Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Robin Wayne Bailey ·

Swords Against the Shadowland

(romaan aastast 1998)

Sarjad:
Hinne
Hindajaid
0
1
0
0
0
Keskmine hinne
4.0
Arvustused (1)
Mart Kont

Swords Against the Shadowland on kirjutatud jºrjeks Fritz Leiberi Lankhmari lugudele. Siiski, tegevus ei alga mitte Leiberi kirjutatud viimase raamatu lËpust, vaid jººb kuhugi esimese raamatu lËppu vËi teise algusesse (Swords Against Devilry/Swords Against Death). Autor vºidab, et see oli algselt tema ja Leiberi koostÊÊprojekt, et plaanis oli seeria, Ïsna mitu raamatut, ning nÏÏd, peale Leiberi surma, on ta lËpuks asja kirja pannud.Raamatut esimest korda kºtte vËttes oli mul kohtav kartus pettuda. ¬nneks see nii ei olnud, vËib Êelda, et Robin Wayne Bailey on peaaegu oma raske Ïlesandega hakkama saanud. Et raamatu mitmes kohas on tal Ënnestunud Leiberi stiili edukalt jºljendada. Negatiivse poole pealt -- raamat meenutab mulle pisut Hollwoodi filme. Selles mËttes, et alguses on olnud mitmeid hºid ideid, aga mingil hetkel on head ideed otsa saanud ja lËpuks ollakse sunnitud nigelamate vahenditega lºbi ajama. Raamatu lËpp -- kulminatsioon -- jººb Ïlejººnuga vËrreldes jËuetuks ja aeg-ajalt ka mujal hakkavad *tÏhjemad* kohad silma.Sisust -- armukadedusest hullunud vËlur nËiub kohale kohutava haiguse, mis ei taba ainult tema oppenenti (teist vËlurit) vaid ka suurt osa Lankhmari linna elanikke. Vastu oma tahtmist sunnitakse Fafhrd ja Mouser probleemi lahendama.Leiberi ja Lankhmari fºnnidele soovitaksin raamatut kindlasti proovida. Olen nºinud vºga erinevaid, nii kiitvaid kui laitvaid arvamusi, kuid mina jºin rahule.
Teksti loeti inglise keeles
x
Mart Kont
1970
Kasutaja rollid
Viimased 18 arvustused:
Mart Kont

Tegemist on Reaalselt eksisteeriva legendi Ÿmberjutustusega. Raamatu tegevus saab alguse 4. sajandi l›pul ja kestab hea mitukŸmmend aastat. Tegevuskoht on Armorica (tŠnapŠeva Bretagne) Ÿhe poolsaare tipus asuv Ys-i linn. Raamat on aukatrustŠratavalt paks, c.a. 1200 lk ja ei vaeva ennast Ÿlearu vara p›nevuse tekitamisega. Íige hoog tuleb sisse alles kusagil peale sadat lehekŸlge. Tegelasi on palju ja erinevad tegevusliinid vahetuvad tihti. Sisust. Rooma vŠejuht Britannias (hilisem usurpaator-imperaator) Maximus mŠŠrab tsentuurio Gratilloniuse (peategelane) Ys-i linna prefektiks. Linna 9 kuningannat m›jutavad Gratilloniust (kes pole oma tegevuse tagajŠrgedest teadlik) esitama vŠljakutse Ys-i senisele kuningale ja tapma ta rituaalses kahev›itluses. Pahaaimamatu Gratillonius avastab end Škki olevat Ys-i uus kuningas, keda kummardatakse kui jumal Taranise reinkarnatsiooni ja kellel on 9 abikaasat... Raamat sisaldab veriseid lahinguid ja kahev›itlusi, kohutavaid needusi ja halastamatut saatust (meenutades vahel "Murtud m››ka"), kirglikke armuseiklusi, analŸŸsivat lapsetegemise-, sŸnnitamise- ja kasvatamiseproblemaatikat (siin oli vist Karen Andersoni kŠsi mŠngus), kuid ka keerukaid poliitilisi intriige ja suurt hulka "ajalugu".
Teksti loeti inglise keeles
Mart Kont

