Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Michael Moorcock ·

The Weird of the White Wolf

(kogumik aastast 1977)

eesti keeles: «Valge Hundi saatus»
Tartu «Fantaasia» 2000 (Maailma fantaasiakirjanduse tippteoseid)

Sarjad:
Sisukord:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
6
3
1
1
0
Keskmine hinne
4.273
Arvustused (11)
Mart Kont

Kogumik lÏhemaid jutte. Esimeses loos (Krahv Aubeci unenºgu) me Elricut ei kohta, kuid tutvustatakse tegelasi kes mºngivad tºhtsat rolli jºrgmises raamatus (Sleeping Sorceress/Vanishing Tower). Jºrgnevad *Unelev linn* -- verine, traagiline ja tºis paksu paatost, kus Elric paneb kºima sÏndmuste ahela, mis jºtab sÏgava jºlje nii tema isiksusele kui Ïlejººnud elule. Jutus *Kui jumalad naeravad* lºheb Elric otsima artifakti -- Surnud Jumalate Raamatut, ja saab muuhulgas tuttavaks Moonglumiga (kellest saab Elricu ustav kaaslane kuni tema lugude lËpuni). Viimases loos, uurides mÏstilist Laulvat Kindlust, kohtab Elric -- Theleb K`aarnat -- nËida Pan Tangi saarelt; viimasest saab Elricu vihavaenlane, ning nende konflikt on teemaks ka jºrgmistes raamatutes. Hea kogumik, soovitan soojalt.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Annaliisa

Tore kogumik. Siin oli ka mu lemmik jutt "The dreaming city" sees.Töesti suurepärane kogumik omamoodi lugudega.
Teksti loeti eesti keeles
Indrek Hargla

Elric näikse olevat üks ulmejaloo pikemaealiseid tegelasi - esimene jutt 1961 ja (seni) viimane romaan 2001. Ma pole Moorcocki just väga palju lugenud, aga see raamatu Elric meenutab kohe Glogauerit "Behold the Man"-romaanist. Ja kui Glogauer oli selline abitu äpu, siis Elric on tema täielik vastand. Ühendab neid aga jumalaotsing, mis selles kogumiks vist kõige selgemini väljendatud lk. 59. "Kas on olemas kõrgeim jumal - või mitte? Mu mõtted uitavad ringi, otsides mustal maal midagi, mis viiks mind tema juurde/.../, kes ütleks, et universumi kaootilises visklemises on mingi korrapära, et selles on kooskõla, et planeetide täpsus pole lihtsalt lühiajaline ere terve mõistuse sähvatus igaviku pahatahtlikus anarhias. Kui keegi ei tunnista, et on kord, siis saan ma nautida kaost ja teada kartuseta, et algusest peale on kõik määratud hukka minema. Siis võin ma kindel olla, et me pole mahajäetud/.../ Olen kaalunud tõendied ja pean uskuma, et anarhia võidab. Näen maailmas vaid kaost."

Selge, et niimoodi arutava tegelasega raamat just kuigi optimistlik ei ole. Aga kui Glogaueri otsinguid tipnesid tema surrogaat-jumalaks saamisega, siis Elricul nii lihtsat lahendust ei ole. Tema mõõk Tormitooja (kes pisut meenutab halvasti kasvatatud ülekätte läinud kodulooma) ei saa hetkekski rahu, verd ja soolikaid pritsib igas kaares. Ja ise ütleb Elric, et just Rahu ta ostib...

Jah, kindlasti on siin palju ebakangelaslikkust ja dekadentsi. Tava-fantasy lugeja võib pettuda, sest gigantide heitluse taha on kodeeritud hoopis miski muu sõnum. Madin iseenesest, kollipark ja kummalised kohanimed tuletavad meelde Howardi loomingut... Elric aga Conanile küll ei sarnane. Lugude lõikes meeldis isiklikult enam "The dreaming city".
Teksti loeti eesti keeles
Taavi Kalju aka Ghilderich

Ka minu meelest oli parim jutt kogumikus "The Dreaming City". Ning ega ka teistel lugudel midagi eriti häda pole. Asi on lihtsalt sellest, et Elric ei suuda mulle kuidagi sümpatiseeruda, ta pole mulle kunagi erilist muljet jätnud. Kuna aga see raamat mulle juba kätte sattus, siis lugesin ta läbi, ning eriti pettuma ei pidanudki.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Lootsin, et ehk lähevad Elricu-lood ajapikku veidi paremaks... järgmist enam ei loe. Ma ei saa lihtviisiliselt üldse aru, miks need raamatud kirjutatud on, milles on nende mõte. Taas mainin, et tunnistan, et asi võib vabalt olla selles, et ma ei saa tekstist ja selle sügavamast tähendusest (kui seda on) piisaval määral aru, aga mis parata, mulle ikka tõesti ei meeldinud. Ja mind ei häiri eriti, et olen ilmselt vähemuses.
Teksti loeti eesti keeles
Tarts

Hää meelelahutus. Isegi nõnda hää, et kutsub end teinekord üle lehtisema.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
x
Enn Hunt
21.05.1966
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Enn Hunt

kaheldamatult üks mannetumaid raamatuid, mida asimovilt lugenud olen. sisult kuidagi õõnes ja vormilt visandlik. ega ma midagi ei kaotanud lugemisega, aga ega midagi ei võitnud kah!
Teksti loeti eesti keeles
Enn Hunt

hakkasin juba lootust kaotama - kettamaailma lood on üsna keskpäraseks muutunud... ja äkki selline raamat! pean tunnistama, et ei tea suurt midagi neil gaimanist, aga käesolev üllitis on üks säravamaid pratchetti raamatute reas, mis eesti keeles ilmunud! tõeliselt hää ja loetav asi!
Teksti loeti eesti keeles
Enn Hunt

hää ja loetav raamat! inimkond on jõudnud (taas?) teatavas mõttes umbteele, millest väljapääsu toob sõda "sitikatega" (siseprobleeme on lihtsaim leevendada välisvaenlase vastu võideldes!), mille käigus mõistuslik võõrkultuur praktiliselt hävitatakase (kes ei ole meiega, see on meie vastu!) teadmatute laste käte läbi (teavita teisi ainult niipalju kui hädapärast vaja!). eks see näita päris hästi inimkonna (õhtumaiseid) suhtumisi ja väärtushinnanguid. loo lõpp annab siiski ka pisut lootust, et isegi inimesed - vähemalt tulevased põlved - on ehk võimelised muutuma. soovitav!
Teksti loeti eesti keeles