Kasutajainfo

Brian Aldiss

18.08.1925–19.08.2017

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Michael Ende ·

Die unendliche Geschichte

(romaan aastast 1979)

eesti keeles: «Ilma lõputa lugu», Tallinn «Tiritamm» 1996

Hinne
Hindajaid
7
2
5
4
1
Keskmine hinne
3.526
Arvustused (19)

Pätsab siis poisike BBB kuskilt KKK raamatupoest mingisuguse lookese ja lippab seda koolipööningule lugema. Muidugi satub ta selle raamatu kaudu fantaasiamaailma, mis tarvis päästa. Ütleks kohe ära et selle päästmisega lõpebki see huvitav osa. Edasi juba niiii igav jahumine et (ei mäletagi mitu korda seda lugu lugedes haigutasin, aga ikka tublisti). Ehk nigu öelda, maraton algab alles teisest poolest ja siis tuleb lõpuni kannatada. Kogu selle olemusega meenutas millegiperast sedasamust 6paki (wai kelle oma see nüüd oligi) laulu: ``See lõputu laul`` (vist oli ikka??). ütleks kohe et selle loo teise poole oleks võinud jätta tegemata või siis oleks tulnd teha lühemalt. Loodaks muidugi et edaspidi saan ikka mingisuguseid lõpuga lugusid lugeda, aga enam mitte selliseid niiiiiii pikki ja pealegi ilma lõputa lugusid. Fantasy kohta jubedalt igav tegelikult ja filosoofilise teose kohta kuidagi tühi. Aga kui aega on ja tarvis õhtul magama jääda siis, miks ka mitte.
Teksti loeti eesti keeles

Mina ostsin selle raamatu tegelikult just tolle laulu "Neverending story" pärast. Üks kord, kui film on parem, kui raamat - film nimelt lõpeb poole pealt ära. (Sinna on küll juurde poogitud eht-holliwoodlikku rämpsu, aga see selleks). Kõlab õelusena, aga tolle laulu video on veel parem - nimelt umbes kolm minutit seda ideed ongi, mida läbi kogu teose lohistatakse. Kogu story ja sisu loogiline seotus polegi nii paha, on päris huvitavaid ideid ja vaatenurki, aga kohutavalt, mõistuströövivalt venitatud.
Teksti loeti eesti keeles

Esimene osa täitsa loetav tükk, kuid edasi ... Tunne on, et ME tahtis kirjutada midagi head. Olekski nii, kui lugu lühem teha. Praegu aga venib ja venib. Puhtalt sellest kehv hinne.
Teksti loeti eesti keeles

Üks parimatest mida ma lugenud olen. Nii filmi mõlemad osad kui raamatu omad. Paneks kohe terve hunniku viisi. Lokkav fantaasia ja pean vaimustusega märkima, et ei mäleta mingitki kordumist tema jutus. Sillas. Mai tea kas keegi pani tähele, et peatükid olid tähestikulises järjekorras ja esindatud oli terve tähestik. Huvitav kui palju nad higi valasid ja mõistust pingutasid et seda eesti keelde ümber panna.
Teksti loeti eesti keeles

Einoh .. vabandage väljendust, aga... täielik saast. Minu meelest mingi lapselik jampsimine .. no eelkooliealised veel võivad lugeda aga juba vanemad küll mitte... konkurentsitult nõmedaim "ulme", mis iial mulle kätte sattunud.

(Hiljem) Mõistan, et nö "lasteulmega" tegu. Kuid nimetatud zhanr võiks olla kirjutatud nii, et "suured tädid ja onud" saaksid muheledes lehte keerata, mitte ei tarvitseks raamatut ja pead vaheldumisi vastu seina lüüa...

Teksti loeti eesti keeles

Ma ei ütleks, et ta nõmedaim ulme on, mida loetud sai. Loomulikult on ta suhteliselt lapsik, võib-olla et ongi lastele mõeldud. Kahjuks rikkus raamatu teine pool üldiselt toreda mulje ära, tundus, et autoril hakkas fantaasiast puudus tulema, aga lõpetada ka ei raatsinud. Miks, sellest ma aru ei saa. Mina isiklikult oleks romaanile tunduvalt varem lõpetuse teinud. Ometigi oli ka siin omad briljantsed leiud ning steenid, mida lugedes oli raske tõsiseks jääda. Just need teevad sellest raamatust raamatu. Ja veel midagi... Igal juhul mina kavatsen seda oma lastele küll soovitada, sest lastemuinasjutuna on ta igati väärt kraam.
Teksti loeti eesti keeles

