Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Brian Aldiss

18.08.1925–19.08.2017

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Terry Pratchett ·

Mort

(romaan aastast 1987)

eesti keeles: «Mort»
Tallinn «Varrak» 2000 (F-sari)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
  • F-sari
Hinne
Hindajaid
31
6
1
1
0
Keskmine hinne
4.718
Arvustused (39)
Arvi Nikkarev

Paar esimest Kettamaailma romaani (mis tõlgitud ka eesti kelde) näivad harjutustöödena või siis kulisside püstitusena. Tükkis teine tera on “Mort”. Peategelane Mort on kohmakas nooruk, kelle isa viib tööturule. Mordist saab Surma õpipoiss. Ta peab hoolitsema liivakellade eest ja mõnikord ka vikatit viibutama. Lugu saab hoo sisse, kui Surm läheb lõpuks puhkusele ja jätab enese asemele Mordi. Ka “Fantastilise valguse” ühes kohas esines Mort. Romaan on köitev ja samas Pratchettlikult vaimukas. Loodan, et kunagi saame eesti keeles lugeda ka kirjaniku tippromaane, nagu “Mort”, “The Reaper Man” jt. Soovitan viimaseid lugeda, sügavalt.
Teksti loeti soome keeles
Avo Nappo

Sedapuhku yhinen täiesti Arvi Nikkarevi arvamusega. Kui esimsed kolm osa löövad peaasjalikult _ainult_ oma vaimukusega, siis see raamat on Kettamaailma sarjas esimene, kus kõike seda seob ka mõnusalt sujuv syzee. Sarja järgmine osa - "Sourcery" on selles mõttes sammuke tagasi. Järgmine Mordiga samas võtmes lugu on "Wyrd Sisters". Hindeks loomulikult viis.
Teksti loeti inglise keeles
Tarts

Esiteks ühinen mkõlema eelkirjutaja arvamusega, et antud teose puhul on tegu väheke sügavama asjaga, kui olid seda sarja esimene ja teine osa. Samas oli suudetud hoiduda liigsest jahumisest ja suure filosoofia aretamisest nagu Equal Rites"`is. Ja mis salata, tegelt ei olnd asi ka mitte NII üliüüratuvaimukas nagu kõikse esimesed lood. Saavutatud on TASAKAAL, mis oli tegelt puudu nii "Colour of Magic"`us, "The Light Fantastic"`is ja ka "Equal Rites"`is. Sestap saabki hinne olla ainult 5 ja mitte grammikestki vähem. Nojah, sisu on herr Nikkarev suht täpselt üles tähendanud, võiks lisada aint seda et on puudutatud ka reaalsuse muutmisega kaasnevat probleemistikku (ja seda loomulikult Pratchettile igiomaselt). Ja mis salata, käib selle raamatu juurde ka Raimond Valgre ühe laulu alguse salm "Armastusel kummalised teed..." jne. Soovitav ja sobiv lugemine ka inimesele, kellel humoorisoolikaga napilt on.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Mõnevõrra teisest puust asi jah, õnneks. Kui isiklikult millegi kallal noriks, siis ainult selle kallal, et keskel vinti vingemaks ei keeratud, praegu selline lõbus lastefantaasia Lovecrafti Lustiklubi tarvis.
Teksti loeti eesti keeles
Maniakkide Tänav

See on just õiget sorti raamat, leidsin kui seda lugesin. Ainus mille ma seni olen raatsinud Kettamaailma sarjast raha eest omandada, et ka lapsedsaaksid lugeda ja nautida.
Teksti loeti eesti keeles
Enn Hunt

asi muutub jälle paremaks - tugevalt parem kui võluv võrdsus! tunneb taas ära särava huumoriga ja keeleliselt mängulise pratchetti! kuigi tõlkega läheb paratamatult osa sõnademängust kaduma (printsess, kes pissib läbi seitsme madratsi vs. printsess, kes tunneb hernetera läbi seitsme madratsi), on tegemist tõeliselt hää asjaga, mida ise lugeda tuleb!
Teksti loeti eesti keeles
Märt Laur