Seda raamatut on vºlja antud kahe erineva pealkirjaga "Sleeping Sorceress" ja "Vanishing Tower". Jºtkub vana vaen kahe nËia Elricu ja Theleb KÕaarna vahel. Raamat koosneb kolmest osast. Esimese osa teemaks on ("Valge Hundi Saatusest" tuttav) magama nËiutud kaunitar Myshella. Teises osas puutub Elric kokku kerjuste linna Nadsokori valitseja salakavalate plaanidega. Kolmandas osas Ïritab kºttemaksuihast hullunud Theleb KÕaarna maailmat hºvitada, ning suudab sellega Elricut suitsiidiplaanidest loobuma panna ... ¶ldiselt, mida rohkem sarja lËpu poole, seda energilisemaks tervikilikumaks raamatud lºhevad (vºhemalt minu arvates); vºlja arvatud "Revenge of the Rose", mis kronoloogiliselt peaks tulema selle raamatu jºrgi, kuid mis on kËige hiljem kirja pandud. Hea raamat. Soovitan.
Teksti loeti inglise ja eesti keeles
Mart Kont

Kui Lovecraft oleks Kristus siis Bierce oleks Ristija Johannes. Hinne on viis, aga ettevaatust, viis pËhiliselt selle pºrast, kui hoolikalt paljud hilisemad autorid seda juttu on lugenud ja millise mÏtoloogia nad jutus pËgusalt mainitud kohtade, nimede (jne) taha on tekitanud. Ma pole pºris kindel, aga eraldiseisvana ei pruugi see samamoodi mËjuda. Igal juhul, kui jutt teile ei meeldi, ei kaota te palju kui selle lºbi loete -- minu raamatus oli see neli lehekÏlge. Lugu rººgib haigest mehest, kes eksleb mÊÊda kËrbe, ja sellest, mis ta sealt leiab.
Teksti loeti inglise keeles
Mart Kont

Chambers, kunstnik ja vºga suure hulga raamatute autor, on kirjutanud ka Ïksikud Ëudusjutud, mis hoolimata sellest, et neid on vºhe, on vºga kËrge kvaliteediga. MÏtoloogiline tegelane Hastur (tºpsemalt kÏll lovecraftimÏtoloogiline, v.t. nºiteks "The Whisperer in Darkness") on talle eriliselt meeldinud (Hasturiga seotut seiab ka Chambersi teistest juttudest). Lugu ise on lÏhike. Minategelane Hildred Castaigne, kes on nooruses pËrutada saanud, on veendunud, et ta on Ameerika kuningas ja asub oma Ëigusjºrgset maad tagasi vËtma. Oluline osa raamatu mËnust seisab selles, et lugeja saab varsti aru, et loo jutustaja ise on hullumeelne, ning mËistab asju, mida minategelane ei taipa.
Teksti loeti inglise keeles
Mart Kont