Raamat on hea, selline paras ports fantaasiat. Ühesõnaga igati meeldiv lugeda. Väiksel poisil Sebastianil tulebpäästa terve võlumaailm. Ka filmid, mis selle põhjal on tehtud tasuvad täiega vaatamist ära, ehhki viimane osa tundub natuke liiga naiivne olevat, aga vaatamisrõõmu see eriti ei vähenda.
Teksti loeti eesti keeles

See raamat ei vaimustanud mind peaaegu üldse. Vaid nii palju, et päris ühte panna ei taha. Nimelt asi selline, et "Ilma Lõputa lugu", kui lasteraamat on hea, kuna fantaasia lend on vägev, aga kui ulme, mis on mõeldud täisealistele, ei ole eriti midagi väärt. Minul ei olnud võimalust seda raamatut lapsena lugeda ning seetõttu ka selline arvamus. Mina lugesin seda 19 aastasena ning siis tundus ta mulle lihtsalt liiga lapsik. Kuigi fantaasialend oli kirjanikul hea, sellele vastuvaielda ei saa. Üldiselt üldse fantasy kirjutamine nõuab palju fantaasiat, juhul kui see ei ole mingi mütoloogia ümberkirjutamine. Olen seda ka filmina näinud ning nii hämmastav kui see ka ei ole, siis filmina meeldis mulle palju rohkem, kuna see oli lihtsalt "värvikam". Mis minule jalgu hetkel jäi oli see pidev venitamine, jutul ei tule ega tule mittemingisugust lõppu. Muidugi eks ta siis teisest küljest olegi ju "lõputa lugu", kuid vähe sellest idee oleks võinud parem olla ja oleks võinud vähem seda jampsi venitada, oleks huvitavam olnud. Kuid siiski lasteraamatuna on ta igati hea.
Teksti loeti eesti keeles

Mis puutub sihtgruppi, siis on jah lasteraamat. "Muumitroll" on lasteraamat, "Kääbik" on lasteraamat, "Krabat" on lasteraamat, "Alice imedemaal" on lasteraamat.Need kõik on HEAD lasteraamatud. See ei muuda neid kriipsugi võrra kehvemaks ei Hesse, Hamsuni, Davies´i, Bulgakovi või Krossi täiskasvanutele suunatud hääst kirjandusest. Hea lasteraamatu lugemine on võtmi hea täiskasvanute kirjanduse mõistmiseks ning selle kirjutamine tegelikult isegi raskem. Sest ei Hesse ega Bulgakov ei pidanud kordagi hoogu maha võtma, jälgimaks, kas nad ikka suudavad mõtte edasi anda. Kes ei mõista - oma viga! Ja ei vaidlegi. Lastekirjanik peab looma mudeli, mis on sama kirgas, kirju ja komplitseeritud nagu elu isegi, samas jälgides, et see oleks lapsele huvitav ning arusaadav. Ning tõeliselt head lastekirjanikud põimivad kogu selle konstruktsiooni vahele ka mitmeid kihte, mis avanevad ning muutuvad nauditavaks alles teatud vanuseni jõudes, mõned alles täiskasvanuks saades. Nii et põlglik käevibutus "pähh, lastekirjandus" on minu jaoks rohkem rumaluse kui intellektuaalsuse ning materjalist üleoleku näitaja. Seda muidugi ainult siis kui tegemist on hea lastekirjandusega - mida "Lõputa lugu" kahtlemata on. Vabandust kui ärritusin.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Mh, mitte ei saa aru, mis teil kõigil siin viga on. Tegu on lasteraamatuga ja 19-aastastel loikamitel pole vajagi seda lugeda - kui, siis mõnele pisivennale ette (juhul kui pisivend mingil müstilisel põhjusel ise lugeda ei oska). Muidugi on täiskavanutele igav. Aga igale normaalsele lapsele on näiteks Lovecraft igav. Või Christie. Zelaznyst rääkimata. Lapse jaoks raamatu võlu selles seisnebki, et kogu aeg juhtub midagi. Igas peatükis ootab uus ja põnev seiklus, mis on teisest väga erinev. Ja muide: film võib olla hollywoodlike efektidega, aga tehtud on ta hoopis Saksamaal - vist? Vähemalt seal neid kääbustekoopaid ja lohemulaaže näidatakse.
Teksti loeti eesti keeles

