Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Stephen King ·

The Library Policeman

(romaan aastast 1990)

eesti keeles: «Raamatukogupolitseinik»
Tallinn «Kupar» 1995

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
5
7
12
3
3
Keskmine hinne
3.267
Arvustused (30)
Martin Puust

Taiesti normaalne raamat, pole midagi oelda. Mulle meeldis eriti Kingi humoori- kas stiil.Ka tegevus ei olnud paeris tava- pa"rane. Soovitan soojalt.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Säherdune keskmine kirjatükk, kus miski pahategelane ja miski politsnik üritavad igasuguseid jubedusi korda saata. Millegi erilisega ta silma ei paistnud seejuures. Oli sihke tüüpiline õuduk, millelaadseid loetud ja nähtud juba küll ja küll. On miski(d) tegelinski(d), kes juhtu(b)(vad) valel ajal valesse kohta sattuma ja ongi miski luupainaja kallal kohe. Loen parema meelega enne uuesti "Surmahotelli" (The Shining) läbi, kui uuesti selle kallale asun.
Teksti loeti eesti keeles
Targo Tennisberg

Ei meeldinud. Üldse kohe ei meeldinud. Olen täiesti nõus, et selline madalatel instinktidel mängimine on õudukakirjutaja jaoks väga tulus tegevus, kuid kui tahetakse natuke paremini kujutada Hea ja Kurja vahelist võitlust, võiks selliseid madalatasemelisi vahendeid mitte nii ohtralt pruukida - kuidagi sopakalikuks läheb asi muidu. Ühesõnaga - kellele meeldib selline räigem stiil, võib lugeda, kes aga ülalmainitud võitluse filosoofilisemate aspektide vastu huvi tunneb, vaadaku Le Guini ''Meremaa'' triloogia poole hoopis.
Teksti loeti eesti keeles
Andri Riid

Kupar on võtnud ette Kingi 90-ndal ilmunud kogu ''Four Past Midnight'' ja kukkunud sealolnud lühiromaane eraldi teostena välja andma (Lisaks käesolevale siis ka Salaaken, Salaaed). Kummaline valik hetkel, kui enamik Kingi tähtsamatest teostest on veel oma järge ootamas. Või loodetakse sellise strateegiaga enda poole võita lugejad? Pole ka kindel, kas see protseduur jätkub, s.t. kas tõlgitakse ära ka kaks ülejäänud juttu või ''aitab sellest küll''. Raamatukogupolitseinik on tegelikult üsna loetav raamat. Minu arust on siin raamatus põimuvad elemendid korralikult tasakaalu seatud. Lapsepõlve psühhotrauma, kuri tulnukas, kummituste maailm ja argielu. Ja asetakski ta senitõlgitud Kingi seos Shiningu järel paremuselt teisele kohale. Peaaegu et isegi meeldiv.
Teksti loeti eesti keeles
Kaimar Karu

Raamat, mille lugemist ei kahetse. Stephen Kingil on omapärane stiil ja seda võis kergelt ära tunda ka selles raamatus, kuigi nende tõlgetega ju on nii, nagu on. Pooli asju ei suudeta talutavasse eesti keelde nii ümber panna, et säiliks originaalkeeles väljendatud põnevus. Sellest on kahju. Raamat ise oli põnev ja huvitav, kasutatud oli mitmeid elemente, mida võib kohata SK teisteski raamatutes. Kursiivis teksti tegelaste mõtetega oli tükk maad vähem, kui "The Shining"us, mis jällegi hea, sest kõike ei ole võimalik tõlkida ja nii läheb seegi haige mõte, mis seal oli, kaduma. Kel võimalik, soovitan lugeda inglise keeles, annab palju juurde.
Teksti loeti inglise keeles
Ulmik

Noo ei olnud yldse Kingilik, kuidagi väga mage oli ja ei saanudki aru, et oli nagu õudukas või midagi taolist.Nagu mingi kuiv romaan kellegilt algajalt. Ning jälle see tõlge!! Ei suvatsenudki uurida, kes see tõlkis.Imestan, et kolm andsin.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
CyberRax

