Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Ain Raitviir ·

Lilled Algernonile: Anglo-ameerika kirjanike ulmelugusid

(antoloogia aastast 1976)

eesti keeles: Tallinn «Eesti Raamat» 1976 (Ajast aega)

Sisukord:
Hinne
Hindajaid
33
1
0
0
0
Keskmine hinne
4.971
Arvustused (34)

Raamat, mille ilmumise tähtsust kohaliku proto-fändomi kujunemisele on ilmselt raske alahinnata. Ise sattusin raamatut lugema alles kusagil 1990. a. , seetõttu oleks huvitav teada saada, mida selle köite ilmumine siiski tähendas inimestele, kes olid ilmumisajal teismelised või vanemad.

Kogumikku korjatud juttude valik eeldab päris head orienteerumist angloameerika ulmes, olgugi, et neli teksti on näiteks saanud "Hugo", oleks ka auhinnalistide alusel koostamisel võinud lõpptulemus olla hoopis kehvem. Enamik jutte on pärit viiekümnendatest, s.o. minu meelest ühest tulemuslikumast perioodist ulmekirjanduse ajaloos, kõik lood on võrdlemisi konventsionaalne SF ja kõik autorid on mehed.

Mis veel silma torkab? Enim on esindatud Asimov, Heinlein ja Simak. Kõigi kolme puhul on valitud üks autorile tüüpiline tekst (Asimovil 2) ja teine ebatüüpiline. Et Asimovile tüüpilised jutud eriti tugevad pole, on paratamatu. Samuti on koostajal hea nina olnud Andersoni, Bradbury, Sheckley, Aldissi ja Leinsteri mahukast loomingust esindustekstide leidmisel. Sturgeoni jutt on pigem ebatüüpiline, Keyes midagi muud sisuliselt polegi kirjutanud, samuti M. King, kelle tekst kogumikus on selline võluv juhuslikkus.

Kõik võib muidugi olla palju lihtsam ja ei oleks midagi toredamat sellest, kui Ain Raitviir mõne tulevase Estconi aukülaliseks kutsutaks. Rääkima, et mis asjaoludel ta (bioloogiadoktor, mitmete (populaar)teaduslike raamatute tõlkija ja/või toimetaja, kuid siiski põhimõtteliselt kirjanduskauge inimene) üldse ulmet tõlkima ja toimetama sattus (Raitviir on paljuski vastutav ka kunagises "Horisondis" ilmunu ja Asimovi robotijuttude eesti keelde jõudmise eest).

Raamat on siiani etalon eestikeelse ulmeantoloogia koostamisel, kuigi, aus olles, ei lasunud sel ajal koostajal kohustust võtta ühendust autorite või nende esindajatega avaldamisloa hankimiseks ja autoritasu ülekandmiseks.

Teksti loeti eesti keeles

Ilmselt üks ulmeantoloogia koostamise lagi maailmas (loomulikult ka Eestis).

Tõtt öelda olen ma ilge antoloogiate fänn ja läbi on mul neid ka omajagu loetud. Tulemus – «Lilled Algernonile» kannatab võrdluse välja paari venekeelse ning paarikümne ingliskeelsega. Mis ta nii heaks siis teeb? Esiteks pole ühtegi nõrka juttu, kõik on tugevad, kuigi esimesel lugemisel nii mõnigi kohale ei jõudnud. Igatahes näitab selle raamatu asukohta minu hariduses ka see et mäletan enamikke lugusid suisa peast. «Bob Wilson ei näinud...»

Ka Henno Arraku illustratsioonid võrratud – 10 punkti!

Tõlke üle võiks pisut diskuteerida (mõne jutu puhul), aga see ainult maitseküsimus. Prohmakaid pole.

Raamat sisaldab ka Ain Raitviiru järelsõna, milles tõsi küll on paar näpukat. Kuid asja headust see ei muuda.

Kuidagi ei saa, ega ka ei taha panna vähemat, kui viis punkti.