Võimalik, et tegu oli lastekaga,(ilmselt) kuid hea lastekaga või olen ma veel piisavalt laps, et seda heaks pidada. Kuid see on üks teine lugu, mida räägitakse mõni teine kord.
Teksti loeti eesti keeles

Hmm. Ka mulle meeldis. Sellele loole viletsa hinde panemine on nagu Potterile viletsa hinde panemine. Nagu lapse joonistuste mõnitamine, julm ja mõttetu...
Teksti loeti eesti keeles

Mitte just nõnda lastekaitse tujus:) kui mõned eelkirjutajad, aga siiski, fantaasiat on selles raamatus küllaga.
Teksti loeti eesti keeles

Oeh, oli küll pikk ja vahel lausa tundus, et ka lõputa. Esimene osa, mis sisaldas Fantaasia päästmist, oli päris põnev ja huviga loetav, aga sellest autorile ilmselt ei piisanud. Otsustas veel paarsada lehekülge juurde kirjutada ning ära rikkuda kõik, mis hea oli. Ei olnud hea ning mulle tundub, et ka lasteraamatuna mitte. Liiga pikk ja veniv ning kohati ka ilma selge sihita. Seiklused eksisteerisid ainult seikluste pärast. Kolm
Teksti loeti eesti keeles

Ei tea miks küll on sellele raamatule siin kommentaarides liiga tehtud. Mina olen Lõputa lugu päris mitu korda üle lugenud ja iga kord sealt midagi hingele leidnud.Idee fantaasiamaailmast pole uus, küll aga on selles raamatus fantaasiamaailma idee ülimalt hästi kirjeldatud. Kusjuures see teine osa oli palju sügavmõttelisem ja vajalikum kui esimene. Näiteks kohalik hullumaja - viimane peatuspaik inimestele, kes on fantaasiamaailma nii ära eksinud, et enam tagasi ei pääse. Võtab tegelikult kõhedaks, kas pole.Mina hindan seda raamatut piisavalt kõrgelt, et teda iga inimese kohustusliku kirjanduse hulka soovitada.
Teksti loeti eesti keeles
x
Saara
24.01.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Mina Severus Snape´i hammustama ei hakkaks - on ju ikkagi tegu nõiajookide õpetajaga ja kes teab, mis möksi ta endale peale on määrinud... :) Aga raamat oli muidu, jah, hea. Alguse läbinämmutamine on muidugi tüütu, aga nii saavad seda lugeda ka need, kes eelmisi osasdi lugenud ei ole (ja see suurendab kindlasti müügiedukust). Ei tea, millal järgmine tuleb?
Teksti loeti eesti keeles

Minu poolt ka viis... Ei maksa oma ihadele nii kergesti järgi anda, eriti kui oled kusagil keset järve ja pikad juuksed on, tüdrukutel eriti...
Teksti loeti inglise keeles

Ei meeldinud niii väga. Vanaemad on siiski tavaliselt päris armsad. Aga vaat need vanavanaemad... Aga selles loos oli vanaema, nii et 4.
Teksti loeti inglise keeles

Normaalsed vanemad hoiavad oma lapsi ise... Või palkavad inimesest lapsehoidja (on igal juhul töökindlam, vähemalt hoiatab ette, kui läbi põlema hakkab). Aga ju siis need ameeriklased ongi imelikud.
Teksti loeti eesti keeles

Mehe kirjutatud... ja naistest. Suurepärane võimalus rämpskirjanduseks, aga vat ei ole. On üks naine, keda tema sigasorti mees järjekindlalt hirmu all hoiab, peksab, piinab jne. Ühel päeval tuleb proual mõistus pähe ja ta laseb mehe juurest jalga. Sõidab kaugesse võõrasse linna, üks sõbralik mehike bussijaamast soovitab teda kohalikku naiste varjupaika, seal saab Rose (nii on pageja nimi) tööd ja leiab isegi austaja... Ja siis jõuab ta mees talle järele. Palju laipu. Pluss Pildi Sisse Minek. Raamat on otsapidi seotud "Miseryga" ja "Dark Toweri" sarjaga - üks madwoman räägib muudkui ka-st. Aga tema elab hoopis teises kohas. Minule meeldis.
Teksti loeti inglise keeles

On punt noori. Ümberringi möllab gripp nimega Captain Trips - tuttav neile, kes "The Standi" lugenud. Tuleb hea mõte tee äärest leitud gripihaige ära põletada. Põletavad. Jutustajapoiss ei ole oma tüdrukusse eriti kiindunud, aga magada kõlbab temaga küll. Kes teab, äkki on nad viimased ellujäänud üldse...Kuna "Stand" on minu absoluutne ja kõigutamatu lemmikraamat, ei saa ühelegi sellega haakuvale loole alla viite panna. Ega tal päriselt ka midagi viga ei ole.
Teksti loeti inglise keeles