See raamat polnud nagu üldse Kingi moodi. Oli tas küll õudust ja ootamatusi, aga ikkagi oleks nagu kellegi teise kirjutatud.
Teksti loeti eesti keeles
pan Wasniewski

Ei tahaks küll minna labaseks, aga see raamatu lõpp segatud seksiga on küll täielik jama. Ideed oleks pidanud paremini realiseerima.
Teksti loeti eesti keeles
Dragofor

Lapsepõlve psühhotrauma ja raamatukogupolitseinikud. Esimene võib-olla kuulub eestlastegi maailma (kindlasti on mul endalgi mõni taoline trauma, ainult hetkel ei tule ühtegi meelde, loomulikult ei pea ma silmas seksuaalset ärakasutamist, traumasid ju palju), kuid minu teada pole meie kultuurikeskkonnas kunagi olnud juttu teisest aspektist. Vähemalt mitte minu ringkonnas. Tean, et üsna paljudes maailma riikides seesinatsed tegelased ringi tammuvad, kuid Eestimaal pole veel ühtegi kohanud. Ilmselt seepärast jäi teose sisu minu jaoks võõraks, teise maailma kuuluvaks. Ta ei muutunud osaks minust, ei muutunud reaalseks, millekski niisuguseks, mis võib-olla tõesti juhtuda võib. Ning kui see juhtub õudusromaaniga, siis on sellest tõesti kahju. Sest oma mõju saavutamiseks peaksid nad ennekõike mõjuma reaalselt.
Teksti loeti eesti keeles
Indrek Hargla

Järjekordne tõestus, et King on meisterlik stoorikuduja ja hea ninaga õuduseotsija. Nii tema teoste järgi tehtud filmide ja selle raamatu puhul eriti, tuleb tunnistada, et oskab ta asja häsiti käima lükata, tegevust pinevamaks kruttida ja põnevust koguda...ja siis jääb kogu lugu hetkeks õhku rippuma, tardub. Sõnaga, algus meeldis, siis kippus venima ja lõpuks läks päris jamaks. Ilmselt üks teisejärguline King.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Raamat tundus kuidagi nilbe. Üldiselt olen seda ka teiste SK raamatute juures tähele pannud aga siin torkas see eriti silma. Muidu sisul polnud väga vigagi.
Teksti loeti eesti keeles
Saara

Kena. Eesti kontekstis pole raamatukogupolitseiniku müüti kohanud, sellepärast jäi jutt natuke kaugeks. King on ikka väga ameerikakeskne. Aga: laiatarbepsühholoogia kasutamine on täiesti omal kohal (lagrits!). Soovitan soojalt, eesti keeles on Kingi raamatuid isegi vähe.
Teksti loeti eesti keeles
Adrifted

Adrifted arvab, et väga hea raamat oli. Lapsepõlve oli hästi tabatud, mingi mahajäetud tsirkuse laadne õhkkond jäi raamatust meelde. Väga huvitav. Jätsin raamatukogust laenatud eksemplari veidi kauemaks enda kätte, ootasin, et ehk juhtub midagi, kuid õnneks meil raamatukogupolitseinikke ei ole.
Teksti loeti eesti keeles
Kalevipoeg

Paremuselt teine eestikeelne King. Just. Selline armas lugu pisilinnast, kus palju probleeme ja madalaid instinkte. Jah, mingit filosoofiat seal kyll ei olnud, aga kas peab seda siis igasse teosesse jaguma? Teoses po~imusid mo¤usalt mitu teemat - nagu ko~igis Kingi paremais teostes. Seda kudumit, varjatult kootavat maalilikku vaipa tegelikkusest - vo~i vähemasti tegelikkuse na"htavast osast, po~imitakse kogu teose vältel yha edasi, yha keerukamalt ja keerukamalt... See on taoline raamat, mille lugemist ei jää kahetsema. Mis sellest, et käest paned ta kergendusohkega - kui vajad tugevaid tundeid, siis vo~tad selle taas pihku. V”o~i lähed siis o"o"sel kuhugi ekstreemsemasse kohta jalutama.Kuna raamatut on aga ohutum ja mugavam lugeda, siis ... näpud villi!
Teksti loeti eesti keeles
Ats Miller