Teksti loeti eesti keeles

Ega siin midagi lisada pole, eelnevalt on raamatust põhjalik ülevaade antud. Mulle meeldis eriti Heinleini "Enese ees ja järel" ning Keyesi "Lilled Algernonile". Lugesin enne seda Baxteri "Ajalaevu" ning tohutult meeldis. Hiljem "Enese ees ja järel" lugedes (mis on ajaliselt palju varem kirjutatud) leidsin sealt eest samad ideed, mis mind "Ajalaevades" vaimustanud olid. Seega sai Baxteri teos minu poolt natuke teenimatut vaimustust. Need olid minu elamused, aga eks neid ajasilmuseid ole kindlasti veel paljud autorid harutanud. Lilled Algernonile on kuradi traagiline lugu, seetõttu läks hinge ja võttis pisara silma... Veel: Täiesti juhuslikult näitas ETV uut telelavastust Tont nr.5 paar päeva pärast selle jutukese läbilugemist. Lillatriibuline Õgard oli arvutigraafikaga tehtud ja rääkis Arne Üksküla häälega...
Teksti loeti eesti keeles

Eelkirjutajatele nagu ei oleksi midagi olulist lisada. Ilmselt on hr. Jyri Kallas antoloogiaid minust oluliselt rohkem lugenud - minu silmad pole veel yhtegi näinud mis "Lilledega" ligilähedaseltki samal tasemel oleks olnud.
Teksti loeti eesti keeles

Kui poleks olnud seda raamatut... siis ilmselt ei oleks ma praegu siia Baasi krjutanud, kuna siis ma ei oleks vist üldse ulmet tõsisemalt võtma hakanud. Ja ma arvan, et nii mõnedki veel.
Teksti loeti eesti keeles

Seitsmekümnendate keskel oli -- vabandust väljenduse pärast -- revolutsiooniline raamat. Hea valik, head tõlked. Juba üksnes nimiloo eest peaks maksimumi panema.
Teksti loeti eesti keeles

Siin vist ei ole enam midagi eriti juurde lisada. Kogu see kogumik on vinge. Aeg-ajalt saab ikka mõningaid lugusid uuesti loetud ja ikka on sama värsked kõik kui ennegi. Autorite valik on hea ja ka lugude valik on mõnus. Kuigi isiklikult pole kõik lood päris viieväärilised, on üldine tase siiski piisav, et viis ära panna.
Teksti loeti eesti keeles

See on umbes nagu piibel eesti ulmemeeste jaoks.Viimase peal lood. Ma tean sõpra, kes hakkas selletõttu ulmefriigiks.
Teksti loeti eesti keeles

Loomulikult lisan ka oma hääle üldisele kiidukoorile.Sest: kohe saab kell kaks öösel, mina aga sobran mitmendat tundi järjest BAASi ja täna jälle koju ei saa. Naisele muidugi valetasin, et tööd on hirmus palju........Ja kõiges selles on süüdi 22 aastat tagasi ostetud ja ühe partsuga läbi loetud kogumik...
Teksti loeti eesti keeles
TVP

Uskuge või ärge uskuge aga ostsin selle raamatu hästi säilinud eksemplaari aastal 1999 viiekümne krooni eest! Nagu muidu saadud. Vaevalt, et sellist rariteetset asja enam naljalt leiab.
Teksti loeti eesti keeles

Muidugi on raamat hea, ainult qradi kahju on sellest, et raamatul väärilisi järglasi pole.Kas tõesti tuleb selleks, et midagi tehtud saaks asi ise ära teha ?
Teksti loeti eesti keeles

Selle raamatuga seostuvad mul eelkõige lapsepõlvemälestused. Vahepeal ei sattunud ta eriti silma alla ja mälestus tuhmus, nüüd aga leidus häid inimesi, kelle tõttu vana arm jälle meelde tuli. Ja tuleb tõdeda, et rooste sellele küll kallale pole kippunud.
Tegelikult panin nüüd uuesti lugedes tähele veel üht asjaolu - jutud on peale selle, et nad on väga head jutud, ühtlasi ka head stiilinäited eri autorite loomingust, sellisel viisil kokku pandud erinevaid lähenemisviise ulmele nautida on ikka kaif küll.
Teksti loeti eesti keeles

Olin hetkeks TUMM - osutus, et ma polegi veel üht oma lemmikraamatut hinnanud!

Igatahes saab see viga nüüd küll väga-väga kiiresti ära parandatud! :-)

Pärast hulka eespoolkõnelejaid on raske midagi olulist lisada... võib-olla ainult seda, et sellest raamatust on algusesaanud ilmselt juba kahe põlvkonna ulmehuvi.