No ei meeldinud. Just selle Lovecrafti pärast. (Lovecraft ka ei meeldi)Ja need tegelased seal keldris polnud kahjuks ka kuigivõrd usutavad - kui maja on piisavalt vana, siis pole kummitusel või elaval laibal või mis nad nüüd olidki mingit probleemi elanike kõri kallale hakata, tavaliselt. Niisama seinte sees madistamine paistab eesmärgitu.
Teksti loeti inglise keeles

Jehuu, mina ei suitseta! Saavad kaks vana sõpra juhuslikult kokku. Üks näeb väga hea välja, teine nagu suitsetaja ikka. Hea välimusega kutt annab suitsumehele head nõu: mine Quitters, Inci ja nemad aitavad maha jätta. Suitsumees mõtleb, et tasuks proovida... Tegu on absoluutsete pragmaatikutega, kes annavad oma klientidele väga praktilisi põhjusi mittesuitsetamiseks (umbes nagu South Parkis: "Shut up or this cute bunny dies!!!"). Kõik jätavadki maha. Alatiseks.
Teksti loeti inglise keeles

Hea lugu. Väga hea lugu. Lapsed, paljunege ja levige nagu mais, aga need, kes jõuavad Eelistatud East kaugemale, tulgu ja ohverdagu ennast Sellele, Kes Kõnnib Ridade Taga. Ja kui midagi läheb viltu, siis lühendatakse Eelistatud Iga. Ainuke viga: lühikeseks jäi.
Teksti loeti inglise keeles

Minule nii väga ei meeldinud. Ilmselt oli viga selles, et "Night Shiftis" on teisi lugusid veel ja nood on rohkem minu maitse järgi... Mõnede relvade nimed ei ütle isegi eesti keeles midagi, saati siis inglise keeles... Aga ju sel pahal valus oli. Sellest moraal: ära mängi sõjamänge.
Teksti loeti inglise keeles

Hakkavad isa, ema, ja kaks last planeetidevahelist "jaunti" sooritama (mis iganes "jaunt" ka ei tähendaks). Isa räägib laste rahustamiseks "jaunti" leiutamisest ja sellets, et õnnelikud olid ainult need katsehiired, kes tagumik eespool läbi "jaunti" portaali torgati. Ja inimesed saavad "jauntida" ainult uimastatud olekus. Noh, pojakene on uudishimulik... Loogiline jube lõpp.
Teksti loeti inglise keeles

Enne Harry Potteri teist kooliaastat toimuvad veel mõned koolivälised sündmused, näiteks ilmub välja majahaldjas Dobby, kes on kogu raamatu üks andekamaid tegelasi, ja Weasleyd, kellel on rohkem lapsi, kui nad endale lubada saavad, röövivad Harry vastikute Dursleyde käest ära ja... Weasleyde kodu kirjeldus on ka väga armas ja hubane. Kavatsen seda raamatut soovitada igale ettejuhtuvale lapsele ja lapsemeelsele.
Teksti loeti eesti keeles

Romaan, mis polnud üldse romaani nägu. Esimese hooga (ka mina olin siis veel postpuberteetik ja natuke naiivsem kui praegu) tundus isegi peaaegu nagu päris... Ajamasin on muidugi tobedus, aga iseenesest on seda teemat - et keegi suur, tark ja hea vaatab meid ja vangutab kurvalt pead - ka kehvemini väänatud.
Teksti loeti eesti keeles

Lugesin mitu aastat tagasi ja tegelikult ei mäletagi eriti, millests eal juutu oli... Aga seda mäletan küll, et ei meeldinud. Kui uuesti pihku juhtub, siis loen veel ja püüan aru saada, miks mulle ei meeldinud ja teistele meeldib...
Teksti loeti eesti keeles

Mh, mitte ei saa aru, mis teil kõigil siin viga on. Tegu on lasteraamatuga ja 19-aastastel loikamitel pole vajagi seda lugeda - kui, siis mõnele pisivennale ette (juhul kui pisivend mingil müstilisel põhjusel ise lugeda ei oska). Muidugi on täiskavanutele igav. Aga igale normaalsele lapsele on näiteks Lovecraft igav. Või Christie. Zelaznyst rääkimata. Lapse jaoks raamatu võlu selles seisnebki, et kogu aeg juhtub midagi. Igas peatükis ootab uus ja põnev seiklus, mis on teisest väga erinev. Ja muide: film võib olla hollywoodlike efektidega, aga tehtud on ta hoopis Saksamaal - vist? Vähemalt seal neid kääbustekoopaid ja lohemulaaže näidatakse.
Teksti loeti eesti keeles

