Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Dean Koontz ·

Watchers

(romaan aastast 1987)

eesti keeles: «Hääled öös»
Tallinn «Travon» 1998 (Bestseller)

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
3
4
4
0
0
Keskmine hinne
3.909
Arvustused (11)

Paari sõnadega öeldes on tegu midagi Mario Puzo ja "Lugusid loomadest" vahepealsega, peaks eriti hästi peale minema koeraomanikele. Sisust. Salajasest geneetika laborist lasevad jalga kaks looma, üks on super-intelligentne koer, teine samuti intelligentne olend, kuid tõeline "killer". Toimub rida mõrvu, asjasse on segatud venelased, hull palgamõrtsukas, FBI. Algab klaperjaht põgenikele, mis paraku ei taha tulemusi anda. Ühesõnaga sisuliselt põnevusromaan. Ideede poole pealt koputatakse inimese südametunnistuse peale, et kui ta on loonud intelligentsed olendid, peab ta neid kohtlema ka nagu intelligentsetele olenditele kohane, mitte puuris pidama. Päris hea ajaviide oli, hindeks viis.
Teksti loeti eesti keeles

Mulle meenutas kangesti Stephen Kingi.Noh - sihuke vaese mehe King ta oligi.Hea lobe ajaviitekirjandus.
Teksti loeti eesti keeles

Lugesin, kuna raamatut soovitati õudukina ning selline vihje oli ka tagakaanel (seda kergeusklikku elukogenematust, mis ei lase ikka veel tagumise kaane myygiremarkidesse täie kyynilisusega suhtuda). Yhesõnaga - sain haledasti tyssata, kuna mind intrigeeris see "... kus neil tuleb kokku puutuda ohtlikult läheneva KURJUSEGA, mis ületab inimeste kujutlusvõime piirid." tagakaanelt. Inimeste petmine. Sellest latist oleks ka kõige vigasem kujutlusvõime yle roomanud, selleks õieti lamamistoolist välja ronimata. Tõe huvides tuleb tõdeda, et väga hea tahtmisega otsides leidis raamatu peale üks-kaks keskmisest ilmateatest veidi kõhedamat kohta: esimeses peatykis kippusid põõsad salapäraselt sahisema ning tytarlapse jutt, kes laborist pääsenud kolliga maadelnud oli, oli ka päris maaliline, kuigi yheks peamiseks kogetud õuduseks oli see, et koletise hingeõhk haises. Jube muidugi. Arusaamatu, miks raamatut nii vägisi õudukiks punniti - sellele viitab nii pealkiri kui õõvastav sissejuhatus. Sest tegelikult - nagu isand Muinasmaagi ytles - on see rohkem yks sydamlikku sorti perelugu koerasõpradele ja sellisena täiesti mõnus lugeda. Parasjagu põnev ja sydamlik ning ka suhtlused intelligentse koeraga olid päris humoorikad. Yks tõesti geniaalne lause neist suhtlustest: "Purikas on veidi kõver". Lause tasub ylesotsimist ;) sest kontekst muudab selle veel eriti sarmikaks.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Hea asi oli. Lugesin raamatu ühe hingetõmbega läbi. Muidugi olen ka paremaid lugenud aga see meeldis mulle väga. Nõustun ka Katariinaga, sest raamatu tagakaanel asuv lühikirjeldus oli küll pettev.
Teksti loeti eesti keeles

Olen Koontzi kohta viimase kümne aasta jooksul kuulnud arvamusi, et nagu King, aga parem. Seepärast olid ootused raamatut kätte võttes kõrgel. Algus oligi OK, aga mingil hetkel hakkasid tegelased närvidele käima. Kogu see nende sebimine oli niii etteaimatav ja tüübid lausa iseeneste karikatuurid.

Palgamõrtsukas, kelle eluunistus on kägistada rase naine ja kes on õnne tipul, kuna saab päeva jooksul kolm tööotsa, sobib minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt parimal juhul keskpärasesse paroodiasse. Ahvi näoga peletis jäi pigem alla kui ületas Howardi Conani–lugude kolle.

Samas Nora ja eriti koer olid alguses lahedad. Mingil hetkel läks aga see mehe, naise ja neljajalgse intellektuaali suhe ikka ilgelt imalaks.

Samas peab tunnistama, et 400 lehekülge sai loetud ühe õhtuga ning tahtmist raamatut käest visata ei tekkinud.

