Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Walter Ernsting ·

Der Tag, an dem die Götter starben

(romaan aastast 1979)

eesti keeles: «Päev, millal jumalad surid»
Rapla «Graafiline Produktsioon» 1993

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
2
0
3
3
3
Keskmine hinne
2.545
Arvustused (11)

Kui olin noor, olin maal vanaema juures ja leidsin mingid iidvanad Horisondid. Sealt leidsin järjejutu, kus räägiti, etpüramiidid on kosmoselaevade maandumismärgid jmt. Jube põnev oli.

Möödusid aastad. 90ndate alul ilmus üks selle aja vähestest ulmekatest. Ostsin ja lugesin. Masendav. Kirjaniku omapoolne panus von Dänikeni teooriale oli mad scientist. Ilmselt juveniilulmekas, aga teist nii mõttevaba teost annab otsida. Peale raamatu läbilugemist tuli tahtmine ta ära visata, mida ka vist tegin, täpselt ei mäleta.

Teksti loeti eesti keeles

Tegelikult peaks sellele raamatule nulli panema... ning seda peaks tegema just selle värdjaliku esoteerikalembuse pärast. Miks kurat peab seda Erich von Dänikeni veel ka ulmekirjanduses populariseerima... niigi on neil esoteerikahulludel ja uhvulistel katus postojanna vildakil... nüüd siis segab üks vennike 30ndate saksa pulpulme, reaalselt eksisteerivad kirjanikud/toimetajad ja nürimat sorti paraideed üheks ulmepudruks ning arvab, et on teinud tohutu heateo inimsuse suhtes. Kahe saab romaan vaid teatava tempokuse pärast... kes pole lugenud, sel on mõtekam ka seda mitte teha... maailmas (ja ka Saksamaal) on sadasid paremaid raamatuid.
Teksti loeti eesti keeles

Lihtsalt meeldis.No ausõna.On kyll leierdatud teema ja on selliseid paremaidki samasuguseid, kuid äratas hinges mingi igatsuse esitada kysimusi ja saada vastuseid.Mingi tõejanu. Ajamasin oli kyll yletähtsustatud ning muutus tyytuks pikapeale.Ei teagi tal teisi romaane- jutte.
Teksti loeti eesti keeles

Mitte ei saa aru, mis sel romaanil viga oli. Dänikeni ideede ärakasutamine? Esoteerilised seosed? Ja mis siis. Ei maksa seda lugeda nagu tõsiteaduslikku juttu, nagu Däniken ennast tahab esitada. Kui õieti mäletan, siis on see jutt esitatud tõestisündinud loo vormis. Sellisena muidugi kaks. Huvitav on just see esoteerika kasutamine ulmelises kontekstis. Punkt juurde. Kokkuvõttes lugu sedavõrd ulmelisem. Teine punkt. Kuna ajamasinad on mu nõrkuseks, siis veel üks punkt. Kokku saigi viis.
Teksti loeti eesti keeles

Nagu ma vist juba loendamatuid kordi arvustusi alustanud olen -- lugesin raamatut väiksena ja siis meeldis väga. Kuna ma olin siis just parasjagu sellises eas, kus `Paradoks B` ja `Kolmanda Silma` laadi asjad koledal kombel `peale lähevad`, siis ehk mõistate.. ja andestate :-) Kõik see ajas rändamine ja pseudo-dokumentaalsus tundusid põnevad ja nii ma `jumalate surma` ka alla neelasin. Kuid üle lugema ma seda ilmselt (kunagi) ei hakka, muidu ilmselt pettuksin väga. Las siis jääda lapsepõlve hea arvamus.
Teksti loeti eesti keeles

Romaan, mis polnud üldse romaani nägu. Esimese hooga (ka mina olin siis veel postpuberteetik ja natuke naiivsem kui praegu) tundus isegi peaaegu nagu päris... Ajamasin on muidugi tobedus, aga iseenesest on seda teemat - et keegi suur, tark ja hea vaatab meid ja vangutab kurvalt pead - ka kehvemini väänatud.
Teksti loeti eesti keeles

Der Tag, an dem die Götter starben on üks sitemaid raamatuid, mida ma elu jooksul lugenud olen. Iga viimane kui Perry Rhodani vihikuke kuulub selle asja kõrval maailmakirjanduse absoluutsesse tippu.
Teksti loeti eesti keeles

Pean häbenedes tunnistama, et ka mina olen lugenud seda kuritegu kirjanduse vastu. Arvustust on see soperdis "väärt" vaid tänu sellele, et eelmiste arvustuste uurimine on tänuväärne materjal reklaami hukatuslikust mõjust mitte veel täielikult välja arenenud teadvusele, meenutades lugusid, kuidas peale Freddie Mercury surma tundus olevat popp aidsi surra. Kahjuks ei ole tegu naljaga - võetakse tükk pseudoideesid, segatakse see pseudodokumentaalsusega ja saadakse pseudoulme, mille kaanele on vaid unustatud trükkimata hoiatus "Uskumis- või vaimustussümptoomide puhul pöörduda viivitamatult psühhiaatri poole!"
Teksti loeti eesti keeles

Mul pole õigeid sõnu, millega seda jama iseloomustada. Naeruväärne on vist kõige sõbilikum ja viisakam, mis ma öelda võin. Mind lausa hämmastab, mida kõike siin maailmas ei kirjutata ja mis veel hullem - avaldata.
Teksti loeti eesti keeles
x
Adrifted
1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Jutt haakus minuga isiklikult päris hästi. Paaril viimasel nädalal olen öösiti just Texacost käinud toidupoolist otsimas. Nii et ses mõttes oli tuttav. Kuigi, valgus, mis Texacost kiirgab on firmamärgi tõttu pigem punane kui kollane. Andra nimelist tüdrukut tunnen samuti.