Üks pisuke ideeräbal ja palju-palju juttu. Ikka seesama kitsuke maailm, minevikupaine - ja hakkabki juhtuma. Ei mingit seletust, asjad lihtsalt on üleloomulikud, muudkui käiakse tallatud radu, nii tegelaste, kui SK mõttes. Jah, on õnnestunud kirjeldusi, õhkkond päris hea, kindlasti võib keegi lugeda ja nautida, aga millalgi vist selle raamatuga tõotasin endale, et ma ei hakka enam iial oma aega SK-ga raiskama.
Teksti loeti eesti keeles
Maria Perner

Raamatukogupollarid võivad ju eestlastele võõraks jääda (ja ehk reaalsuse mõttes jäävadki!), kuid lapsepõlvehirmud on minu meelest kuidagi universaalsed. Kummitavad inimesi nii siin- kui sealpool ookeani. Raamat oleks olnud kohe mage, kui SK oleks hirmutaja lihtsaks kommionuks ristinud. Õnneks seda ei juhtunud ja lugemiselamus jäi alles. Mitte mingil juhul raisatud aeg.
Teksti loeti eesti keeles
Silver Sära

"Raamatukogupolitseinik" on minu loetud raamatutest abituim katse "hästi õudne" olla. Ja sellega on hakkama saanud autor, kelle puhul sageli kasutatakse epiteeti "Master of Horror"! Oletan ja loodan, et see romaan on naljanumber nii psühholoogide, pedofiilide, raamatukogutöötajate, politseinike kui kirjandusspetsialistide silmis.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Rätsep

Kolm miinus. Mulle ei meeldi, kui kirjanik püüab lugejat šokeerida-see on justkui üleoleva suhtumise tunnus. Lisaks kohatine sentimentaalsus ja üldine ebaoriginaalsus-võib-olla on see minu viga, ent kohati meenutas kahtlaselt Dicki "Ubikut", näiteks viidi mõlemas raamatus läbi erilend Des Moainesi-kõik see annab kokku üsna tüütu jänkikompoti.
Teksti loeti eesti keeles
AloV

Üks vastikumaid raamatuid üldse mida kunagi lugenud olen. Ja kätte võtsin ta kuna üritasin endale sisendada, et autorit (King) ei tohi vihata ühe raamatu põhjal. Võtsin siis eesmärgiks lugeda vähemalt ühe veel (esimene oli vast Misery). Ja kahjuks leidsin, et Kingi enam lugeda ei taha.Kuna raamatut lugesin ammu, siis meeles vaid seksuaalse ahistamise täpne kirjeldus ning ainuüksi selle eest madalaim võimalik hinne.
Teksti loeti eesti keeles
Bernheim

Ei olnud kohe üldse hea lugu. Algus venis ja lõpp oli väga kiire, nii et õieti ei saanudki aru, mis täpselt juhtus. Ega ei tahagi teada, kui ausalt öelda... Mitmed motiivid ja tegelaste käitumised korduvad, st neid võib kohata Kingi suurtemates raamatutes. Kordab ennast ja seda oli seetõttu - kergelt öeldes - piin lugeda. Ootasin, et lugu tiirleb rohkem raamatukogupolitseiniku ümber, aga see jäi rohkem kõrvalharuks. Kokkuvõtvalt võin öelda, et tegu nõrga looga - ma ei usu, et originaalkeeles lugemine väga palju päästaks. King on kirjutan palju head, aga samas palju s****. See kuulub viimase hulka. Üksikud positiivsed seigad olid, aga tervet lugu nad kaugeltki ei päästa.
Teksti loeti eesti keeles
Marko Kivimäe

Jälle üks nendest "ilmselt olen kunagi lugenud" tüüpi raamatutest. Kusagil keskkoolis see ilmselt näppu jäi, mälestused olid... hägusad pehmelt üteldes. Eelmine nädal jäi Haapsalus Samaaria misjonipoes näppu, vaatasin tükk aega ja mõtlesin, et kas tasub kuna seesama hägune mälestus rääkis napakast, lollakast ja lahjast Kingist. Samas 50 senti polnud palju mälu värskendamiseks. Pealegi on ka lurrivõitu King tegelikult täitsa mõnus.