Teksti loeti eesti keeles

Üks neid teoseid, mille paned käest teadmisega, et seda mitte kunagi enam kätte ei võta. Kogu lugemise aja masendas tegevuse aimatavus, kuigi teostatud oli see lahedalt, seega polnud lugemine küll mingi vaev, pigem nagu unesöömine - ärkad ikka tühja kõhuga ;-). Sisu on juba tutvustatud: juba jälle põgeneb salajasest laborist mingi elukas; siis tuleb mängu "hea", üksik ja frustreeritud, natuke õnnetu meeskodanik; siis tuleb mängu tema kaaslane, imekena ja paljukannatanud naisterahvas; siis superpaha, NII paha, et ta ei saa raamatu lõppu üle elada, küsimus saab olla vaid viisis, kuidas "hea" ta lõpuks maha lööb… et cetera - no innovatiivne ja mõtteergas nagu keskmine hollywoodi film. Ikka need paranoilised FBI agendid, sorkivad venelased ja väärandid maffiast…

Koer oli armas jah, kui välja arvata see, et nagu enamiku (pseudo/päris) tulnukate puhul, ületas ta intelligent inimese oma määratult, olles samas lõpmata sarnane. Ei olnud teine eluvorm, kuigi autor seda mitu korda rõhutas, ikka oli tegemist koeranahka topitud heatahtliku metsinimesega, täpsemalt ameeriklase kujutlusega metsinimest, mis põhineb Defoe ääretult usutaval kirjeldusel Reedest. Alla kaheaastane koer - sai aru inimkõnest… oskas kasutada enamikku inimeste seadmetest… õppis poole aastaga lugema… omas huumorimeelt ja tegi filosoofilisi üldistusi… räme naer lugejate ridades - olgu, kui Prachett või Adams seda mõnes oma pilas kirjutavad, aga Tarzanilugudel võiks olla ikka oma aeg ja koht - möödunud sajandi algus ja lastekirjandus.

Kokkuvõtlikult - oli ka õnnestumisi, ei olnud väga silmariivavaid apsakaid ja lugu selline helge ja elurõõmus. Ühesõnaga talutava ajaviide.

Teksti loeti eesti keeles

Tundub, et autor on kirjutanud oma loo võimalikult suurt lugejate kontingenti silmas pidades, pistes teksti nii armastust, vihkamist, moraali üle mõtisklemist ja naturaalset vägivalda. Just seda viimast silmas pidades saab Koontz mult ka suhteliselt hea hinde. Ühtlasi tekkis küsimus, et kas Kaplinski sai "Hektorit" kirjutelles mõtteid ka "Watchersist"?
Teksti loeti eesti keeles

Kuigi on olemas palju paremaid ajaviiteraamatuid, on olemas ka palju halvemaid. Keskpärane. Mulle käis ka närvidele, et kirjanik pidevalt rõhutas, et koer ei ole samasugune nagu inimene, vaid siiski erinev liik ja seetõttu teistsuguse mõtlemisega, aga tegelikult ei olnud seda eriti kuskilt näha.
Teksti loeti eesti keeles

Enam-vähem sama mis King. Üleloomulikud olendid. "Kurjus", mis ületab inimeste kujutlusvõime piirid. Segane palgamõrvar. Natuke õnnetud, kuid samas armsad peategelased. Ning terve hunnik igasuguseid klisheesid. Minu arust oli see tobe raamat. Piisavalt põnevalt kirjutatud, et korra läbi lugeda ja siis unustada. Mitte midagi erilist, puhas ajaviide.
Teksti loeti eesti keeles

Põhikooli ajal valisin Keskraamatukogust lugemiseks raamatuid üsna juhuslikult. Käesoleva teose kasuks otsustasin tõenäoliselt sellepärast, et sisututvustus tagakaanel oli huvitav. Ja pean ütlema, et kui paljud tollal loetud raamatud on meelest läinud (Koontzi "Hirmu pale" nende seas), tuleb see teos mulle ikka ja jälle meelde. Õuduslugu, mis pakatab inimlikust soojusest. Nii mäletan seda mina.
Teksti loeti eesti keeles
x
Dope
1973
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Esimene kord kui "Baas" ist minu jaoks kasu oli. Aitäh!Raamat oli võrratu. Kusjuures meeldis rohkem kui lääne autorite analoogsed lood. Ja muidugi see pagana "Doom" - midagi pole teha - kui ikka oled mänginud siis tunned ja tead!
Teksti loeti vene keeles

Üks sõrmustest oli muuseas mingi eestlase käes , ja üks saadi Tallinnast kätte. Lõpp oli mulle igatahes ootamatu tegelikult.Aga põnevust polnud siin küll kusagil.
Teksti loeti vene keeles

