Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Robert Jordan ·

The Fires of Heaven

(romaan aastast 1993)

Sarjad:
Hinne
Hindajaid
3
4
0
1
0
Keskmine hinne
4.125
Arvustused (8)

Jälle yks kehvake asi Jordanilt. Mind huvitab, miks Jordan küll nii populaarne on. Ta tegelaskujud on kehvad, sisu ei arene, maailm hakkab pikapeale ühenäoliseks minema. Kõik pahad tegelased tapetakse enam-vähem yhtemoodi ära ja siis tuuakse natukese aja pärast jälle ellu tagasi. Peategelased on kõik ennast täis, neil on liiga palju võlujõud (eriti Rand, kes muidu on lihtsalt rumal kylapoiss). Kõik näevad yhte moodi valja. Kõik naised on pisikesed, sihvakad ja ilusad (m@ned on pikad sihvakad ja ilusad), k@ik mehed on kenad, musklis ja pikad. Barbie ja Ken. Yks tegelane (Siuan) alustas keskparase valimusega, aga siis tegi labi noorenduskuuri kuna kaotas oma võlujõu. Nyyd on tema ka ilus (ja saab jargmises raamatus võlujøu ka tagasi). Raamat sobib lugemiseks lennukis kui seal vaga halba filmi näidatakse ja uni peale ei tule. Bussis ja rongis on hoopis huvitavam aknast välja vaadata.
Teksti loeti inglise keeles

See raamat mahub selle sarja kuhugi keskossa. Sündmuste areng on jõudnud sinnamaani, kus algpositsioonid on kätte võideldud, suuremaks lahmimiseks pole veel jõudu ning käimas on n.ö. positsioonidsõda. Nelja saab see raamat peamiselt just selle tõttu, et piisavalt tegevust pole. Tundub, et Jordanil said esialgsed ideed otsa, uusi aga ei taha veel platsi tuua, kuna vanad pole veel lõplikult ammendatud. Seetõttu tundubki värk olevat pisut venitatud. Pisut häiriv on ka teatavat sorti ebaühtlane hüplikkus - nimelt see osa, kus kirjeldatakse Randi vallutusi on kahtlemata põnev ja puha, samas Nynaeve ja Elayne osa, kus nad lähevad pahalasi kiusama on üsna tüütu (eriti arvestades üldise actioniga). Kuna mõlemad süzheeliinid on omavahel üsna põimitud ning hüpatakse nende vahel on see vidike häiriv. Muidu on värk üsna võrreldav eelnevate raamatutega. Lühidalt sisust: Aielid jagunevad kaheks - Shaido ja muud. Shaidomehed otsustavad, et nad on ikka raskelt kõvad mehed ning otsustavad maailma vallutama minna. Randile see suurt ei istu ning ta korjab allesjäänud klannid kokku ning kimab neile ummisjalu järele. Shaidokad jõuavad lõpuks Cairhieni alla välja, kus Rand nad kätte saab ning korraliku koslepi annab. Vahepeal hakkab teda torkima Sammael, kuid teatavat sorti isiklikku põhjust arvesse võttes otsustab ta hoopis Andori vallutada, kus Rahvin on võimu haaranud. Rahvin lastakse balefirega pilbasteks ning on seega lõplikult mängust väljas. Vahepeal on Rand Lanfeari abiga "kodustanud" ühe teise Forsakeni - Asmodeani, kes koolitab Randi vastutasuks selle eest, et too ei lase muudel Forsakenitel talle liiga teha. Lõpuks loomulikult see Randil ei õnnestu ning Asmodean kukub (vähemalt esialgu?) mängust välja. Muide, ka Lanfear ning Moiraine langevad üsna erilise intsidendi ohvriks ning on samuti (vähemalt mõneks ajaks) kõrvalvaatajateks loetud. White Tower languneb kahte fraktsioonid, millest ühte jääb juhtima Elaida. Pooled Aes Sedaid tõmbavad tornist lesta ning asutavad eksiilvalitsuse. Elayne ja Nynaeve koguvad mõningase koguse informatsiooni, mida on võimalik tulevikus kasutada ning suudavad lõpuks isegi Moghedieni vangi võtta ning ühes Salidari (kus asub eksiilvalitsus) jõuda. Karakterid, eriti Rand hakkavad mõneti küpsemateks muutuma, eriti seetõttu, et Rand saab aru, et tema külamentaliteet enam asja juurde ei kõi ning ta peab aeg ajalt ka ebapopulaarseid võtteid kasutama, sest inimeste arusaam rahust, ühiskondlikust positsioonist ja muust sellisest kipub olema vastuolus tema plaanidega. Seetõttu näitab ta koheselt ära, kes on boss ning asjad hakkavad tasapisi ülesmäge pidi liikuma.
Teksti loeti inglise keeles
x
Priit Kallas
1973
Kasutaja rollid
Viimased 21 arvustused:

Peaks vist märkima, et sarja järjrkorranumbrid on pisut nihkes eye of the world on 1. (mite 2.) .... the path of daggers 8. (mitte 9.)
Teksti loeti inglise keeles

Soe ja optimistlik raamat sellest kuidas kõige kiuste lõpuks leiad sa ukse suvve ja ja oma probleemidele lahenduse. Siiani üks minu lemmikuid.
Teksti loeti inglise keeles

Üks esimesi ulmekaid mida ma lugesin. Ja kuigi praeguseks olen lugenud sadu raamatuid kuulub The City and the Stars minu arvates SFi absoluutsesse tippu.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Rand ei ole muutunud vastikuks. Ta lõpuks selgeks saanud praktilise elustiili ja ei raja enam oma tegevust mingitele tobetatele ideaalidele. Raamat ise on hea nagu kogu sari.
Teksti loeti inglise keeles