Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Brian Aldiss ·

Who Can Replace a Man?

(jutt aastast 1958)

ajakirjapublikatsioon: «Infinity Science Fiction» 1958; juuni [pealkirjaga «But Who Can Replace a Man?»]
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Kes suudab asendada inimest?»
antoloogia «Lilled Algernonile: Anglo-ameerika kirjanike ulmelugusid» 1976

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
23
7
1
0
0
Keskmine hinne
4.71
Arvustused (31)
kuits

Robotite sõda? Ei, tänan. Õnneks on inimesed välja surnud. Mis tähendab välja surnud? KUHU NAD SIIS JÄID? Ja mis saab edasi?
Teksti loeti eesti keeles
Tundmatu Arvustaja

"Mis ta ütles?" küsis üks traktor teiselt. "Ta ütles, et inimene on välja surnud" "Eile olid veel kõik inimesed elus" ... ... "Tooge mulle süüa!" ütles mees. "Jah, isand", vastasid masinad, "otsekohe!"
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Meeldivad erineva intelligentsi (või selle puudumisega)robotite dialoogid. Aldissil on üldse selle peale annet. Kogus A Tupolev Too Far on üks lugu, kus ta vaalade keelt kirjeldab, mida soovitan ka kõigile.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Kellega sa ikke södid kui ei oska. St et käsutäitja jääb ikkagi käsutäitjaks, anna talle kui tahes palju vöimu kätte. Nii vist tuleb sellest loost välja. Lugu ise on hea.
Teksti loeti eesti keeles
Andri Riid

Brian Aldiss on võimeline igasuguseid lühijutte kirjutama - traagilisi, kirjanduslikke, humoorikaid, teaduslikke. See siin on huumor ning tõepoolest on eriti tugev dialoog:
- That is a logical deduction.
- That is the logical deduction.
..
..
- Get me food!
- Yes, master, immediately.
Ehkki vormiliselt kuulub käesolev lugu pikemasse jututsüklisse, mis on kogutud raamatu pealkirjaga "Galaxies Like Grains of Sand" kaante vahele, ei mõju ta kontekstist väljarebituna. Kui tahate tingimata teada MIKS inimesed välja surevad ja mis neist edasi saab, siis võimalus selleks on olemas.
Teksti loeti eesti ja inglise keeles
Ulmik

Ei suuda kommenteerida selliseid häid ja lyhikesi jutukesi.Minul läx selle jutu pääle süda sookaks.
Teksti loeti eesti keeles
Jaanis Tali

Hea. Väga hea! Aga kui inimesed oleksid ikka peris välja surnud? Oleks vist veel heam? Aga see oleks juba teine lugu.
Teksti loeti eesti keeles
Indrek Hargla

Mulle ei meeldi ülivõrded. Aga see lugu väärib ülivõrret. Lihtsus geniaalsus, ei mingit sõnamulinat ega, mis peamine, pingutatust.Ulme.
Teksti loeti eesti keeles
Dragofor

Mõnusalt sooja huumoriga paberile pandud pala. Ning selles huumoris oli kohati ka sellist parajat kiiksu sees. Andekalt lihtne ja tore jutt, mille kohta võiks öelda, et lihtsuses on jõud. Või jõud on lihtsuses? Kumba pidi ka ei võtaks, jutt on mõnuga loetav ega sundinud end igavuse või iiveldamapaneva asjalikkuse pärast kõrvale viskama. Ometigi päris viit ei teeni. Miks? Atmosfäär polnud selline, mis oleks minusugusele inimtüübile sobinud. Muidu lihtsalt suurepärane!!!
Teksti loeti eesti keeles
Valentin Abramov

Kogumiku "Galaxies like Grains of Sand" kolmas lugu (Robotite Aastatuhat).

Inimesi jääb järjest vähemaks, kogu töö teevad robotid. Kuni ühel päeval selgub, et polegi inimesi, kes käske jagaksid. Robotid jäävad omapead...