Tulnukad tulevad kuhugi musta mere äärsesse kuurorti mingit ärikat tapma , sest on vaja.sest üks tulnukas on ennem ära tapetud ja see surma saanud tulnukas oli loomulikult vaatleja. lugedes tekkis tunne , et siit saax ilmselt kuradi hea B-movie meisterdada.
Teksti loeti vene keeles

Sõidavad kaks meest rallit , tükk aega sõidavad ja varsti taipavad , et midagi on valesti , et tee tükimat aega ühes suunas ja ära pöörata ka ei saa , sõidavad veel edasi ja satuvad meeletu ( pea lõpmatusse) linna . Linnas kisutakse mehed kohe kahe jõugu vahelisse sõtta ka veel. Ja siis läheb hulluks tagaajamiseks ja madistamiseks.No nelja saab. Kuna minuarust toimus tegevus põhiliselt nn. "lasnamäe, annelinna " tüüpi mikrorajoonides. Mis on äge!
Teksti loeti vene keeles

Meeldisid peatükkide pealkirjad mis olid filmide omad. Terminaator, Tuulest Viidud, Tagasi tulevikku jne. Idee iseenesest oli kah nagu oli. Kohati jäi segaseks kui seal 17 sajandis ka mingid meremiinid ja lennukid ringi sõelusid.
Teksti loeti vene keeles

Lugesin , peamiselt seepärast , et olin eelnevalt lugenud Lukjanenko virtual reality diloogiat ja selles loos pidi olema koht kus kaks maailma lõikuvad. Pettusin , sest Lukjanenko maailmaga ei anna kuidagi võrrelda. Pealegi see paljuoodatud koht oli nii umb. pool lehekülge. kolme saab. meldisid peatükkide algused , sihuke mõnus cyber-style. Aga jah õlut joodi palju ja taieldi pea et niisama.
Teksti loeti vene keeles

Millvillei linnakese ümber tekib ühel hommikul nähtamatu tõke. Põhjustajaks Lilled kes on pärit teiselt planeedilt. Lilled on omamoodi nagu andmebaasid , kes koguvad teadmisi teistelt planeetidelt ja nüüd otsapidi Maale jõudnud. Tahetakse probleem likvideerida ja visata vesinikupomm kuid lõpuks selgub , et ainult inimesed suudavad Lilli armastada. Meeldis Tupper - debiilik , kes oskas võõraste eluvormidega suhelda ja elas 10 aastat nende Lillede juures.
Teksti loeti eesti keeles

Lugemine õnnestus teise korraga. see tähendab , et esimene kord kui üritasin andsin esimese lahingu juures alla. Liiga detailirohke ja arusaamatu tundus. nüüd võin soovitada - lugege edasi , ärge jätke. Siis läheb huvitavaks. Raamatule ette heita võibki seda liiga hard sf-i. A muidu täitsa tore kosmosesõja-raamat.
Teksti loeti eesti keeles

Täpselt nii see lugemine oligi - alguses ei saanud vedama aga siiski lõpus see viimane kolmveerandik on jälle huvitav. Tagantärele hinnates ikkagi 4 pluss. Kuigi nii mõnedki ideed mida käsitleti väärisid kindlat viite.
Teksti loeti vene keeles

Mõnus kosmoseteemaline , vene hinge lähedane. Progressorid, regressorid , kujumuundajad jms. Igavaks ei läinud ja kohe kui raamat läbi tasub järg kätte võtta. Vahepeal näiteks elas peategelase sees veel kaks tegelast. Mõnus paranoiline värk. Väga meeldiv tutvus eesti ulmelugejate seas esmapilgul ülehaibitud autoriga.
Teksti loeti vene keeles

Mulle meeldis , et oli kirjeldatud 90-ndate venemaa elu. Aga samas oli ikkagi veits ulmet ka sees. Oli põnev.
Teksti loeti vene keeles

Libainimesed ja Härjapõlvlaste kaitseala on eestikeeles ühiste kaante vahel. Eksole. Noh ja kuna seetsinane raamat kuulub mul sihukeste hulka mida aastas korra loen (nn.kohustuslik kirjandus). Saab ka libainimesed läbi loetud. Neli punkti igatahes. Ma ei tea kas see tekst on raadios järjejutt olnud aga igatahes audiovariant tundub nagu paremini sobivat. ( Eks vihjatakse ka Wellsi "Maailmade sõjale" seal ühes kohas.)
Teksti loeti eesti keeles

