XVI sajandil olla tsaar Ivan Groznõi loonud venemaal väikese korsaarilaevastiku - abiks inglise kaupmeestele, kellel poolakad ja muud paharetid meredel liiga kippusid tegema. Yks korsaarilaevadest olla lahingus kõvasti pihta saanud. Laevalt pääsenud vaid kaheksa meest. Tsaar Ivan olla meeste vägitegudest sedavõrd vaimustuses olnud, et kinkinud igale mehele sõrmuse, pääsenud tyyrimehele aga sõrmustega kaasa tulnud aluse. Kolm sajandit hiljem avastatud väljakaevamistel iidsed Bytsantsi käsikirjad, mis sõrmuseid ja alust mainivad. Kui kõik sõrmused kokku koguda ja õigesti alusele paigutada, pidada avanema "Inimkonna Unustatud Tee".
Yhe käesoleva jutu tegelase vanaisa olla yhe oma sõjakaaslase käest pärast viimase langemist yhe sõrmustest päranduseks saanud. Enne surma leidis ta kätte veel yhe sõrmuse. Pojapoeg jätkas otsinguid. Lõpuks olid sõrmused ja alus koos...
Mõnus, parajalt põnev ja igati mõistliku lõpuga jutuke.