Suurepärane kogumik tippautorite esinduslugusid toredate illustratsioonidega.

Soovitada pole vist tarvis! ;-)

Teksti loeti eesti keeles

Minu kahesajas arvustus BAASis!

Loomulikult kuulub see sellele erilisele raamatule. Õieti polegi siin suurt arvustada; rõhutaksin Algernoni juures vaid kahte olulist momneti.
Esiteks, on raske ülehinnata selle raamatu tähtsust nii Eesti ulme arengule, kui ulme toomisele Eesti kultuuripilti. Andres Ots andis aastaid menukat Noorsooteatri monoetendust tiitellooga; Tont nr.5 oli telelavastus; Inetut poisikest luges Ita Ever korduvalt raadios.Algernoni kaks tipplugu -"Enese ees ja järel" ning "Suur eesõu" tõstsid Heinleini ja Simaki seni Eesti ulmemaastikul USA autoritest domineerinud Asimovi kõrvale - laiendasid vaadet.

Teiseks - Raitviiri koostamisvaist oli tõesti erakordselt hea! Pole ma lugenud palju välismaiseid antoloogiaid, kuid aastate jooksul olen tutvunud mitme Algernoni autori muu lühiproosaga ja julgen täitsa öelda, et Andersoni, Heinleini, Simaki ja näit. Keyes`i loomingust on valitud absoluutsed tipud. Nimilugu on peetud mõnes küsitluses ka kõigi aegade parimaks ulmejutuks üldse. Imponeeris mulle ka koostmisiprintsiip - väga erinevad zhanrid, erinevad teemad, kuigi kõigi ühisnimetajaks võiks olla inimese saatus ja tema VÕIMALUSED. Kõik lood on üsna inimlikud.

Teksti loeti eesti keeles

Ilus on vaadata, et ühele raamatule on arvustuste rohkusest hoolimata antud ainult viisi. Mida minagi siis enamat või vähemat. Tunnistan lae laest olekut ja panen oma viie ka kirja.
Teksti loeti eesti keeles

Imestama paneb, kuidas on võimalik nii geniaalselt raamatut koostada. Suurepärane valik ja kõik need teised head sõnad.

Tuleb meelde, et viimastel riigikogu valimistel andsin oma hääle Ain Raitviirule, tol hetkel ei osanudki seda valikut eriliselt põhjendada. Nüüd alles saan aru alateadvuslike seoste imepärastest keerdkäikudest.

Teksti loeti eesti keeles

V2ga hea kogumik! K9ik lood on kindlalt "5" v22rilised. Kuigi minu k2est said nii "Robbie" kui ka "Pikk vahikord" "4", on see hinne m9eldud ainult antud kontekstis, s.o. nad oleid k9ige kehvemad lood kogumikust "Lilled Algernonile". Mujalt loetuna oleksid ka need lood saanud kindla "5".
Teksti loeti eesti keeles

Loodetavasti ei hakata mu kohta rääkima, et "see on see, kes Baasis "Algernonile" nelja pani". Igal juhul läks kolm ja pool aastat ning 25 hindajat enne, kui antoloogia hinde alla maksimumi sai. Ehk päästab mind ortodokside-poolsest lintshimisest mõningane selgitus: 1) ka neli on hea hinne ja minu oma on selline tugevam; kõik antoloogias sisalduvad jutud on ka Baasis saanud hindeid alla viie 2) lugesin "Lilled..." läbi just äsja, mistõttu jäi mul kogemata raamatu mõju ilmumisaegses ajas ja ruumis, mis on kindlasti kaasa aidanud kultusmaine tekkimisele 3) mõned tekstid ("Mister Costello", "Kohtumine rannal" ja "Kes suudaks asendada inimest") tundusid mulle sisaldavat autoripoolset isalikku õpetust sellest, mis on tõde ja kuidas on õige elada.Selline moralism tekitab mus enamasti tõrkeid.
Teksti loeti eesti keeles

Pole siin midagi alla viieste hinnetega vehkida! Et negatiivset effekti elik tõrvatilka meepotis elimineerida panen kohe ise hinde otsa ja loodan, et minu kiidulaul arvutatavale antoloogiale kostqb ka looja kõrvu.
Teksti loeti eesti keeles

