Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Theodore Sturgeon ·

Mr. Costello, Hero

(jutt aastast 1953)

ajakirjapublikatsioon: «Galaxy Science Fiction» 1953; detsember
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Mister Costello – kangelane»
antoloogia «Lilled Algernonile: Anglo-ameerika kirjanike ulmelugusid» 1976

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
10
7
1
1
0
Keskmine hinne
4.368
Arvustused (19)
Jüri Kallas

Minu (ning ilmselt enamuse eesti lugejate) esmatutvus Sturgeoni loominguga.

Seda juttu lugedes kerkis juba nolgieas küsimus, et kuidas see (tsensuurist) läbi lasti. Sihuke õel pila ju igasugu kommuunakorra (ükski redel pole ühe pulgaga) pihta... Lisaks poliitilisele pilale on tegu lihtsalt inimliku ja nukra looga, ning ilmselt tänu sellele ka see lugu kestma jääb.

Ilus krestomaatiline näide sellest, mida suudab ulmes talent, kes oskab tõesti hästi kirjutada ning kes ise ka ulmet armastab.

LOE KINDLASTI!!!
Teksti loeti eesti, inglise ja vene keeles
Tundmatu Arvustaja

Iga lugu võib mõista mitmeti. Kohtasin kunagi inimest, keda selle loo puhul huvitas eelkõige, et kust seda tarakani leida... Igasugune võim eeldab inimeste liitmist mingi tunnuse põhjal ja inimeste lahutamist mingi tunnuse põhjal. Ilus lugu. Soovitan.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Ei läinud mul hästi peale see lugu, midagi muidugi nagu oli seal ka, aga siiski mitte piisavalt. See mul vist mingi isiklik kiiks, et poliitilise suunitlesega jutud eriti ei meeldi. Praegu selline miinusega neli.
Teksti loeti eesti keeles
Üllar Lindmaa

Võrukas rääkis kodanikust, kes üritas tarakani leida. Mina jälle olen kuulnud arutelusid, et sööklas ei tohiks lasta inimesi tühjade laudade taha istuma, ikka tuleks üksindusele seltskonda eelistada. Kogu kogumik oli suurepärane, Costello lugu jääb alla ehk vaid fantastilisele nimiloole. Või ehk mitte? Tegemist on nagu veiniga, mille väärtus aja jooksul tõuseb. Muuseas - on ka üks paremaid ühiskonnamudeleid, mida olen näinud - paljugi mille jaoks George Orwell tonnide viisi värvi kulutas, on siin lühidalt ära öeldud.
Teksti loeti eesti keeles
Jaanis Tali

Jõmpsikana lugedes see lugu muidugi kohale üldse ei jõudnud. Aga hiljem ....Orwellile jääb muidugi alla. Erinevalt viimasest võib Costellot lugeda ka nõrgema närvisüsteemiga inimene, riskimata seejuures seedehäireid saada. Ikkagi oli väga hea.Ja veel: tarakani ja ühe pulgaga redeli plaanile sekundeerib loos mitte vähem oluline plaan: costellod ei saaks teps mitte tegutseda kui enamus inimestest laekurid ei oleks.
Teksti loeti eesti keeles
TVP

Mulle ka ei jätnud see lugu kooliajal lugedes suurt muljet. See oli vist ainuke lugu millest mulle enne teistkordset lugemist midagi ei meenunud. Aga nüüd üle lugedes on asi muidugi tasemel.
Teksti loeti eesti keeles
Chris

Ei meeldinud. Olen seda paar korda lugnud, vähemalt üritanud, kuid eelkõnelejate vaimustust ei suuda ma ka parima tahtmise juures jagada.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Selle loo juures meeldibki mulle tegelikult see, mis "Lilled Algernonile" järelsõnaski oli öeldud - et lugu totalitaarsest ühiskonnast ning poolhullust diktaatorist annab ka huumoriga kirja panna.
Teksti loeti eesti keeles
Adrifted

Poliitiline alatekst jättis külmaks nagu harilikult. Midagi head ka ei meenu. Oleksingi kolme pannud, kuid siis lugesin kaasarvustajate hinnanguid ning jäin mõtlema. Ehk olen tõepoolest seda juttu ala lugenud? Kui kunagi võimalus tekib siis loen üle. Seniks neli...aga ainult avansiks.
Teksti loeti eesti keeles
Kalevipoeg

Alatoon... poliitiline alatoon... Teate, mina tahan Orwelli. See lugu on lihtsalt... nali selliste asjade arvelt, millega nalja minu isikliku arvamuse kohaselt ei tasuks teha, eriti veel mitte sellise alatooniga, nagu Sturgeon. Miinusega neli.