Tegu on viie pikema ja lühema jutuga, mis on kõik omavahel mõningate korduvate tegelaste kaudu seotud, samuti seob kõiki lugusid omavahel Vietnami sõja vari. King ise on selle raamatu kohta kuskil öelnud, et see on vahepala Dark Tower´i seeria neljanda ja viienda raamatu vahel. Esimene lugu on tõesti Musta Torni ja selle tasanditega (Inomnia!) üsna tihedalt seotud, teised... no ma ei tea. Teine, kolmas ja neljas lugu jätsid täiesti külmaks. Viimane meeldis jälle päris hästi. Ilmselt tuleb mõnel tuulisel novembriõhtul üle lugeda, et kskmiste juttude mõte üles leida. Mõte on kindlasti olemas.
Teksti loeti inglise keeles

Minule meeldis. Väga. Lasteraamatu jaoks on päris alguses ehk liiga palju keerutatud kuninga impotentsuse (või mis tal viga oligi?), aga teismeliste romantikahullude raamatuks kõlbab küll. Lisaks Tha Standile on lool ka täiesti otsene seos Dark Tower´i seeriaga. Olen täiesti veendunud, et kogu seda maad või mõnd naaberriiki või midagi sellest mainiti ka Dark Tower´is (pole olnud aege üles otsida, kuskohas või millal). Näiteks määratakse suunda Vana Tähe järgi ja vaibad on pärit Kashminist. Ja üldiselt on kõik Kingi viimase 15 aasta teosed omavahel otsapidi seotud. Selle raamatu ringihulkuvad poisid (ilmselt siis Thomas ja Dennis) jõuavad ka mingis Dark Tower´i osas Thunderclappi - Flaggi maale.
Teksti loeti inglise keeles

Kunagi varem istusin siin arvuti taga ja mõtlesin, et mis imelik lugu see on, mina pole "Udu" lugenud, kuidas see võimalik on? Oli küll võimalik. Nüüd leidsin poest raamatu(ajaloolise täpsuse huvides kogumiku)... ja tuli välja, et tükk aega olin millestki heast ilma olnud, isegi teadmata, et see hea olemas on. Lühidalt, meeldis.
Teksti loeti inglise keeles

Minule meeldis ka. Väga mõnus raamat. Läheb üsna ühte patta teiste Kingi esimestega - "Carriet" ja "Firestarterit" mõtlen.
Teksti loeti inglise keeles

Minule ka meeldis. Kuigi mitte ei saa aru, miks seda raamatukest mujal maailmas nii superheaks peetakse. Huumor on hea, ideed päris värsked - öökullipost! - ja stiil meenutab tõesti ühtepidi Roald Dahli ja teistpidi P.L. Traversit ( ma ei lugenud kaaneümbrist enne, kui raamat oli läbi, nii et targemate pealt mahakirjutamisega seekord tegu ei ole) ja üldse on selline mõnus lasteraamat. Milleks teismelised - arvatavasti sobib ka normaalsetele (loe arenenud) kaheksa-aastastele väga hästi. Muide kellegi eestlase - nime kahjuks ei mäleta, häbi mulle - kunagine lugu soonõid August Sarvepillist (avaldati minu mäletamist mööda "Piobneeris", või oli siis juba "Põhjanael"?) oli peaaegu sama hea, kuigi mõnevõrra ugrimugrisem.
Teksti loeti eesti keeles

Varem ei osanud seda raamatut ulmeks pidada. On teine selline... kummaline. Aga ilus. Ja huvitav. Ja masendav. Masendav nagu kõik mitteõnneliku (mis ei tähenda ilmtingimata õnnetut) lõpuga lood. Ja selle koha pealt on Jyrkal küll õigus, et tavalugeja peakolu jaoks jääb see raamat kaugeks - kuigi, kes teab, äkki suudab mõni külaulmehuviline teatud kivi enese jaoks tulnukate imeatribuudiks mõelda (sorry, supertehnikat selles raamatus ei ole!) ja leiab, et pole vigagi? Mina leian, et hea raamat on. Hea raamat autistlike joontega lapse kasvamisest 18. sajandi külaühiskonnas.
Teksti loeti eesti keeles