Mõnikord on mul tunne, et keegi on selja taga--nagu näiteks praegu. Aga mina seda viga ei ole teinud nagu Andra. Mina selja taha ei ole kunagi vaadanud.

Huvitav, kes seal selja taga mul praegu ikkagi on. Ei tohiks kedagi olla. Praegu on öö, inimesed magavad, siin ei ole kedagi. Keegi aga on. No mida ta vahib seal! Olgu, teeme nii. Ma vaatan vilksamisi, et endale kinnitada, et kedagi seal ei ole. Niikuinii ei ole ju.

No, vilks. Aaarrrgghhh! Blllrrähh, mulks, kolksti....

Teksti loeti eesti keeles

BAASIS ON NÜÜD 8000 ARVUSTUST!

Ei suutnud sellele kiusatusele vastu panna, kui nägin ees arvu 7999 ning kirjutasin ühe juurde.

Nüüd jutust endast. Jutt tegelikult seisneb ühes idees, kuid see idee on huvitav. Astronaudid saabuvad ühele pealtnäha ideaalsete tingimustega planeedile, kus avastavad inimkoloonia, mis koosneb pealtnäha 4-5 aastastest mõistuseta kiilakatest tüdrukutest, kellest pealekauba paljud paistavad olevat rasedad. Mis selle põhjuseks on, lugege ise. Huvitav bioloogiline ulme, keskkonnatingmuste toimest kohastumisele.

Teksti loeti inglise keeles

Ebaühtlase tasemega kogumik on see, peaks ütlema. Siin on korralikke õuduslugusid nagu näiteks The Scythe ja The Small Assassin. Siis on siin selliseid südamlikke Bradbury`le iseloomulikke koguperelugusid, jutustusi lapsepõlvest ja vanatädidest ning abielupaaridest, ka nende seas on häid jutte nagu Tomorrow`s child ja There was an old woman. Kuid oli ka jutte, mis täieliku pettumuse valmistasid nt 3., 11. ja 18. lugu. Oli ka neid, mis lihtsalt külmaks jätsid. Kuid kokkuvõttes on see tugev kogumik ning väärib täiesti nelja.
Teksti loeti inglise keeles

Mulle jäi pea täiesti arusaamatuks see lugu ning seepärast ei meeldinud samuti. Veider ja imelik ning segane tegevustk.
Teksti loeti inglise keeles

Mina kohtasin seda ideed üldse esmakordselt ning oli väga mõjus ning hästi kujutatud paranoiline õhkkond. Ainult, et ei olnudki paranoiaga tegemist.
Teksti loeti inglise keeles

Päris huvitav idee teiste vihkamise ja mittesallimisega iseenesele esile kutsutud surmast. Lõpp aga jäi arusaamatuks.
Teksti loeti inglise keeles

Voodihaige poiss saatis koera välja kirjakesega, et see talle külalisi tooks. Ükskord kaevaski kutsu talle külalise välja.
Teksti loeti inglise keeles

Pila avangardisti populaarsuse saavutamise vahendite üle. Kuldsõrm ja Matisse´i maalitud silm. Õudusjudinaid ei tekitanud mingisuguseid
Teksti loeti inglise keeles

See oli pikem lugu ning samuti parem kui Bradbury lühemad jutud. Lastele tuuakse robot-vanaema, kes on täiuslik ning kohandab end vastavalt sellele isikule kellega ta räägib. Ning oskab kõike teha. Lõpuks õnnestub tal laste usaldus võita.

Jutu sekka on Bradbury poetanud häid mõtteid nagu näiteks, et lapsed ei anna vanematele kunagi andeks, kui nood ära surevad, sest see on laste suhtes nii vastustustundetu. Sest siis on vanemad läinud ilma vabanduste ja hüvastijätmiseta: kuidas saab siis laps üldse kedagi usaldada, kui kõik surevad. Aga robot-vanaema ei sure.