... Sest mine sa neid hullusid tea, kas ehk ei hakka mõnele hullule ta loorberid meeldima. Ei, mitte Costello omad, sest sisimas soovib meist vist v2ga suur osa olla Suur Juht, kasvõi sipelgate ehk siis oma koerale... Aga see minategelane... temaga on lood juba hoopis teised.
Teksti loeti eesti keeles
Taivo Rist

Võimalik, et ma olen lootusetu optimist, aga ma ei usu, et niisugused lood võiksid tegelikkuses aset leida. Sedasama ütlesid ka inimesed enne Hitleri võimuletulekut, aga seal olid siiski ajaloolised põhjused, miks Hitler läbi lõi. Ikkagi neli, kuigi tugev.
Teksti loeti eesti keeles
Andreas Jõesaar

Suurepärane lugu! Olin sellest kümmekond aastat tagasi nii vaimustuses, et valisin endale netis kasutamiseks nimitegelase järgi aliase... ja see alias ei ole "laekur". ;-) Nüüd siis jõudsin lõpuks ka arvustuse kirjutamiseni.

Sellel lühijutul on nii mitmeid erinevaid tahke, et lausa raske on ühte pointi välja tuua. Ka eespool on paljugi öeldud ning nõustun, et kindlasti on loo peamine sõnum hoiatus.

Teisest küljest on aga tegemist traagilise kirjeldusega sellest, kuidas hea idee väära rakendamise kaudu õõvastavaks muudetakse. Sest iseenesest ei ole ju sel ühtse inimkonna ideel midagi viga. Ning neil eespool kritiseeritud loosungitel oli öeldud paljugi, mida näiteks idapoolsetes, kogukonda väärtustavates kultuurides täiesti normaalseks peetakse, kuid mida üksikindiviidi esikohale seadvas lääne kultuuriruumis ei mõisteta.
Teksti loeti eesti keeles
x
Adrifted
1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Adrifted

Jutt haakus minuga isiklikult päris hästi. Paaril viimasel nädalal olen öösiti just Texacost käinud toidupoolist otsimas. Nii et ses mõttes oli tuttav. Kuigi, valgus, mis Texacost kiirgab on firmamärgi tõttu pigem punane kui kollane. Andra nimelist tüdrukut tunnen samuti.

Mõnikord on mul tunne, et keegi on selja taga--nagu näiteks praegu. Aga mina seda viga ei ole teinud nagu Andra. Mina selja taha ei ole kunagi vaadanud.

Huvitav, kes seal selja taga mul praegu ikkagi on. Ei tohiks kedagi olla. Praegu on öö, inimesed magavad, siin ei ole kedagi. Keegi aga on. No mida ta vahib seal! Olgu, teeme nii. Ma vaatan vilksamisi, et endale kinnitada, et kedagi seal ei ole. Niikuinii ei ole ju.

No, vilks. Aaarrrgghhh! Blllrrähh, mulks, kolksti....
Teksti loeti eesti keeles
Adrifted

BAASIS ON NÜÜD 8000 ARVUSTUST!

Ei suutnud sellele kiusatusele vastu panna, kui nägin ees arvu 7999 ning kirjutasin ühe juurde.