"Rats live on no evil staR". Termin "sword and sorcery" ("mËËga ja maagia" kirjandus) on Fritz Leiberi leiutatud ning see teos on Ïks selle zhanri nauditavamaid. Tegemist on osaga pikast seeriast (jutud kahest seiklejast-rÊÊvlist Fafhrdist ja Gray Mouserist ning kËlbeliselt laostunud rºpasest varaste linnast Lankhmarist). Kui seeria Ïlejººnud osad on pËhiliselt novellid, siis see raamat on tºiesti arvestatava pikkusega romaan. Leiber on oma Lankhmari jutte iseloomustanud sËnadega "black fantasy" ("must fantaasia") ja "black humour" ("must huumor"); tema kangelased ei ole antagonistidest eriti palju "paremad", vËib-olla ainult karismaatilisemad, kirglikumad, leidlikumad ja elavama kujutlusvËimega. Leiberi stiil vººrib vºlja toomist, see on sºrav, elegantne humoorikas, mitte kunagi labane. "Mºnglev iroonia" millega autor oma loosse ja kangelastesse suhtub vÏrtsitab ja ei sega kËike muud (pËnevust, Ëudust jne). Tean mËningaid fantaasiakirjanikke, kes Leiberit selles (ja mitmetes muudes asjades) jºljendada on pÏÏdnud (pean Ïtlema, et mitte eriti edukalt). Kangelaste ja maailma tekkelugu on omapºrane, nimelt hakkasid Fritz Leiber ja tema hea sËber Harry Otto Fischer 1934 aasta (Ïhendriikide) majanduslanguse ajal, mËistlikuma ja tulutoovama tegevuse puudusel tegelema omalaadse fantaasiamºnguga. Nad mËtlesid vºlja kaks kangelast (Fafhrd ja Mouser) ja hakkasid Ïksteise lËbustamiseks nende jaoks seiklusi leiutama. Hiljem, kui fantaasiakirjandus "Lord of the Ringsi" tuules populaarsust kogus, kirjutas Leiber need lood raamatuteks, tºitis puuduvad lÏngad (see seletab sarja Ïlejººnud osade lÏhidust) ja lisas mitmeid uusi lugusid. Harry Ficheri panuseks kogu seerias jºi c.a. 10 000 sËna, umbkaudu kolmandik loost "The Lords of Quarmall". Sisust. Iidsetest aegadest on inimÏhiskonna kËrval varjatuna eksisteerinud teine Ïhiskond, rottide oma, sama intelligentne ja keerukas. Peale Lankhmari linna maapealse osa eksisteerib veel teine, maaalune rottide linn. Rottide linna valitsejad tunnetavad oma Ïleolekut ja on otsustanud oma vËimu avalikult nºidata ja "Ïlemise" linna vallutada. Nii juhus, kui see, et Mouser armub imekaunisse kaheksa rinnaga (kaks suuremat, kuus vºiksemat) rotiprintsessi, kui Mouseri vºga kËrge arvamus oma kavalusest, asetavad mËlemad kangelased tekkinud konflikti keskele. Vºga hea raamat, soovitan.
Teksti loeti inglise keeles
Mart Kont

Pealkiri "Mater Tenebrarum" on võetud Thomas DeQuincey (1785-1859) raamatust "Suspiria de Profundis" ("Ohked Sügavustest"), mis on järjeks tema pisut kuulsamale raamatule "Confessions of an English Opium-Eater". Leiberi loo algus (peale pikka sissejuhatavat tsitaati Suspiriast) on üsna rahulik, mille tõttu ma raamatut mitu korda alustada proovisin, lugesin paar lehekülge ja panin uuesti riiulisse tagasi. Normaalsena tunduv õuduskirjanik San Franciscost ostab purjus peaga antikvariaadist kaks omavahel nööriga kokkuseotud raamatut -- teose mis tutvustab Megapolisomantsiat (maagia, mida tehakse suurlinnade abil) ja Clark Ashton Smithi (käsikirjalise) päeviku. Ega sisust rohkem rääkida ei julgegi, sest kardan muidu lugemismõnu rikkuda. Igal juhul, Megapolisomantsia, Clark Ashton Smithi (et al) ja narkootiliste-hullumeelsete fantaasiate teemadel hakkab lugu arenema. Esimese hooga tundus, et tegemist on õudusjutuga, praegu ... ma parem ei kommenteeri. Leiber hämmastab oma fantaasiaga ja oma "mütoloogia" nüansirohkusega, ning loomulikult (väga isikupärase) peene-elegantse sarkasmiga. Mitmed kohad raamatust, mis alguses tunduvad ühemõttelised, omandavad loo arenedes uue teistsuguse tähenduse, ning ma võin lubada, et tähelepanelikku lugejat ootavad mitmed meeldivad üllatused. Erakordselt hea raamat.
Teksti loeti inglise keeles
Mart Kont

