Lugu sedapuhku kuradikummardajatest. Satub mingi abielupaar kokku ühe toreda vanainimeste paariga ja ülejäänu keerleb juba igasugu suhete ja muu sellise ümber. Ehk üldiselt öeldes selline mõnusalt salapärane lugu otsast otsani. Seda nii olustiku kui ka tegelaste poolest.
Võib öelda, et esimene kord, kui lugesin, tundus ta kuidagi igav olevat, aga no tegelikult oli see ammu ka juba. Nüüd enam ei olnud, kui teist korda lugesin... tundus ikka kohe tükk maad parem kui enne. Tegelikult võib ta mõnele igav küll tunduda sest ega seal mingit koletut veristamist või muud actionit tegelikult ju ette ei tule, aga see ei vähenda käesoleva teose väärtust. Olgu teistega kuidas on, aga mulle küll meeldis.