Teksti loeti inglise keeles

Kliima külmeneb ning inimesed lahkuvad Inglismaalt. Vana Harry jääb. Ja ajab mingit segast juttu. Bradbury lühikesed lood on enamasti suhteliselt viletsad, ilma liikumise, sündmuste arengu ja puändita.
Teksti loeti inglise keeles

See oli küll tasemel ideega lugu jälle. Sünnitamise käigus läks midagi nihu ning laps sündis teise dimensiooni. Muidu igati normaalne laps, kuid kaasinimestele paistis eresinise püramiidina. Jutu sisuks oli vanemate tundmuste kirjeldus, kes imelikule kujule vaatamata last ikkagi armastasid. Lõpp on samuti südamlik.
Teksti loeti inglise keeles

Kirjaniku elu päästmiseks kasutab üks tüüp ajamasinat. Ühe kõrvaltegelasest külamehe tüüpi on hästi tabatud. Muid voorusi jutul ei olegi.
Teksti loeti inglise keeles

Ai ai Bradbury. Seekord valmistasid mulle küll pettumuse. Mitte mõhkugi ei saanud jutust aru. Et kus see algus ja ots. Mingid külamehed olid vastu mingile kiirteele, mis sinna kuhugi ehitati. Ei tea, ei meeldinud.
Teksti loeti inglise keeles

Minu meelest geniaalne horror. Geniaalne sellepärast, et nii hästi oli õnnestunud sisse minna viiekümne viie aastase Mardi naha alla. Täpsed ja löövad lühikesed joodiku laused ja mõtted. Algul paistiski jutt följetonina, kuid seejärel sai selgeks, et följetonist on asi siiski kaugel. Väga hea leid.
Teksti loeti eesti keeles

Jälle väga hea lugu. Viskas keskkonna kohe silme ette ning hästi kirja pandud. Parajalt vastik ja õudne ka.
Teksti loeti eesti keeles

Hehee. Hea idee, hea vorm ja veel parem sisu. Mõnus pila. Muuseas, see hüpotees maailma lõpu kohta tundub täiesti usutav...
Teksti loeti eesti keeles

Ja mis siis ühel päeval juhtus?

Lugu lõppes koos sissejuhatusega. Ehk ongi sissejuhatus romaanile? Ei tea. Esitatud tükist jääb aga väheks. Muidu aga päris naljakas. Peategelane jättis muheda mulje. Ainult, jah, tahaks järge ka lugeda.

Teksti loeti eesti keeles

Huvitav, lugu suutis mind haarata ning pinge tekitada. Ma hakkasin tõepoolest Oraaklile kaasa elama, tahtsin, et ta ka seekord ära mõistataks, ellu jääks. Mõlemat ei olnud talle antud. Väga hea.
Teksti loeti eesti keeles

Lugesin enne siia kirjutamist ka Algernoni arvustusi ning olin üllatunud, et ka paljud teised arvasid, et minategelane on naine, mitte "tubli poiss". Ja arvan, et see ei olnud ainult autori soo ja nime teadmisest tingitud eelarvamus. Minategelane oli lihtsalt ühe keskmise meessoost ajalootudengi kohta liiga sissepoolepööratud mõtlemisega, liiga introvertne, et vastata mu ettekujutusele ja stereotüübile meessoost. Kuid võib-olla on see vaid minu kui lugeja puue.

Jutt mulle igatahes meeldis ning nelja saab seetõttu, et sündmustik jäi mulle siiski arusaamatuks. Miks, kuidas, etc. Lõpus oleks võinud rohkem seletada välismaailmas toimunut, mitte süüvida minategelase sisemaailma.

Teksti loeti eesti keeles

Järellugu ei häirinud, lisas oma moel teistsuguse vaatenurga asjale. Täiesti hea lugu oli, ainsaks puuduseks ehk liigne sõnaderohkus. Muidu hea idee: pargipätid ja jõuetu vampiir. Vaimustav.
Teksti loeti eesti keeles

Tõesti ei olnud see õudne lugu. Kellelgi kunagi midagi oli. Kas see just nüüd täpselt nii oli, aga midagi seal ikka oli. Oli mis oli, aga õudne ei olnud.
Teksti loeti eesti keeles

Ühe tuntuima vaimufilosoofi filosoofiline ulmejutuke. Dennett on varemgi põiminud ulmelisi mõtteeksperimente oma tekstidesse, nii et seekordne üllitis ei ole sugugi ootamatu.

Lugu algab sellega, kuidas Pentagon saadab austatud filosoofiaprofessori Maa sisemusse ülesandega tuua pinnale tuumalõhkekeha. Ülesandega kaasnev kiirgusfoon aga on ohtlik ajule, kuid kehale täiesti ohutu. Seetõttu otsustakase Dennetti aju jätta Houstonisse katseklaasi, kust see siis raadiolainete abil juhatakse Dennetti keha tegevust. Aju eemaldataksegi ning Dennettile antakse võimalus seda enne ülesande täitmisele asumist vaadata. Tal tekib loomulikult küsimus, kus ma olen? Kas ma olen seal, kus on mu aju, või seal, kus on mu keha? Kuid see on alles algus. Edasi toimub veel asendusi ja teisendusi ning küsimused lähevad veelgi filosoofilisemaks ning vastuseid on üha raskem pakkuda.

Teksti loeti inglise keeles

Sattusin kunagi lapsepõlves õnnetu jalgpallimängu tagajärjel haiglasse. Seal ei olnud midagi muud lugeda peale arvustatava raamatu.

"Totu Kuul"
Totu kuul
totu cool
totu ei ole cool
totu on totakas

Selline on minu mulje sellest raamatust.

Teksti loeti eesti keeles