Roboti elulugu jah. Ei tea , see teema sobib ikkagi rohkem lühijutu vormi. Kuulsad nimed valmistasid pettumuse. Aga et nii päris igav oleks olnud seda küll mitte. Kusjuures minu arust oli see robot Andrew loll. Ja filmi ma ka vaatama ei läinud sest Robin Williams on ilge näitleja.P.S. Huvitav mida tähesõdade kaks robotit mõtlevad? Tahvad ka inimesteks saada - vaevalt küll.
Teksti loeti eesti keeles

Igati hull raamat. Sisu selles et on olemas küborgid kes täidavad prostituutide rolli.Ja inimeste ja nendesamaste sex- nukkude vahekorrast on tekkinud uus liik "Meta" kes on kuidagi Marsi nimelise planeediga seotud.Strange sex - seda on seal kapaga ja päris sihuke kobe hardcore võtmes kirjutat 8-).Kahju , et mu inglise keel on igavesti nõrk , et suurem osa raamatust segaseks jäi . Igatahes William Gibson seda soovitab ja eks ta üks küberpunk olegi.
Teksti loeti inglise keeles

Algul oli nagu veidi kummaline lugeda - ikka ootaks midagi sihukest a la tolkieni või siis Andersoni no aga peale seda kohta kus Elric laseb inimliha serveerida tollele halvale tegelasele oli kõik ok ja mis ma oskangi muud üelda. Lühe ta ju oli aga õnneks lubatakse järge ka ning tsekkasin vähe infot Moorcocki kohta juurde ( sest järelsõna oli mannetu küll) - selgus , et tegu on päris mitmekülgse autoriga. Igatahes tellin paar koomiksiraamatut kus Michael Moorcocki nimi peal on.
Teksti loeti eesti keeles

Mulle meenutas kangesti Stephen Kingi.Noh - sihuke vaese mehe King ta oligi.Hea lobe ajaviitekirjandus.
Teksti loeti eesti keeles

Vat nende "Tempus fugit" sarja raamatutegakipub mul olema nii , et oma välimuselt ( pean silmas koledaid kaanekujundusi) nad ennast lugema ei kutsu , aga kui julgus kokku võtta ja raamat avada siis ikka naljalt käest ei pane. Täpselt sama lugu ka selle teosega. Noh - igatahes on hea vahel mõelda selle peale , et inimesed eluvormina pole mingi A ja O.
Teksti loeti eesti keeles

Hommikul ärgates ei viitsinudki kohe üles tulla - võtsin huupi riiulilt ühe ulmeka ja mõtlesin alustada päeva mõne kobeda jutuga. Sattus siis "Pi - man" nagu ette . Lugesin läbi ja veendusin järjekordselt , et Bester on eduline . Kurat , kusjuures kui nüüd järele mõelda siis seda autorit olengi vaid voodis lugenud : ). Sisu jah sihuke küllaltki paranoiline - mees kes austab naksitralli Sammalhabeme põhimõtet - " Loodusespeab valitsema tasakaal" . Kusjuures selleks tasakaalu säilitamiseks tuleb tal teha päris hulle tükke. Igatahes kindel viis vanameistrile.
Teksti loeti vene keeles

Viis mis viis. Vähe raske ju oli - tegelikult. Aga kui läbi sai - tunne nagu oleks tegu kohe päris tõsise muinasjutuga.Vaat kui vihane maailm Viikingitel oli. Loe ja mõnule. Noh - mingi brasiilia või Iraagi kutt vist sihukesi teoseid eriti ei hinda.
Teksti loeti eesti keeles

Lü-hi-ke. Tegelikult oli see peale proffessor Tolkieni minu esimene fantasy raamat kui selline. Ja meeldis , ja veel tahaks.Sisu on sihuke , et mingi taanlane saab nii umbes kolmandal leheküljel teise maailmasõja ajal kuuli pähe ja - hopsti maandub kusagil vabtshee haldjamaal. No ja siis hakkab pihta - päkapikud , haldjad ja trollid ja rüütlid ja üldse oli kõik pagana huvitav ja voh sihuke hoogne ning põnev. Mul on siiralt hea meel , et on olemas sihuke kirjastus nagu seda on "Fantaasia". Olge tublid!
Teksti loeti eesti keeles

Totu on supercool.Peaaegu lemmikraamat üleüldse.Kusjuures jumalast äge on raamatukogus vanu "rahva hääli" lugemas käia.Ja mis propagandasse puutub siis minu jaoks oli see puhas kapitalismi propaganda.
Teksti loeti eesti keeles