Nüüd jutust endast. Jutt tegelikult seisneb ühes idees, kuid see idee on huvitav. Astronaudid saabuvad ühele pealtnäha ideaalsete tingimustega planeedile, kus avastavad inimkoloonia, mis koosneb pealtnäha 4-5 aastastest mõistuseta kiilakatest tüdrukutest, kellest pealekauba paljud paistavad olevat rasedad. Mis selle põhjuseks on, lugege ise. Huvitav bioloogiline ulme, keskkonnatingmuste toimest kohastumisele.
Teksti loeti inglise keeles
Adrifted

Ebaühtlase tasemega kogumik on see, peaks ütlema. Siin on korralikke õuduslugusid nagu näiteks The Scythe ja The Small Assassin. Siis on siin selliseid südamlikke Bradbury`le iseloomulikke koguperelugusid, jutustusi lapsepõlvest ja vanatädidest ning abielupaaridest, ka nende seas on häid jutte nagu Tomorrow`s child ja There was an old woman. Kuid oli ka jutte, mis täieliku pettumuse valmistasid nt 3., 11. ja 18. lugu. Oli ka neid, mis lihtsalt külmaks jätsid. Kuid kokkuvõttes on see tugev kogumik ning väärib täiesti nelja.
Teksti loeti inglise keeles
Adrifted

Mulle jäi pea täiesti arusaamatuks see lugu ning seepärast ei meeldinud samuti. Veider ja imelik ning segane tegevustk.
Teksti loeti inglise keeles
Adrifted

Mina kohtasin seda ideed üldse esmakordselt ning oli väga mõjus ning hästi kujutatud paranoiline õhkkond. Ainult, et ei olnudki paranoiaga tegemist.
Teksti loeti inglise keeles
Adrifted

Päris huvitav idee teiste vihkamise ja mittesallimisega iseenesele esile kutsutud surmast. Lõpp aga jäi arusaamatuks.
Teksti loeti inglise keeles
Adrifted

Voodihaige poiss saatis koera välja kirjakesega, et see talle külalisi tooks. Ükskord kaevaski kutsu talle külalise välja.
Teksti loeti inglise keeles
Adrifted

Pila avangardisti populaarsuse saavutamise vahendite üle. Kuldsõrm ja Matisse´i maalitud silm. Õudusjudinaid ei tekitanud mingisuguseid
Teksti loeti inglise keeles
Adrifted

See oli pikem lugu ning samuti parem kui Bradbury lühemad jutud. Lastele tuuakse robot-vanaema, kes on täiuslik ning kohandab end vastavalt sellele isikule kellega ta räägib. Ning oskab kõike teha. Lõpuks õnnestub tal laste usaldus võita.

Jutu sekka on Bradbury poetanud häid mõtteid nagu näiteks, et lapsed ei anna vanematele kunagi andeks, kui nood ära surevad, sest see on laste suhtes nii vastustustundetu. Sest siis on vanemad läinud ilma vabanduste ja hüvastijätmiseta: kuidas saab siis laps üldse kedagi usaldada, kui kõik surevad. Aga robot-vanaema ei sure.
Teksti loeti inglise keeles
Adrifted

Kliima külmeneb ning inimesed lahkuvad Inglismaalt. Vana Harry jääb. Ja ajab mingit segast juttu. Bradbury lühikesed lood on enamasti suhteliselt viletsad, ilma liikumise, sündmuste arengu ja puändita.
Teksti loeti inglise keeles
Adrifted

See oli küll tasemel ideega lugu jälle. Sünnitamise käigus läks midagi nihu ning laps sündis teise dimensiooni. Muidu igati normaalne laps, kuid kaasinimestele paistis eresinise püramiidina. Jutu sisuks oli vanemate tundmuste kirjeldus, kes imelikule kujule vaatamata last ikkagi armastasid. Lõpp on samuti südamlik.
Teksti loeti inglise keeles
Adrifted

Kirjaniku elu päästmiseks kasutab üks tüüp ajamasinat. Ühe kõrvaltegelasest külamehe tüüpi on hästi tabatud. Muid voorusi jutul ei olegi.
Teksti loeti inglise keeles
Adrifted

Ai ai Bradbury. Seekord valmistasid mulle küll pettumuse. Mitte mõhkugi ei saanud jutust aru. Et kus see algus ja ots. Mingid külamehed olid vastu mingile kiirteele, mis sinna kuhugi ehitati. Ei tea, ei meeldinud.
Teksti loeti inglise keeles
Adrifted

Minu meelest geniaalne horror. Geniaalne sellepärast, et nii hästi oli õnnestunud sisse minna viiekümne viie aastase Mardi naha alla. Täpsed ja löövad lühikesed joodiku laused ja mõtted. Algul paistiski jutt följetonina, kuid seejärel sai selgeks, et följetonist on asi siiski kaugel. Väga hea leid.
Teksti loeti eesti keeles
Adrifted

Jälle väga hea lugu. Viskas keskkonna kohe silme ette ning hästi kirja pandud. Parajalt vastik ja õudne ka.
Teksti loeti eesti keeles
Adrifted

Hehee. Hea idee, hea vorm ja veel parem sisu. Mõnus pila. Muuseas, see hüpotees maailma lõpu kohta tundub täiesti usutav...
Teksti loeti eesti keeles
Adrifted

Ja mis siis ühel päeval juhtus?

