Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Eiv Eloon ·

Kaksikliik 2

(romaan aastast 1988)

eesti keeles: Tallinn «Eesti Raamat» 1988

Hinne
Hindajaid
2
4
2
1
1
Keskmine hinne
3.5
Arvustused (10)
Tundmatu Arvustaja

Järg "Kaksikliigile". Allegooria meeste-naiste suhetest. Raamat tervikuna kutsub üles vastastikusele mõistmisle ja koostööle, isegi siis, kui elu paratamatusena tuleb üksteisele aeg-ajalt haiget teha. Elamise hind on ränk ja alternatiiviks elule on surm. Lugu on maakeelde lennanud killuke tol ajal täie raevukusega möllanud diskussioonist. Raskepärane teos, mida fooni mittetundval inimesel raske mõista.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Niisiis ''Kaksikliigi'' järg. Tegevus toimumas kuni 20 aastat peale esimeses osas lõppenud lugu. Ega seal enam midagi arendatud pole. Lugu läheb sealt edasi, kus pooleli jäi. Kuidagi uimasem tundus kui esimene jupp oli. Samas oli ka stiil natuke hullem (või ainult tundus, mine võta nüüd kinni). Aga jäi küll kohati selline mulje, et peale mõnda lõiku on autor lugenud seda ''Uudis- ja unarsõnade'' raamatut. Seepärast tundus ka kuidagi mittesujuv olevat. Ent see selleks. Antud lugu oli juba selline suhteliselt rahulik heietus küll. Midagi hullu ei juhtund. Esimene meeldis millegipärast natuke rohkem. Raske teos tegelikult küll, kuid esimene oli kohati karmim. Vähemalt tundus küll sedasi.
Teksti loeti eesti keeles
Dragofor

Minu meelest oli ta veidi kehvem, kui I raamat, kuid siiski huvitav ning mottega loetav. See raamat ei kuulu just nende kilda, et votan aga katte ja loen paari ohtuga igavuse peletamisex labi.
Teksti loeti eesti keeles
Avati

Sattus juhuslikult pihku Wilde raamatupoe allahinnatud raamatute riiulilt. Lõin selle hiljem suvalisest kohast lahti - alul tundus, et tegu on mingi kohutava ulme-feministliku romaaniga vms ( - ma pole esimest osa lugenud). Aga süvenedes selgus, et sel on siiski rohekem sisu kui naistekal ja stiilgi on vahva, kui esimesest kohkumusest üle saada.

Stiil on lõpuni väljapeetud, kusagil ei lähe asi tühiseks või räigeks -- aga selliste tunnete-maailma kirjelduste puhul tuleb just seda kõige enam karta. On ilus, kuidas varenite olemus ja erinevus gaalidest ka nende kõnes edasi kandub.

Mulle meeldis just nende uudsete sõnade kasutamine - tea kelle arvele see siis nüüd läheb, tõlkija nime mina küll ei suutnud leida...

Kui see raamat pretendeerib naiste-meeste vaheliste maailmade/tajude erinevuste adekvaatsele kirjeldamisele, siis ei saa ma selles plaanis küll kuidagi nõus olla. Nimelt selle suhtes, et erinevus just niisugune on ja nii suur. Võtan seda puhta fiktsioonina ja sellisena on see hea, usutav ja endaga kooskõlaline.
Teksti loeti eesti keeles
Elläi Tuulepäälse

Liinid on vaja lõpule viia - kuldne reegel kirjutajate tarbeks. Mis esimeses osas lahendamist vajas, ka Juga tegelaskujuga seonduv, saab siin lahti seletatud. Õnnelikku lõppu ju tegelt pole, ainult ühe rassi õpetustöö lõpp teise rassi kallal, teemaks ellujäämise väärtustamine.

Siin laguneb selgemalt naitekatelik lahutatus kaheks "sugupooleks". Nii varelid kui gaalid on androgüünsed olevused. Ning lõpuks väike vihje ehk sellele, et juhtrass kunagi alamrassi maailmanägemust samaväärseks pidama hakkaks (laiem taju, aistingud, millele pole varelite keeles vasteid, väiksem tehnitsismivajadus, oma kultuur). Nimetet teema peenekoelisemat esitust annab ka väliskirjandusest tikutulega otsida.
Teksti loeti eesti keeles
x
Enn Hunt
21.05.1966
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Enn Hunt

kaheldamatult üks mannetumaid raamatuid, mida asimovilt lugenud olen. sisult kuidagi õõnes ja vormilt visandlik. ega ma midagi ei kaotanud lugemisega, aga ega midagi ei võitnud kah!
Teksti loeti eesti keeles
Enn Hunt

hakkasin juba lootust kaotama - kettamaailma lood on üsna keskpäraseks muutunud... ja äkki selline raamat! pean tunnistama, et ei tea suurt midagi neil gaimanist, aga käesolev üllitis on üks säravamaid pratchetti raamatute reas, mis eesti keeles ilmunud! tõeliselt hää ja loetav asi!
Teksti loeti eesti keeles
Enn Hunt

hää ja loetav raamat! inimkond on jõudnud (taas?) teatavas mõttes umbteele, millest väljapääsu toob sõda "sitikatega" (siseprobleeme on lihtsaim leevendada välisvaenlase vastu võideldes!), mille käigus mõistuslik võõrkultuur praktiliselt hävitatakase (kes ei ole meiega, see on meie vastu!) teadmatute laste käte läbi (teavita teisi ainult niipalju kui hädapärast vaja!). eks see näita päris hästi inimkonna (õhtumaiseid) suhtumisi ja väärtushinnanguid. loo lõpp annab siiski ka pisut lootust, et isegi inimesed - vähemalt tulevased põlved - on ehk võimelised muutuma. soovitav!
Teksti loeti eesti keeles