Minu arvates kogumiku parim lugu, lühike ja ilus. Eesti keeles on eraldi loona kogumikus "Lilled Algernonile".
Teksti loeti vene keeles
Taivo Rist

Mäletan, kuidas viimane lõik tormas minu peale nagu maruhoog, nagu üheksas laine, ja jäi igaveseks meelde. Vaat nende robotite peal töötasid Asimovi robootika seadused korralikult.
Teksti loeti eesti keeles
Tarmo Õuemaa

Paar aastat tagasi, kui mul juhtus kasutada olema üks väga kehv arvuti, käisin igavuse peletamiseks hunniku mitte just eriti populaarseid MUDe läbi, kus üheski polnud ainsatki inimmängijat peale minu. Aga arvutitegelased muidugi elasid oma elu. Siis tuli see jutt meelde - et teatud mõttes on see tegelikkuseks saanud. Ega jah, nii selge idee ja sõnumiga loo kallal pole midagi naaksuda ega kommenteerida.
Teksti loeti eesti keeles
Olev Toom

See on viimane lugu kultusantoloogiast, mis minult hinde saab. Ja põhjus on selles, et momeelest on õige 4 1/2 ning ma ei osanud pikka aega ümardamist teha. Midagi jääb väga heast puudu... kuid kuivõrd a) ma ei suuda sõnastada, mis just ja b) robotid olid hiigla nunnud, siis ümardan ülespoole.
Teksti loeti eesti keeles
x
Adrifted
1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Adrifted

Jutt haakus minuga isiklikult päris hästi. Paaril viimasel nädalal olen öösiti just Texacost käinud toidupoolist otsimas. Nii et ses mõttes oli tuttav. Kuigi, valgus, mis Texacost kiirgab on firmamärgi tõttu pigem punane kui kollane. Andra nimelist tüdrukut tunnen samuti.

Mõnikord on mul tunne, et keegi on selja taga--nagu näiteks praegu. Aga mina seda viga ei ole teinud nagu Andra. Mina selja taha ei ole kunagi vaadanud.

Huvitav, kes seal selja taga mul praegu ikkagi on. Ei tohiks kedagi olla. Praegu on öö, inimesed magavad, siin ei ole kedagi. Keegi aga on. No mida ta vahib seal! Olgu, teeme nii. Ma vaatan vilksamisi, et endale kinnitada, et kedagi seal ei ole. Niikuinii ei ole ju.

No, vilks. Aaarrrgghhh! Blllrrähh, mulks, kolksti....
Teksti loeti eesti keeles
Adrifted

BAASIS ON NÜÜD 8000 ARVUSTUST!

Ei suutnud sellele kiusatusele vastu panna, kui nägin ees arvu 7999 ning kirjutasin ühe juurde.

Nüüd jutust endast. Jutt tegelikult seisneb ühes idees, kuid see idee on huvitav. Astronaudid saabuvad ühele pealtnäha ideaalsete tingimustega planeedile, kus avastavad inimkoloonia, mis koosneb pealtnäha 4-5 aastastest mõistuseta kiilakatest tüdrukutest, kellest pealekauba paljud paistavad olevat rasedad. Mis selle põhjuseks on, lugege ise. Huvitav bioloogiline ulme, keskkonnatingmuste toimest kohastumisele.
Teksti loeti inglise keeles
Adrifted

Ebaühtlase tasemega kogumik on see, peaks ütlema. Siin on korralikke õuduslugusid nagu näiteks The Scythe ja The Small Assassin. Siis on siin selliseid südamlikke Bradbury`le iseloomulikke koguperelugusid, jutustusi lapsepõlvest ja vanatädidest ning abielupaaridest, ka nende seas on häid jutte nagu Tomorrow`s child ja There was an old woman. Kuid oli ka jutte, mis täieliku pettumuse valmistasid nt 3., 11. ja 18. lugu. Oli ka neid, mis lihtsalt külmaks jätsid. Kuid kokkuvõttes on see tugev kogumik ning väärib täiesti nelja.
Teksti loeti inglise keeles
Adrifted