Lugu lõppes koos sissejuhatusega. Ehk ongi sissejuhatus romaanile? Ei tea. Esitatud tükist jääb aga väheks. Muidu aga päris naljakas. Peategelane jättis muheda mulje. Ainult, jah, tahaks järge ka lugeda.
Teksti loeti eesti keeles
Adrifted

Huvitav, lugu suutis mind haarata ning pinge tekitada. Ma hakkasin tõepoolest Oraaklile kaasa elama, tahtsin, et ta ka seekord ära mõistataks, ellu jääks. Mõlemat ei olnud talle antud. Väga hea.
Teksti loeti eesti keeles
Adrifted

Lugesin enne siia kirjutamist ka Algernoni arvustusi ning olin üllatunud, et ka paljud teised arvasid, et minategelane on naine, mitte "tubli poiss". Ja arvan, et see ei olnud ainult autori soo ja nime teadmisest tingitud eelarvamus. Minategelane oli lihtsalt ühe keskmise meessoost ajalootudengi kohta liiga sissepoolepööratud mõtlemisega, liiga introvertne, et vastata mu ettekujutusele ja stereotüübile meessoost. Kuid võib-olla on see vaid minu kui lugeja puue.

Jutt mulle igatahes meeldis ning nelja saab seetõttu, et sündmustik jäi mulle siiski arusaamatuks. Miks, kuidas, etc. Lõpus oleks võinud rohkem seletada välismaailmas toimunut, mitte süüvida minategelase sisemaailma.
Teksti loeti eesti keeles
Adrifted

Järellugu ei häirinud, lisas oma moel teistsuguse vaatenurga asjale. Täiesti hea lugu oli, ainsaks puuduseks ehk liigne sõnaderohkus. Muidu hea idee: pargipätid ja jõuetu vampiir. Vaimustav.
Teksti loeti eesti keeles
Adrifted

Tõesti ei olnud see õudne lugu. Kellelgi kunagi midagi oli. Kas see just nüüd täpselt nii oli, aga midagi seal ikka oli. Oli mis oli, aga õudne ei olnud.
Teksti loeti eesti keeles
Adrifted

Ühe tuntuima vaimufilosoofi filosoofiline ulmejutuke. Dennett on varemgi põiminud ulmelisi mõtteeksperimente oma tekstidesse, nii et seekordne üllitis ei ole sugugi ootamatu.

Lugu algab sellega, kuidas Pentagon saadab austatud filosoofiaprofessori Maa sisemusse ülesandega tuua pinnale tuumalõhkekeha. Ülesandega kaasnev kiirgusfoon aga on ohtlik ajule, kuid kehale täiesti ohutu. Seetõttu otsustakase Dennetti aju jätta Houstonisse katseklaasi, kust see siis raadiolainete abil juhatakse Dennetti keha tegevust. Aju eemaldataksegi ning Dennettile antakse võimalus seda enne ülesande täitmisele asumist vaadata. Tal tekib loomulikult küsimus, kus ma olen? Kas ma olen seal, kus on mu aju, või seal, kus on mu keha? Kuid see on alles algus. Edasi toimub veel asendusi ja teisendusi ning küsimused lähevad veelgi filosoofilisemaks ning vastuseid on üha raskem pakkuda.
Teksti loeti inglise keeles
Adrifted

Sattusin kunagi lapsepõlves õnnetu jalgpallimängu tagajärjel haiglasse. Seal ei olnud midagi muud lugeda peale arvustatava raamatu.

"Totu Kuul"
Totu kuul
totu cool
totu ei ole cool
totu on totakas

Selline on minu mulje sellest raamatust.
Teksti loeti eesti keeles