Swords Against the Shadowland on kirjutatud jºrjeks Fritz Leiberi Lankhmari lugudele. Siiski, tegevus ei alga mitte Leiberi kirjutatud viimase raamatu lËpust, vaid jººb kuhugi esimese raamatu lËppu vËi teise algusesse (Swords Against Devilry/Swords Against Death). Autor vºidab, et see oli algselt tema ja Leiberi koostÊÊprojekt, et plaanis oli seeria, Ïsna mitu raamatut, ning nÏÏd, peale Leiberi surma, on ta lËpuks asja kirja pannud.Raamatut esimest korda kºtte vËttes oli mul kohtav kartus pettuda. ¬nneks see nii ei olnud, vËib Êelda, et Robin Wayne Bailey on peaaegu oma raske Ïlesandega hakkama saanud. Et raamatu mitmes kohas on tal Ënnestunud Leiberi stiili edukalt jºljendada. Negatiivse poole pealt -- raamat meenutab mulle pisut Hollwoodi filme. Selles mËttes, et alguses on olnud mitmeid hºid ideid, aga mingil hetkel on head ideed otsa saanud ja lËpuks ollakse sunnitud nigelamate vahenditega lºbi ajama. Raamatu lËpp -- kulminatsioon -- jººb Ïlejººnuga vËrreldes jËuetuks ja aeg-ajalt ka mujal hakkavad *tÏhjemad* kohad silma.Sisust -- armukadedusest hullunud vËlur nËiub kohale kohutava haiguse, mis ei taba ainult tema oppenenti (teist vËlurit) vaid ka suurt osa Lankhmari linna elanikke. Vastu oma tahtmist sunnitakse Fafhrd ja Mouser probleemi lahendama.Leiberi ja Lankhmari fºnnidele soovitaksin raamatut kindlasti proovida. Olen nºinud vºga erinevaid, nii kiitvaid kui laitvaid arvamusi, kuid mina jºin rahule.
Teksti loeti inglise keeles
Mart Kont

Kogumik lÏhemaid jutte. Esimeses loos (Krahv Aubeci unenºgu) me Elricut ei kohta, kuid tutvustatakse tegelasi kes mºngivad tºhtsat rolli jºrgmises raamatus (Sleeping Sorceress/Vanishing Tower). Jºrgnevad *Unelev linn* -- verine, traagiline ja tºis paksu paatost, kus Elric paneb kºima sÏndmuste ahela, mis jºtab sÏgava jºlje nii tema isiksusele kui Ïlejººnud elule. Jutus *Kui jumalad naeravad* lºheb Elric otsima artifakti -- Surnud Jumalate Raamatut, ja saab muuhulgas tuttavaks Moonglumiga (kellest saab Elricu ustav kaaslane kuni tema lugude lËpuni). Viimases loos, uurides mÏstilist Laulvat Kindlust, kohtab Elric -- Theleb K`aarnat -- nËida Pan Tangi saarelt; viimasest saab Elricu vihavaenlane, ning nende konflikt on teemaks ka jºrgmistes raamatutes. Hea kogumik, soovitan soojalt.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Mart Kont

Elricu sarja esimene osa (vähemalt praegu, kuna autor on elus ja tal on iseäralik komme alustada lõpust ja lõpetada alguses :). Minu jaoks on Elricu lugudes kõige huvutavam peakangelane ise -- kirglik, aristokraatne ja täis vastuolusid; tahtejõuline ja enesekondel, kuid ometi sõltuv droogidest (oma kehva tervise pärast) ja deemonlikust mõõgast nimega Tormitooja. Millegipärast tundub see raamat mulle teistest pisut erinev. Verd ja traagikat on siingi, kuid ta on kuidagi optimistlikum; kohutav saatus, mis Elricut saadab, pole veel nii selgelt tajutav. Aga raamat pole selle tõttu sugugi kehvem. Soovitan soojalt.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Mart Kont

Lugu sisaldab mitut mitte eriti tugevalt seotud seiklust, mis toimuvad Elricu rºnnakute ajal enne Imrryri linna hºvitamist (Ïsna tËenºoliselt on need kunagi olnud kolm eri lugu, mille Moorcock on hiljem Ïheks looks Ïmber teinud). Esimene seiklus algab sellega, et Elric asub mÏstilisele laevale, mis viib ta teise maailmasse ja aega, kus ta koos teiste Kangelastega saab Ïlesandeks hºvitada kaks vºga kummalist nËida. Raamatu esimene osa langeb peaaegu 100% kokku sellega mist toimub Ïhes teises raamatus nimega *Quest for Tanelorn*. Esimene osa saab minu kºest hindeks 3, Ïlejººnud osad 5. Sarnased apokalÏptilised teemad on asi millega on kerge libastuda, siin on minu arvates seda tehtud (ning muu hulgas tundub mulle, et see lugu sobis Castle Brassi juurde paremini ja et see esimene osa on lisatud vaid selleks, et raamat liiga Ëhuke ei tunduks). Summaarne hinne 3.
Teksti loeti inglise keeles
Mart Kont