Kusjuures see raamat võiks mõnes mõttes siinsetele raamatukoguhuntidele huvi pakkuda. Endal on küll raamatukogudest erandlikult head mälestused, antud juhul räägib kirjanikuhärra siis ühest väga sadistlikust tegelasest, kes muuhulgas käib ja laenutajaid, eriti lapsi, terroriseerib. Sisu poolest on raamat üsna lihtsake seega väga pikalt ei tahakski sellel peatuda. Üldiselt on see päris lahe maailm, mille King on loonud - jah, visandlik ja napp aga huvitav ikkagi.


Kusjuures raamatu alguses on ka juttu sellest, kuidas ta sellise ideeni jõudis. Päris huvitav oleks kuulata, kuidas oli elu siinkandis raamatukogudes kuue- ja seitsmekümnendatel, kas siin hirmutati lapsi, et nad raamatud alati õigel ajal tagasi tooks? Eks King teeb seda, mida ta hästi oskab - otsib (enda) minevikust välja meeldejäävaid detaile ja keerab mõnuga vinti peale. Aga eks on ka siinkandis nõuka-ajal olnud väga tumedaid toone, kasvõi kui muinasjuttude peale mõtelda.


Lugemist ei kahetse aga on kahtlemata kõige kehvem King, mida lugenud olen. Aga noh, edasi saab ainult paremaks minna.
Teksti loeti eesti keeles
x
Adrifted
1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Adrifted

Jutt haakus minuga isiklikult päris hästi. Paaril viimasel nädalal olen öösiti just Texacost käinud toidupoolist otsimas. Nii et ses mõttes oli tuttav. Kuigi, valgus, mis Texacost kiirgab on firmamärgi tõttu pigem punane kui kollane. Andra nimelist tüdrukut tunnen samuti.

Mõnikord on mul tunne, et keegi on selja taga--nagu näiteks praegu. Aga mina seda viga ei ole teinud nagu Andra. Mina selja taha ei ole kunagi vaadanud.

Huvitav, kes seal selja taga mul praegu ikkagi on. Ei tohiks kedagi olla. Praegu on öö, inimesed magavad, siin ei ole kedagi. Keegi aga on. No mida ta vahib seal! Olgu, teeme nii. Ma vaatan vilksamisi, et endale kinnitada, et kedagi seal ei ole. Niikuinii ei ole ju.

No, vilks. Aaarrrgghhh! Blllrrähh, mulks, kolksti....
Teksti loeti eesti keeles
Adrifted

BAASIS ON NÜÜD 8000 ARVUSTUST!

Ei suutnud sellele kiusatusele vastu panna, kui nägin ees arvu 7999 ning kirjutasin ühe juurde.

Nüüd jutust endast. Jutt tegelikult seisneb ühes idees, kuid see idee on huvitav. Astronaudid saabuvad ühele pealtnäha ideaalsete tingimustega planeedile, kus avastavad inimkoloonia, mis koosneb pealtnäha 4-5 aastastest mõistuseta kiilakatest tüdrukutest, kellest pealekauba paljud paistavad olevat rasedad. Mis selle põhjuseks on, lugege ise. Huvitav bioloogiline ulme, keskkonnatingmuste toimest kohastumisele.
Teksti loeti inglise keeles
Adrifted

Ebaühtlase tasemega kogumik on see, peaks ütlema. Siin on korralikke õuduslugusid nagu näiteks The Scythe ja The Small Assassin. Siis on siin selliseid südamlikke Bradbury`le iseloomulikke koguperelugusid, jutustusi lapsepõlvest ja vanatädidest ning abielupaaridest, ka nende seas on häid jutte nagu Tomorrow`s child ja There was an old woman. Kuid oli ka jutte, mis täieliku pettumuse valmistasid nt 3., 11. ja 18. lugu. Oli ka neid, mis lihtsalt külmaks jätsid. Kuid kokkuvõttes on see tugev kogumik ning väärib täiesti nelja.
Teksti loeti inglise keeles
Adrifted