Liigutav raamat. Pärast "Vaibarahva" lugemist ei suutnud ma mõista, miks ometi Pratchetti kiidetakse.... nüüd mõistan. Tegelastest mõjus Surm eriti sümpaatselt.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Kindlasti parem kui teised Kettamaailma osad. Raamat muutus järjest põnevamaks. Pratchett on vist selline kirjanik, kes õpib tehtud vigadest ja üritab igat järgnevat teost paremaks teha kui eelnev oli. Ootan põnevusega järgmisi Pratchetti raamatuid. Raamatus võis olla vihje sellele, et ei tohi leppida oma saatusega vaid kogu aeg edasi võitlema ja püüdlema. Ega kõik siin ilmas pole saatuse poolt määratud. Inimene kujundab iseenda saatust. Mort oli selline karakter, kes ei leppinud tulevaga ja võitles isegi Surma endaga.
Teksti loeti eesti keeles
Erkki Lindpere

Mort on kindlasti parem (süzhee poolest eriti) kui Võluv võrdsus kuigi lõpp oli minu arvates samuti kuidagi veider -- või ei olnud, ma ei mäleta enam täpselt mis seal toimus: juu siis oli. Huvitavaks teeb minu jaoks asja veel see kuidas autor näitab sama maailma erinevatest vaatepunktidest, seekord siis läbi poisi ("Mort!" ütles Mort :), kellest saab Surma õpipoiss ja kes RÄÄGIB VAHEL NII. (-- ma olen küll lugenud ainult kahte Kettamaailma raamatut aga on vist ka teised kõik täiesti erinevate peategelastega ?? )
Teksti loeti eesti keeles
Siim Espenberg

Mõistagi on tegemist vägagi vinge raamatuga. Nii jutt üldiselt kui ka huumor on tugeval tasemel. Pratchett on välja mõelnud tõeliselt vaimuka probleemi — äkki tahab ka Surm vahel puhata! Eesti keeles ilmunud TP raamatutest on "Mordi" näol tegemist loomulikult tippteosega. Sestap tuleb ka hindeks 5.
Teksti loeti eesti keeles
Indrek Hargla

Just selline paras tunne täna, et TP-le üks "kaks" ära panna. Tigedusest ja tüütusest. Esimesed Pratchetti raamatud meeldisid...Edasi läks jamaks. Näib, et ta on minu jaoks autor, keda suudan paar-kolm romaani lugeda, ent ei enam. No ei ole tal mitte midagi öelda.

Pole Pratchett ka suurem asi jutuvetsja ega olukordade looja. Vaimukused on küll toredad asjad aga ainult nendega tervet raamatut välja ei venita.

Tunnistan ka, et ei jõudnud Morti läbi lugeda. Kummati on selle lugemine tähtis - nägin vaimusilma ette tõusmas rasvaseid punaseid tähti - "Pane see käest ära, see pole hea ulme!" Mingit sõnumit siis TP ikka edastas. Aga jah...Mulle meeldib lugeda head ulmet. Ma pean seda lugema. Pratchett seda aga ei paku. Poole peal sai selgeks, et ega siitki midagi tule. Viskasin käest ära ja hakkasin - kui õigesti mäletan - hoopis Zelaznyt lugema.

Inimesed! Lugege TP asemel parem midagi asjalikku. Kas teil tõesti on nii palju aega, et sellise jampsiga tegelda?
Teksti loeti inglise keeles
Ats Miller

Nojah...

Võtab siis TP oma kõige paremini õnnestunud tegelase ja annab talle halastamatult piitsa, väänab nagu kassist viimast viinatilka.

Lugesin, aegajalt naersin - ei kahetse. Aga kettamaailmast on nüüd küll oksendamiseni.
Teksti loeti eesti keeles
Taavi Kalju aka Ghilderich

"... ja Surm arvab, et ta on tegelikult Kurbus". Seega ta paneb oma tööd tegema kohmaka maapoisi Morti, ning läheb ise Kettamaailma elumõnusid otsima/nautima. Aga loomulikult suudab Mort oma esimesel tööõhtul paraja käki kokku keerata ja siis üritab seda kuidagi heastada. Mõnus raamat kus on palju ootamatuid lahendusi ja jaburusi.
Teksti loeti eesti keeles
mcpat ( naine )