Jah, mis seal`s ikka. Veic tobe on, aga peab! Äkki mõnel on veel raamat lugemata:). See oli ikka parim ülevaade, mida neis kesistes nõuka-oludes teha andis. Üks, aga see-eest väga hästi sihitud löök ja ulmefänne tohutult juures:).
Teksti loeti eesti keeles

Raamat, mis pikka aega science fiction-it Eestis defineeris ja mille kõrvale võrdväärset pole panna ka kolmekümne aasta pärast. Sellise teedrajava kogu loomisega käib kaasas ülisuur vastutus ning seda suurem rõõm on tõdeda, et Ain Raitviir saavutas ilmselt maksimaalse võimaliku tulemuse. On täiesti õiglane, et kui niisama-stalkeri saab üks antoloogia igal aastal, siis ainuke seni välja antud elutöö-stalker läks "Lillede Algernonile" koostajale sisuliselt selle konkreetse raamatu eest. Üks LA olulisi väärtusi on muuhulgas ka stiiliühtsus. LA koondab SF-i kuldajastu tipplugusid aastatest 1940-1961 ning etendab sellisena suurepärast teejuhti zhanri väga põnevasse arengujärku.
Teksti loeti eesti keeles

Ülim lugemiselamus. Võib olla ei taba ma tema ajaloolist tähtsust eesti ulmelugejale, kuid tekstide ülevus jõudis ka minuni. Millegi pärast arvasin, et nimilugu on seotud mingite robotite ja asjandustega, ei suutnud Algernoni kodukal pesitsevat valget rotti ja raamatu kaanel jooksvat valget rotti ühendada. Ausalt öeldes on see arvatavasti isegi hea - etem lugemiskogemus. Vaikne kaasatunne alaarenenud Charliele, kahtlused ja kõik need teised tunded kiidavad heaks just selle jutukese pealkirja suursugusust.

Ainuke jutt, mida kogumikus ka varem olin lugenud, on `Tont nr.5`, kuid lugemisrõõmu see ikka ei alandand. Kunagi arvatavasti mingis õpikus loetud. Asimov ülendas end jällegi mu silmis. Ainul `Masin, mis sõja võitis` tundus natuke nõrgana. Heinleini `Enese ees ja järel` oli kohati ettearvatav, mis selle ka vahepeal igavaks muutis, kuid `Pikk vahikord` tõstis jällegi arvamust Heinleinist. Teiste kohta enam midagi erilist öelda polnud. Väga hea Kogumik.

Teksti loeti eesti keeles

100% nostalgialaks igal juhul... Ja muidugi on ka häid lugusid ja suurepäraseid ja nagu ikka ka selliseid, mis ükskõikseks jätavad.

Natuke isegi nalja tegi, et polegi sellele hinnet pannud ega arvustanud. Põhjus, miks selle nüüd hilinenult kätte võtsin, on selles, kunagi jäid mõned tekstid lugemata, sest lihtsalt ei jõudnud kohale või ei hakanud elama.

Kaks klassikalist tükki siis: Heinleini "Enese ees ja järel" ning Simaki "Suur eesõu". Ja eks nad mõlemad on just nii head nagu nendelt autoritelt oodata võikski. Mõnus on tunda sedagi, et tegelikult ikka ja jätkuvalt on võimalik avastada väärt lugemist ka vanade asjade hulgast.

Teksti loeti eesti keeles
x
Dope
1973
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Esimene kord kui "Baas" ist minu jaoks kasu oli. Aitäh!Raamat oli võrratu. Kusjuures meeldis rohkem kui lääne autorite analoogsed lood. Ja muidugi see pagana "Doom" - midagi pole teha - kui ikka oled mänginud siis tunned ja tead!
Teksti loeti vene keeles

Üks sõrmustest oli muuseas mingi eestlase käes , ja üks saadi Tallinnast kätte. Lõpp oli mulle igatahes ootamatu tegelikult.Aga põnevust polnud siin küll kusagil.
Teksti loeti vene keeles

Tulnukad tulevad kuhugi musta mere äärsesse kuurorti mingit ärikat tapma , sest on vaja.sest üks tulnukas on ennem ära tapetud ja see surma saanud tulnukas oli loomulikult vaatleja. lugedes tekkis tunne , et siit saax ilmselt kuradi hea B-movie meisterdada.
Teksti loeti vene keeles