Mulle jäi pea täiesti arusaamatuks see lugu ning seepärast ei meeldinud samuti. Veider ja imelik ning segane tegevustk.
Teksti loeti inglise keeles
Adrifted

Mina kohtasin seda ideed üldse esmakordselt ning oli väga mõjus ning hästi kujutatud paranoiline õhkkond. Ainult, et ei olnudki paranoiaga tegemist.
Teksti loeti inglise keeles
Adrifted

Päris huvitav idee teiste vihkamise ja mittesallimisega iseenesele esile kutsutud surmast. Lõpp aga jäi arusaamatuks.
Teksti loeti inglise keeles
Adrifted

Voodihaige poiss saatis koera välja kirjakesega, et see talle külalisi tooks. Ükskord kaevaski kutsu talle külalise välja.
Teksti loeti inglise keeles
Adrifted

Pila avangardisti populaarsuse saavutamise vahendite üle. Kuldsõrm ja Matisse´i maalitud silm. Õudusjudinaid ei tekitanud mingisuguseid
Teksti loeti inglise keeles
Adrifted

See oli pikem lugu ning samuti parem kui Bradbury lühemad jutud. Lastele tuuakse robot-vanaema, kes on täiuslik ning kohandab end vastavalt sellele isikule kellega ta räägib. Ning oskab kõike teha. Lõpuks õnnestub tal laste usaldus võita.

Jutu sekka on Bradbury poetanud häid mõtteid nagu näiteks, et lapsed ei anna vanematele kunagi andeks, kui nood ära surevad, sest see on laste suhtes nii vastustustundetu. Sest siis on vanemad läinud ilma vabanduste ja hüvastijätmiseta: kuidas saab siis laps üldse kedagi usaldada, kui kõik surevad. Aga robot-vanaema ei sure.
Teksti loeti inglise keeles
Adrifted

Kliima külmeneb ning inimesed lahkuvad Inglismaalt. Vana Harry jääb. Ja ajab mingit segast juttu. Bradbury lühikesed lood on enamasti suhteliselt viletsad, ilma liikumise, sündmuste arengu ja puändita.
Teksti loeti inglise keeles
Adrifted

See oli küll tasemel ideega lugu jälle. Sünnitamise käigus läks midagi nihu ning laps sündis teise dimensiooni. Muidu igati normaalne laps, kuid kaasinimestele paistis eresinise püramiidina. Jutu sisuks oli vanemate tundmuste kirjeldus, kes imelikule kujule vaatamata last ikkagi armastasid. Lõpp on samuti südamlik.
Teksti loeti inglise keeles
Adrifted

Kirjaniku elu päästmiseks kasutab üks tüüp ajamasinat. Ühe kõrvaltegelasest külamehe tüüpi on hästi tabatud. Muid voorusi jutul ei olegi.
Teksti loeti inglise keeles
Adrifted

Ai ai Bradbury. Seekord valmistasid mulle küll pettumuse. Mitte mõhkugi ei saanud jutust aru. Et kus see algus ja ots. Mingid külamehed olid vastu mingile kiirteele, mis sinna kuhugi ehitati. Ei tea, ei meeldinud.
Teksti loeti inglise keeles
Adrifted

Minu meelest geniaalne horror. Geniaalne sellepärast, et nii hästi oli õnnestunud sisse minna viiekümne viie aastase Mardi naha alla. Täpsed ja löövad lühikesed joodiku laused ja mõtted. Algul paistiski jutt följetonina, kuid seejärel sai selgeks, et följetonist on asi siiski kaugel. Väga hea leid.
Teksti loeti eesti keeles
Adrifted

Jälle väga hea lugu. Viskas keskkonna kohe silme ette ning hästi kirja pandud. Parajalt vastik ja õudne ka.
Teksti loeti eesti keeles
Adrifted

Hehee. Hea idee, hea vorm ja veel parem sisu. Mõnus pila. Muuseas, see hüpotees maailma lõpu kohta tundub täiesti usutav...
Teksti loeti eesti keeles
Adrifted

Ja mis siis ühel päeval juhtus?