Väga lahe ja kiitmist väärt teos, nagu iga Terry raamat, sai naerda ja sai ka juureldud elu filosoofi kalla. Väga kergelt käsitletud surma mõistet, u. täna see ja homme teine, samas andis mõista et siiski kõik on siin ette määratud me elus. Aegajalt läks züsee päris päris huvitavaks...Mis siin enam lisada, kõik mis lisamist väärib on eelnevalt juba lisatud ja ma arvan et seda raamatud võib lugeda taas ja taas...
Teksti loeti eesti keeles
Oliver Karjane

Isiklikult meeldis väga, kasside ja küpsetamisega tegelev Surm ning oma väärituid jüngreid nahutav Albert on väga lahedad kujud.
Teksti loeti eesti keeles
Dragofor

Nii palju kui ma inimesi tunnen, on Pratchett just seda tüüpi autor, kes siis meeldib või mitte, minu kuulun kahjuks nende kilda, kes tema "mõtetutesse plätserdustesse" (ühe mu hea tuttava arvamusavaldus...) siiski positiivselt suhtub.

Muidugi tuleb nentida, et asi kippus venima, Pratchett hakkas teatud kohti liig pikalt arendama, tema mõttekäigud ja naljad sarnanesid ikka ja jälle eelmiste raamatute omale, mis tingis ka väikesi tüdimuse haigutusi... Tal oli idee, seda arendati ja temas oli terve hulk uusi nalju, uudsemaid suhtumisi ning mis peamine, Surma sai märksa lähemalt tundma õppida. Mis võib siis olla veel tähtsam, kui teadmine, et tüüp, kes kunagi su hinge füüsisest eemaldab, armastab vabal ajal kasse paitada ja süüa keeta? Tekitab turvalisusetunde küll.

Noo jah, Pratchett ei ole just suurem asi kirjamees, armastab ennast korrata, kuid fantaasiat tal siiski on. Huumorisoont ka, sest igas raamatus leiab vaatamata vanadele naljadele ka uusi. Iseküsimus on see, kas ikka viitsib Pratchettit nii palju lugeda, et vanade naljade hulgast pärleid üles leida?
Teksti loeti eesti keeles
Toomas Aas

Minu meelest siiani parim eesti keeles ilmunud Pratchett. Igati väärikasraamat, mille kohta oma 100. arvustus kirjutada.

Aga kuhu järgmised osad jäävad? Varrak, uu? Päris pikk vahe juba sisse tulnud...
Teksti loeti eesti keeles
Pioneer

Lihtsalt fantastiline. Igalt leheküljelt vaatab vastu terve hulk teravat sarkasmi, mis täidab lugeja õndsa mõnutundega. Sama kehtib kõigi Kettamaailma sarja raamatute kohta.
Teksti loeti eesti keeles
Antti Helemets

Surm on loomulikult üks Kettamaailma vaimukamaid tegelasi. Surm ei lähe tegelikult niivõrd puhkusele, kui inimesi tundma õppima. Teda huvitab nimelt elu. Nüüd ta üritabki teha inimeste tööd, proovida nende meelelahutusi jne. Kindel viis!
Teksti loeti eesti keeles
Annaliisa

See raamat on suurepärane, lihtsalt suurepärane!!!!!Soovitan kõigile kellele meeldib palju naerda ja ülemõistuse käivad apsurdsused.Surmale ei saa selles sarjas mitte keegi vastu. Vaieldamatult kogu seerja originaalsem tegelane.Siin üks ütlus talt:

"SÖRTSUKE ODEKOLONNI JA POLEERIGE." nii räägib surm juuksuris.
Teksti loeti eesti keeles
Andri Riid

Sain käivitust sellest, et "Mort" on "tükkis teine tera" ja närisin end läbi oma esimesest ja väga tõenäoliselt ka viimasest Pratchetti romaanist. Head nalja on tõesti raske teha, selle illustreerimiseks sobib raamat imehästi. Autori relvaks on kõige ettejuhtuva püüdlik naeruvääristamine. Minu meelest teeb ta sellega naeruväärseks ennekõike iseennast. Süzhee on eeskujulik tunniajase episoodi stsenaarium, romaani jaoks primitiivne. Ilmselt Pratchett kirjutabki sisuliselt üht lõputut maotut telesarja. Tore on.
Teksti loeti eesti keeles
Lupus

Kindlasti `Kettamaailma` kolme parima seas! Ennetamaks küsimusi - jah, ma olen ka teised läbi lugenud. Super. 5+++.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Maria Perner

Taas kord kettakad oma parimas jaburuses. Sellist surma juba ei kardaks. "Cool", nagu Beavis (või Butt-Head) kunagi kraaksatas. Siin heas mõttes.
Teksti loeti eesti keeles
Janek H.