Loo toimumisaeg on Elricu rŠnnakud enne Imrryri linna hŠvitamist. K›rbes ekseldes sattub dehŸdratsioonist vaevatud Elric Quarzhasaati linna. †ks kohalikest valitsejatest sunnib ta (Šraandlike vahenditega) oma teenistusse, tooma talle "PŠrlit Maailma SŸdamest". Lugu algab huvitavalt ja l›ppeb huvitavalt, aga vahepeal (vŠga pikalt) toimub tegevus Ÿsna seosetutes unenŠomaailmates. Minu jaoks olid need kaunis tŸŸtud. Sellest ka hinne 3, pika miinusega.Kuuldavasti on loole oodata jŠrge, seiklusi samade tegelastega ja Tormitoojaga (kuigi vist ilma Elricuta).
Teksti loeti inglise keeles
Mart Kont

Järjekordne (Conjure Wife, Snow Women) arendus mõttele, et naistel, vähemalt osadel neist, on võimed millest mehed ei tea ja millest avalikult ei räägita. Lühike kuid haarav. Soovitan.
Teksti loeti inglise keeles
Mart Kont

Mina lugesin seda vºljaandes - Corum: the Coming of Chaos. Korni keel, Cornwall ja keldi kultuur on seda raamatut tugevasti mËjutanud. Autor ise on tunnistanud, et manuaalina oli tal kËrval korni-inglise sËnaraamat - sellest tulenevad ka mitmed vËËrapºrase kËlaga nimetused suuremal vËi vºhemal mººral harilike asjade kohta. See pole selle triloogia suur pluss, aga pole ka miinus. Raamatud rººgivad kangelase Corumi vËitlusest Kaose jumalatega. Esimene raamat on vºga hea, teine ja kolmas pisut nËrgemad. D&D fºnnidele peaks olema kohustuslik kirjandus :). D&D on sealt palju laenanud.
Teksti loeti inglise keeles
Mart Kont

Corumi viimane raamat ja viimane lahing. Corumi ees seisavad mitmed rasked valikud, mille tËttu hakkavad paljud teda reeturiks pidama. Muuseas saab Corum ka oma *Stormbringeri*.
Teksti loeti inglise keeles
Mart Kont

Corum jºtkab oma vËitlust pooljumalatega Limbost, ning lºheb vangistusest vabastama Ïlemkuningat ning pea-druiidi (Ïhes isikus).
Teksti loeti inglise keeles
Mart Kont

Viimases hºdas kutsuvad inimesed maagilisel teel teisest dimensioonist appi vana ja depressiivse kangelase Corumi vËitlemaks pooljumalate -- fomoorianitega. Tutvunud kohalike legendidega, lºheb Corum otsima legendaarset oda ja iidset mÏstilist looma -- sËnni. Hºirivad pikad mËistukËnelised pseudofilosoofilised vahepalad (siit ka hinne 3), muidu on raamat hea -- soovitan lugeda.
Teksti loeti inglise keeles
Mart Kont

Mina lugesin seda kogumikku nimetuse all -- Corum: the Prince with a Silver Hand. On tunda tugevaid keldi mÏtoloogia mËjutusi, isegi rohkem kui mËËkade triloogia omas. Lood rººgivad Ïhe kºe ja Ïhe silmalise kangelase Corumi (kes on midagi haldja sarnast -- Ïldse on seal rassidega keeruline lugu, siin ja edaspidi vaid minu oletused) Ënnetust saatusest, tema vËitlusest inimeste eest pooljumalate - fomoorianite vastu. Hea raamat --soovitan. Hºirivad pikad pseudofilosoofilised arutelud (millest ka hinne 4).
Teksti loeti inglise keeles
Mart Kont

See on raamat sellest, kuidas mees avastab, et tema abikaasa on nËid, ja veidi hiljem, et kËik naised maailmas on nËiad ja Ïlemaailmse naiste vandenËu meeste vastu :). Raamatu stiil on pisut erinev Lankhmari lugude omast. VËiks ilmselt liigitada Ëudusjuttude hulka, kuigi naisele vËib jºtta teise mulje :). Vºga hea raamat, soovitan.
Teksti loeti inglise keeles