Lugu lõppes koos sissejuhatusega. Ehk ongi sissejuhatus romaanile? Ei tea. Esitatud tükist jääb aga väheks. Muidu aga päris naljakas. Peategelane jättis muheda mulje. Ainult, jah, tahaks järge ka lugeda.
Teksti loeti eesti keeles
Adrifted

Huvitav, lugu suutis mind haarata ning pinge tekitada. Ma hakkasin tõepoolest Oraaklile kaasa elama, tahtsin, et ta ka seekord ära mõistataks, ellu jääks. Mõlemat ei olnud talle antud. Väga hea.
Teksti loeti eesti keeles
Adrifted

Lugesin enne siia kirjutamist ka Algernoni arvustusi ning olin üllatunud, et ka paljud teised arvasid, et minategelane on naine, mitte "tubli poiss". Ja arvan, et see ei olnud ainult autori soo ja nime teadmisest tingitud eelarvamus. Minategelane oli lihtsalt ühe keskmise meessoost ajalootudengi kohta liiga sissepoolepööratud mõtlemisega, liiga introvertne, et vastata mu ettekujutusele ja stereotüübile meessoost. Kuid võib-olla on see vaid minu kui lugeja puue.

Jutt mulle igatahes meeldis ning nelja saab seetõttu, et sündmustik jäi mulle siiski arusaamatuks. Miks, kuidas, etc. Lõpus oleks võinud rohkem seletada välismaailmas toimunut, mitte süüvida minategelase sisemaailma.
Teksti loeti eesti keeles
Adrifted

Järellugu ei häirinud, lisas oma moel teistsuguse vaatenurga asjale. Täiesti hea lugu oli, ainsaks puuduseks ehk liigne sõnaderohkus. Muidu hea idee: pargipätid ja jõuetu vampiir. Vaimustav.
Teksti loeti eesti keeles
Adrifted

Tõesti ei olnud see õudne lugu. Kellelgi kunagi midagi oli. Kas see just nüüd täpselt nii oli, aga midagi seal ikka oli. Oli mis oli, aga õudne ei olnud.
Teksti loeti eesti keeles
Adrifted

Ühe tuntuima vaimufilosoofi filosoofiline ulmejutuke. Dennett on varemgi põiminud ulmelisi mõtteeksperimente oma tekstidesse, nii et seekordne üllitis ei ole sugugi ootamatu.

Lugu algab sellega, kuidas Pentagon saadab austatud filosoofiaprofessori Maa sisemusse ülesandega tuua pinnale tuumalõhkekeha. Ülesandega kaasnev kiirgusfoon aga on ohtlik ajule, kuid kehale täiesti ohutu. Seetõttu otsustakase Dennetti aju jätta Houstonisse katseklaasi, kust see siis raadiolainete abil juhatakse Dennetti keha tegevust. Aju eemaldataksegi ning Dennettile antakse võimalus seda enne ülesande täitmisele asumist vaadata. Tal tekib loomulikult küsimus, kus ma olen? Kas ma olen seal, kus on mu aju, või seal, kus on mu keha? Kuid see on alles algus. Edasi toimub veel asendusi ja teisendusi ning küsimused lähevad veelgi filosoofilisemaks ning vastuseid on üha raskem pakkuda.
Teksti loeti inglise keeles
Adrifted

Sattusin kunagi lapsepõlves õnnetu jalgpallimängu tagajärjel haiglasse. Seal ei olnud midagi muud lugeda peale arvustatava raamatu.

"Totu Kuul"
Totu kuul
totu cool
totu ei ole cool
totu on totakas

Selline on minu mulje sellest raamatust.
Teksti loeti eesti keeles