Mulle jäi pea täiesti arusaamatuks see lugu ning seepärast ei meeldinud samuti. Veider ja imelik ning segane tegevustk.
Teksti loeti inglise keeles
Adrifted

Mina kohtasin seda ideed üldse esmakordselt ning oli väga mõjus ning hästi kujutatud paranoiline õhkkond. Ainult, et ei olnudki paranoiaga tegemist.
Teksti loeti inglise keeles
Adrifted

Päris huvitav idee teiste vihkamise ja mittesallimisega iseenesele esile kutsutud surmast. Lõpp aga jäi arusaamatuks.
Teksti loeti inglise keeles
Adrifted

Voodihaige poiss saatis koera välja kirjakesega, et see talle külalisi tooks. Ükskord kaevaski kutsu talle külalise välja.
Teksti loeti inglise keeles
Adrifted

Pila avangardisti populaarsuse saavutamise vahendite üle. Kuldsõrm ja Matisse´i maalitud silm. Õudusjudinaid ei tekitanud mingisuguseid
Teksti loeti inglise keeles
Adrifted

See oli pikem lugu ning samuti parem kui Bradbury lühemad jutud. Lastele tuuakse robot-vanaema, kes on täiuslik ning kohandab end vastavalt sellele isikule kellega ta räägib. Ning oskab kõike teha. Lõpuks õnnestub tal laste usaldus võita.

Jutu sekka on Bradbury poetanud häid mõtteid nagu näiteks, et lapsed ei anna vanematele kunagi andeks, kui nood ära surevad, sest see on laste suhtes nii vastustustundetu. Sest siis on vanemad läinud ilma vabanduste ja hüvastijätmiseta: kuidas saab siis laps üldse kedagi usaldada, kui kõik surevad. Aga robot-vanaema ei sure.
Teksti loeti inglise keeles
Adrifted

Kliima külmeneb ning inimesed lahkuvad Inglismaalt. Vana Harry jääb. Ja ajab mingit segast juttu. Bradbury lühikesed lood on enamasti suhteliselt viletsad, ilma liikumise, sündmuste arengu ja puändita.
Teksti loeti inglise keeles
Adrifted

See oli küll tasemel ideega lugu jälle. Sünnitamise käigus läks midagi nihu ning laps sündis teise dimensiooni. Muidu igati normaalne laps, kuid kaasinimestele paistis eresinise püramiidina. Jutu sisuks oli vanemate tundmuste kirjeldus, kes imelikule kujule vaatamata last ikkagi armastasid. Lõpp on samuti südamlik.
Teksti loeti inglise keeles
Adrifted

Kirjaniku elu päästmiseks kasutab üks tüüp ajamasinat. Ühe kõrvaltegelasest külamehe tüüpi on hästi tabatud. Muid voorusi jutul ei olegi.
Teksti loeti inglise keeles
Adrifted

Ai ai Bradbury. Seekord valmistasid mulle küll pettumuse. Mitte mõhkugi ei saanud jutust aru. Et kus see algus ja ots. Mingid külamehed olid vastu mingile kiirteele, mis sinna kuhugi ehitati. Ei tea, ei meeldinud.
Teksti loeti inglise keeles
Adrifted

Minu meelest geniaalne horror. Geniaalne sellepärast, et nii hästi oli õnnestunud sisse minna viiekümne viie aastase Mardi naha alla. Täpsed ja löövad lühikesed joodiku laused ja mõtted. Algul paistiski jutt följetonina, kuid seejärel sai selgeks, et följetonist on asi siiski kaugel. Väga hea leid.
Teksti loeti eesti keeles
Adrifted

Jälle väga hea lugu. Viskas keskkonna kohe silme ette ning hästi kirja pandud. Parajalt vastik ja õudne ka.
Teksti loeti eesti keeles
Adrifted

Hehee. Hea idee, hea vorm ja veel parem sisu. Mõnus pila. Muuseas, see hüpotees maailma lõpu kohta tundub täiesti usutav...
Teksti loeti eesti keeles
Adrifted

Ja mis siis ühel päeval juhtus?

