograaf J.Paganel on siiamaani yks minu lemmikuid. Iga kord kui mul talvel lumises linna vahel ringi kõmpides kylm hakkab, tuleb mulle meelde tema surematu fraas: "Filosoofia soojendab mind". ;) Seda raamatut lugeda soovitada oleks ilmselt mõtetu - nagunii on enamik seda juba teinud ja nende jaoks kes ei ole on ilmsesti juba liiga hilja. Kyll aga võiks selle raamatu ette sööta oma lastele.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Jälle natike seiklusklassikat vahele. Imekombel pole ma seda buuki eriti palju lugenud, aga ta on hea. Muidugi mitte väga just, aga nelja saab kätte. Koolipoistele jällegi soovitaks seda. See film, mida Wõrokas allpool mainis, oli ka hea, igal juhul viitsiks enne uuesti selle läbi vaadata, kui raamatut uuesti lugeda. Neli praegu.
Teksti loeti eesti keeles
Tundmatu Arvustaja

Sedapuhku toimub ümbermaailmareis mööda lõunalaiuse 37deg 30" paralleeli. Kuulub väheulmeliste teekondade hulka. Hea lugeda sellegipoolest. Raamatut on korduvalt ekraniseeritud. Mulle isiklikult meeldis kõigerohkem 7-seerialine (?) L. Ulfsakuga Paganelli rollis.
Teksti loeti eesti keeles
Satyros

Hea noorsoole lugemiseks kuid kui oled juba puberteedi east välja jõudnud siis ta midagi erilist enam ei ole. See raamat oleks nagu üks osa triloogiast, mis koosneks "20000 ljööd vee all" ja "Saladuslik saar" Kuigi sellist triloogiat minu arust ei ole on see raamat nendest kolmest kõige igavam. Rohkem kommentaare ei vaja ka see raamt, kuna see on nii-kui-nii juba kõikidel, kes on vähegi ulmehuvilised, läbi loetud.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Minu arust kõige parem JV teos. Raamat oli üks ilus reisikirjeldus,kui nii võib öelda, ja Paganel oli mõnus karakter. Minule sai tuntuks vene seriaali läbi. Tahaks seda uuesti näha kui võimalik. Muidugi lõpp oleks võinud veidi kiiremini tulla.
Teksti loeti eesti keeles
Ats Miller

Jääb vaid üle korrata - küllalt lahe seiklusjutt, ent ulme küll mitte. Olen nõus, et omal ajal oli tegu ulmega (kuigi siis sellist terminit ei eksisteerinud), kuna maailmast teati palju vähem. Siiski tuleb silmas pidada, et paljude kohtade ja asjade-olevuste puhul pole tegu faktivigadega, kuivõrd ta muu info puudumise tõttu lihtsalt mõtles need välja.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Eelkõnelejate arvamustele pole midagi lisada: ulme jah mitte, aga armas raamat noorpõlvest, millele peab nostalgiast hea hinde andma.
Teksti loeti eesti keeles
Ingvar Savasson

Korduvalt loetud raamat kooliajal ja vahel ka hiljem kätte võetud. Seost ulmega ei suuda küll kuidagi leida, kuid noortele( ja ka vanematele ehk ) hea lugemine sellegipoolest.eriti meeldejäävad tegelased on naljakas -hajameelne Paganel ja külmavereline major, kes pidevalt nääklevad ja lõbususe eest hoolitsevad. Head mälestused ja autori lõbusa stiili nautimine ei luba alla viie panna.
Teksti loeti eesti keeles
Raul Veede

Geograafiline ulme. Just. Sellega vabandan ennastki välja.

Paganel on möödapääsmatult Lembit Ulfsaki nägu. Ja, mis märksa kurvem, ka vastupidi. Vaene väike Ulfsak, oma saatustki peab ta jagama kapten Klossi ja monsenjöör d`Artagnaniga.

Mulje on ennemuistne. Kas ma viimase lugemise ajal keskkoolis olin? Ei mäleta. Aga mulje on hea. Aafrikast ja Patagooniast teadsin ma juba tollal umbes sama palju kui Verne, aga egas tehnilised pisiasjad pea lugemisnaudingut segama. Sestap pyyan seda head muljet hoolega hoida, jättes raamatu esimesel võimalusel puutumata. Igaks juhuks siiski neli (oli ka raamatuid, mis end sygavamalt meelde vormisid).
Teksti loeti eesti keeles
Olev Toom

Kõikusin nelja ja viie panemise vahel, kuid siis meenus see koht, kus Austraalia pärismaalasest poisike Paganelile oma geograafiateadmisi ette kandis.
Teksti loeti eesti keeles
x
Enn Hunt
21.05.1966
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Enn Hunt

kaheldamatult üks mannetumaid raamatuid, mida asimovilt lugenud olen. sisult kuidagi õõnes ja vormilt visandlik. ega ma midagi ei kaotanud lugemisega, aga ega midagi ei võitnud kah!
Teksti loeti eesti keeles
Enn Hunt

hakkasin juba lootust kaotama - kettamaailma lood on üsna keskpäraseks muutunud... ja äkki selline raamat! pean tunnistama, et ei tea suurt midagi neil gaimanist, aga käesolev üllitis on üks säravamaid pratchetti raamatute reas, mis eesti keeles ilmunud! tõeliselt hää ja loetav asi!
Teksti loeti eesti keeles
Enn Hunt

hää ja loetav raamat! inimkond on jõudnud (taas?) teatavas mõttes umbteele, millest väljapääsu toob sõda "sitikatega" (siseprobleeme on lihtsaim leevendada välisvaenlase vastu võideldes!), mille käigus mõistuslik võõrkultuur praktiliselt hävitatakase (kes ei ole meiega, see on meie vastu!) teadmatute laste käte läbi (teavita teisi ainult niipalju kui hädapärast vaja!). eks see näita päris hästi inimkonna (õhtumaiseid) suhtumisi ja väärtushinnanguid. loo lõpp annab siiski ka pisut lootust, et isegi inimesed - vähemalt tulevased põlved - on ehk võimelised muutuma. soovitav!
Teksti loeti eesti keeles