Sõidavad kaks meest rallit , tükk aega sõidavad ja varsti taipavad , et midagi on valesti , et tee tükimat aega ühes suunas ja ära pöörata ka ei saa , sõidavad veel edasi ja satuvad meeletu ( pea lõpmatusse) linna . Linnas kisutakse mehed kohe kahe jõugu vahelisse sõtta ka veel. Ja siis läheb hulluks tagaajamiseks ja madistamiseks.No nelja saab. Kuna minuarust toimus tegevus põhiliselt nn. "lasnamäe, annelinna " tüüpi mikrorajoonides. Mis on äge!
Teksti loeti vene keeles

Meeldisid peatükkide pealkirjad mis olid filmide omad. Terminaator, Tuulest Viidud, Tagasi tulevikku jne. Idee iseenesest oli kah nagu oli. Kohati jäi segaseks kui seal 17 sajandis ka mingid meremiinid ja lennukid ringi sõelusid.
Teksti loeti vene keeles

Lugesin , peamiselt seepärast , et olin eelnevalt lugenud Lukjanenko virtual reality diloogiat ja selles loos pidi olema koht kus kaks maailma lõikuvad. Pettusin , sest Lukjanenko maailmaga ei anna kuidagi võrrelda. Pealegi see paljuoodatud koht oli nii umb. pool lehekülge. kolme saab. meldisid peatükkide algused , sihuke mõnus cyber-style. Aga jah õlut joodi palju ja taieldi pea et niisama.
Teksti loeti vene keeles

Millvillei linnakese ümber tekib ühel hommikul nähtamatu tõke. Põhjustajaks Lilled kes on pärit teiselt planeedilt. Lilled on omamoodi nagu andmebaasid , kes koguvad teadmisi teistelt planeetidelt ja nüüd otsapidi Maale jõudnud. Tahetakse probleem likvideerida ja visata vesinikupomm kuid lõpuks selgub , et ainult inimesed suudavad Lilli armastada. Meeldis Tupper - debiilik , kes oskas võõraste eluvormidega suhelda ja elas 10 aastat nende Lillede juures.
Teksti loeti eesti keeles

Lugemine õnnestus teise korraga. see tähendab , et esimene kord kui üritasin andsin esimese lahingu juures alla. Liiga detailirohke ja arusaamatu tundus. nüüd võin soovitada - lugege edasi , ärge jätke. Siis läheb huvitavaks. Raamatule ette heita võibki seda liiga hard sf-i. A muidu täitsa tore kosmosesõja-raamat.
Teksti loeti eesti keeles

Täpselt nii see lugemine oligi - alguses ei saanud vedama aga siiski lõpus see viimane kolmveerandik on jälle huvitav. Tagantärele hinnates ikkagi 4 pluss. Kuigi nii mõnedki ideed mida käsitleti väärisid kindlat viite.
Teksti loeti vene keeles

Mõnus kosmoseteemaline , vene hinge lähedane. Progressorid, regressorid , kujumuundajad jms. Igavaks ei läinud ja kohe kui raamat läbi tasub järg kätte võtta. Vahepeal näiteks elas peategelase sees veel kaks tegelast. Mõnus paranoiline värk. Väga meeldiv tutvus eesti ulmelugejate seas esmapilgul ülehaibitud autoriga.
Teksti loeti vene keeles

Mulle meeldis , et oli kirjeldatud 90-ndate venemaa elu. Aga samas oli ikkagi veits ulmet ka sees. Oli põnev.
Teksti loeti vene keeles

Libainimesed ja Härjapõlvlaste kaitseala on eestikeeles ühiste kaante vahel. Eksole. Noh ja kuna seetsinane raamat kuulub mul sihukeste hulka mida aastas korra loen (nn.kohustuslik kirjandus). Saab ka libainimesed läbi loetud. Neli punkti igatahes. Ma ei tea kas see tekst on raadios järjejutt olnud aga igatahes audiovariant tundub nagu paremini sobivat. ( Eks vihjatakse ka Wellsi "Maailmade sõjale" seal ühes kohas.)
Teksti loeti eesti keeles