Lugu lõppes koos sissejuhatusega. Ehk ongi sissejuhatus romaanile? Ei tea. Esitatud tükist jääb aga väheks. Muidu aga päris naljakas. Peategelane jättis muheda mulje. Ainult, jah, tahaks järge ka lugeda.
Teksti loeti eesti keeles
Adrifted

Huvitav, lugu suutis mind haarata ning pinge tekitada. Ma hakkasin tõepoolest Oraaklile kaasa elama, tahtsin, et ta ka seekord ära mõistataks, ellu jääks. Mõlemat ei olnud talle antud. Väga hea.
Teksti loeti eesti keeles
Adrifted

Lugesin enne siia kirjutamist ka Algernoni arvustusi ning olin üllatunud, et ka paljud teised arvasid, et minategelane on naine, mitte "tubli poiss". Ja arvan, et see ei olnud ainult autori soo ja nime teadmisest tingitud eelarvamus. Minategelane oli lihtsalt ühe keskmise meessoost ajalootudengi kohta liiga sissepoolepööratud mõtlemisega, liiga introvertne, et vastata mu ettekujutusele ja stereotüübile meessoost. Kuid võib-olla on see vaid minu kui lugeja puue.

Jutt mulle igatahes meeldis ning nelja saab seetõttu, et sündmustik jäi mulle siiski arusaamatuks. Miks, kuidas, etc. Lõpus oleks võinud rohkem seletada välismaailmas toimunut, mitte süüvida minategelase sisemaailma.
Teksti loeti eesti keeles
Adrifted

Järellugu ei häirinud, lisas oma moel teistsuguse vaatenurga asjale. Täiesti hea lugu oli, ainsaks puuduseks ehk liigne sõnaderohkus. Muidu hea idee: pargipätid ja jõuetu vampiir. Vaimustav.
Teksti loeti eesti keeles
Adrifted

Tõesti ei olnud see õudne lugu. Kellelgi kunagi midagi oli. Kas see just nüüd täpselt nii oli, aga midagi seal ikka oli. Oli mis oli, aga õudne ei olnud.
Teksti loeti eesti keeles
Adrifted

Ühe tuntuima vaimufilosoofi filosoofiline ulmejutuke. Dennett on varemgi põiminud ulmelisi mõtteeksperimente oma tekstidesse, nii et seekordne üllitis ei ole sugugi ootamatu.

Lugu algab sellega, kuidas Pentagon saadab austatud filosoofiaprofessori Maa sisemusse ülesandega tuua pinnale tuumalõhkekeha. Ülesandega kaasnev kiirgusfoon aga on ohtlik ajule, kuid kehale täiesti ohutu. Seetõttu otsustakase Dennetti aju jätta Houstonisse katseklaasi, kust see siis raadiolainete abil juhatakse Dennetti keha tegevust. Aju eemaldataksegi ning Dennettile antakse võimalus seda enne ülesande täitmisele asumist vaadata. Tal tekib loomulikult küsimus, kus ma olen? Kas ma olen seal, kus on mu aju, või seal, kus on mu keha? Kuid see on alles algus. Edasi toimub veel asendusi ja teisendusi ning küsimused lähevad veelgi filosoofilisemaks ning vastuseid on üha raskem pakkuda.
Teksti loeti inglise keeles
Adrifted

Sattusin kunagi lapsepõlves õnnetu jalgpallimängu tagajärjel haiglasse. Seal ei olnud midagi muud lugeda peale arvustatava raamatu.

"Totu Kuul"
Totu kuul
totu cool
totu ei ole cool
totu on totakas

Selline on minu mulje sellest raamatust.
Teksti loeti eesti keeles