Arvatavasti parim Pratchett, mis olen senini tarbinud. Süþeed on jah veidi rohkem arendatud kui esimestel Ketta raamatutel. Muidu nii hea, lahke ja muidu koomiline surm, kellel EI OLE näärmeid tunneteks võttis raamatu lõpus pähe, et ta on nüüd hästi VIHANE. Veider, või kuidas?
Teksti loeti eesti keeles
Marko Kivimäe

Peale mitme Pratchetiga proovimist ja allavandumist (killurebimine on ju tore aga võiks ju sisu ka olla) otsustasin, et võtaks midagi, mida BAAS armastab. Valik läks täppi ning ma loodan, et mind rohkem Pratchetiga ei karistada. Sest CAPS LOCKiga rääkiv Surm, kes ratsutab hobusel nimega Täpi on küll vahva kujund aga ma vist ootan kirjandusest midagi muud kui vaimutsemist. Õnneks on selles raamatus ka piisavalt stoorit ning kokkuvõttes jäin rahule.
Teksti loeti eesti keeles
x
Saara
24.01.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Saara

Mina Severus Snape´i hammustama ei hakkaks - on ju ikkagi tegu nõiajookide õpetajaga ja kes teab, mis möksi ta endale peale on määrinud... :) Aga raamat oli muidu, jah, hea. Alguse läbinämmutamine on muidugi tüütu, aga nii saavad seda lugeda ka need, kes eelmisi osasdi lugenud ei ole (ja see suurendab kindlasti müügiedukust). Ei tea, millal järgmine tuleb?
Teksti loeti eesti keeles
Saara

Minu poolt ka viis... Ei maksa oma ihadele nii kergesti järgi anda, eriti kui oled kusagil keset järve ja pikad juuksed on, tüdrukutel eriti...
Teksti loeti inglise keeles
Saara

Ei meeldinud niii väga. Vanaemad on siiski tavaliselt päris armsad. Aga vaat need vanavanaemad... Aga selles loos oli vanaema, nii et 4.
Teksti loeti inglise keeles
Saara

Normaalsed vanemad hoiavad oma lapsi ise... Või palkavad inimesest lapsehoidja (on igal juhul töökindlam, vähemalt hoiatab ette, kui läbi põlema hakkab). Aga ju siis need ameeriklased ongi imelikud.
Teksti loeti eesti keeles
Saara

Mehe kirjutatud... ja naistest. Suurepärane võimalus rämpskirjanduseks, aga vat ei ole. On üks naine, keda tema sigasorti mees järjekindlalt hirmu all hoiab, peksab, piinab jne. Ühel päeval tuleb proual mõistus pähe ja ta laseb mehe juurest jalga. Sõidab kaugesse võõrasse linna, üks sõbralik mehike bussijaamast soovitab teda kohalikku naiste varjupaika, seal saab Rose (nii on pageja nimi) tööd ja leiab isegi austaja... Ja siis jõuab ta mees talle järele. Palju laipu. Pluss Pildi Sisse Minek. Raamat on otsapidi seotud "Miseryga" ja "Dark Toweri" sarjaga - üks madwoman räägib muudkui ka-st. Aga tema elab hoopis teises kohas. Minule meeldis.
Teksti loeti inglise keeles
Saara

On punt noori. Ümberringi möllab gripp nimega Captain Trips - tuttav neile, kes "The Standi" lugenud. Tuleb hea mõte tee äärest leitud gripihaige ära põletada. Põletavad. Jutustajapoiss ei ole oma tüdrukusse eriti kiindunud, aga magada kõlbab temaga küll. Kes teab, äkki on nad viimased ellujäänud üldse...Kuna "Stand" on minu absoluutne ja kõigutamatu lemmikraamat, ei saa ühelegi sellega haakuvale loole alla viite panna. Ega tal päriselt ka midagi viga ei ole.
Teksti loeti inglise keeles
Saara