Roboti elulugu jah. Ei tea , see teema sobib ikkagi rohkem lühijutu vormi. Kuulsad nimed valmistasid pettumuse. Aga et nii päris igav oleks olnud seda küll mitte. Kusjuures minu arust oli see robot Andrew loll. Ja filmi ma ka vaatama ei läinud sest Robin Williams on ilge näitleja.P.S. Huvitav mida tähesõdade kaks robotit mõtlevad? Tahvad ka inimesteks saada - vaevalt küll.
Teksti loeti eesti keeles

Igati hull raamat. Sisu selles et on olemas küborgid kes täidavad prostituutide rolli.Ja inimeste ja nendesamaste sex- nukkude vahekorrast on tekkinud uus liik "Meta" kes on kuidagi Marsi nimelise planeediga seotud.Strange sex - seda on seal kapaga ja päris sihuke kobe hardcore võtmes kirjutat 8-).Kahju , et mu inglise keel on igavesti nõrk , et suurem osa raamatust segaseks jäi . Igatahes William Gibson seda soovitab ja eks ta üks küberpunk olegi.
Teksti loeti inglise keeles

Algul oli nagu veidi kummaline lugeda - ikka ootaks midagi sihukest a la tolkieni või siis Andersoni no aga peale seda kohta kus Elric laseb inimliha serveerida tollele halvale tegelasele oli kõik ok ja mis ma oskangi muud üelda. Lühe ta ju oli aga õnneks lubatakse järge ka ning tsekkasin vähe infot Moorcocki kohta juurde ( sest järelsõna oli mannetu küll) - selgus , et tegu on päris mitmekülgse autoriga. Igatahes tellin paar koomiksiraamatut kus Michael Moorcocki nimi peal on.
Teksti loeti eesti keeles

Mulle meenutas kangesti Stephen Kingi.Noh - sihuke vaese mehe King ta oligi.Hea lobe ajaviitekirjandus.
Teksti loeti eesti keeles

Vat nende "Tempus fugit" sarja raamatutegakipub mul olema nii , et oma välimuselt ( pean silmas koledaid kaanekujundusi) nad ennast lugema ei kutsu , aga kui julgus kokku võtta ja raamat avada siis ikka naljalt käest ei pane. Täpselt sama lugu ka selle teosega. Noh - igatahes on hea vahel mõelda selle peale , et inimesed eluvormina pole mingi A ja O.
Teksti loeti eesti keeles

Hommikul ärgates ei viitsinudki kohe üles tulla - võtsin huupi riiulilt ühe ulmeka ja mõtlesin alustada päeva mõne kobeda jutuga. Sattus siis "Pi - man" nagu ette . Lugesin läbi ja veendusin järjekordselt , et Bester on eduline . Kurat , kusjuures kui nüüd järele mõelda siis seda autorit olengi vaid voodis lugenud : ). Sisu jah sihuke küllaltki paranoiline - mees kes austab naksitralli Sammalhabeme põhimõtet - " Loodusespeab valitsema tasakaal" . Kusjuures selleks tasakaalu säilitamiseks tuleb tal teha päris hulle tükke. Igatahes kindel viis vanameistrile.
Teksti loeti vene keeles

Viis mis viis. Vähe raske ju oli - tegelikult. Aga kui läbi sai - tunne nagu oleks tegu kohe päris tõsise muinasjutuga.Vaat kui vihane maailm Viikingitel oli. Loe ja mõnule. Noh - mingi brasiilia või Iraagi kutt vist sihukesi teoseid eriti ei hinda.
Teksti loeti eesti keeles

Lü-hi-ke. Tegelikult oli see peale proffessor Tolkieni minu esimene fantasy raamat kui selline. Ja meeldis , ja veel tahaks.Sisu on sihuke , et mingi taanlane saab nii umbes kolmandal leheküljel teise maailmasõja ajal kuuli pähe ja - hopsti maandub kusagil vabtshee haldjamaal. No ja siis hakkab pihta - päkapikud , haldjad ja trollid ja rüütlid ja üldse oli kõik pagana huvitav ja voh sihuke hoogne ning põnev. Mul on siiralt hea meel , et on olemas sihuke kirjastus nagu seda on "Fantaasia". Olge tublid!
Teksti loeti eesti keeles

Totu on supercool.Peaaegu lemmikraamat üleüldse.Kusjuures jumalast äge on raamatukogus vanu "rahva hääli" lugemas käia.Ja mis propagandasse puutub siis minu jaoks oli see puhas kapitalismi propaganda.
Teksti loeti eesti keeles