No ei meeldinud. Just selle Lovecrafti pärast. (Lovecraft ka ei meeldi)Ja need tegelased seal keldris polnud kahjuks ka kuigivõrd usutavad - kui maja on piisavalt vana, siis pole kummitusel või elaval laibal või mis nad nüüd olidki mingit probleemi elanike kõri kallale hakata, tavaliselt. Niisama seinte sees madistamine paistab eesmärgitu.
Teksti loeti inglise keeles
Saara

Jehuu, mina ei suitseta! Saavad kaks vana sõpra juhuslikult kokku. Üks näeb väga hea välja, teine nagu suitsetaja ikka. Hea välimusega kutt annab suitsumehele head nõu: mine Quitters, Inci ja nemad aitavad maha jätta. Suitsumees mõtleb, et tasuks proovida... Tegu on absoluutsete pragmaatikutega, kes annavad oma klientidele väga praktilisi põhjusi mittesuitsetamiseks (umbes nagu South Parkis: "Shut up or this cute bunny dies!!!"). Kõik jätavadki maha. Alatiseks.
Teksti loeti inglise keeles
Saara

Hea lugu. Väga hea lugu. Lapsed, paljunege ja levige nagu mais, aga need, kes jõuavad Eelistatud East kaugemale, tulgu ja ohverdagu ennast Sellele, Kes Kõnnib Ridade Taga. Ja kui midagi läheb viltu, siis lühendatakse Eelistatud Iga. Ainuke viga: lühikeseks jäi.
Teksti loeti inglise keeles
Saara

Minule nii väga ei meeldinud. Ilmselt oli viga selles, et "Night Shiftis" on teisi lugusid veel ja nood on rohkem minu maitse järgi... Mõnede relvade nimed ei ütle isegi eesti keeles midagi, saati siis inglise keeles... Aga ju sel pahal valus oli. Sellest moraal: ära mängi sõjamänge.
Teksti loeti inglise keeles
Saara

Hakkavad isa, ema, ja kaks last planeetidevahelist "jaunti" sooritama (mis iganes "jaunt" ka ei tähendaks). Isa räägib laste rahustamiseks "jaunti" leiutamisest ja sellets, et õnnelikud olid ainult need katsehiired, kes tagumik eespool läbi "jaunti" portaali torgati. Ja inimesed saavad "jauntida" ainult uimastatud olekus. Noh, pojakene on uudishimulik... Loogiline jube lõpp.
Teksti loeti inglise keeles
Saara

Enne Harry Potteri teist kooliaastat toimuvad veel mõned koolivälised sündmused, näiteks ilmub välja majahaldjas Dobby, kes on kogu raamatu üks andekamaid tegelasi, ja Weasleyd, kellel on rohkem lapsi, kui nad endale lubada saavad, röövivad Harry vastikute Dursleyde käest ära ja... Weasleyde kodu kirjeldus on ka väga armas ja hubane. Kavatsen seda raamatut soovitada igale ettejuhtuvale lapsele ja lapsemeelsele.
Teksti loeti eesti keeles
Saara

Romaan, mis polnud üldse romaani nägu. Esimese hooga (ka mina olin siis veel postpuberteetik ja natuke naiivsem kui praegu) tundus isegi peaaegu nagu päris... Ajamasin on muidugi tobedus, aga iseenesest on seda teemat - et keegi suur, tark ja hea vaatab meid ja vangutab kurvalt pead - ka kehvemini väänatud.
Teksti loeti eesti keeles
Saara

Lugesin mitu aastat tagasi ja tegelikult ei mäletagi eriti, millests eal juutu oli... Aga seda mäletan küll, et ei meeldinud. Kui uuesti pihku juhtub, siis loen veel ja püüan aru saada, miks mulle ei meeldinud ja teistele meeldib...
Teksti loeti eesti keeles
Saara

Mh, mitte ei saa aru, mis teil kõigil siin viga on. Tegu on lasteraamatuga ja 19-aastastel loikamitel pole vajagi seda lugeda - kui, siis mõnele pisivennale ette (juhul kui pisivend mingil müstilisel põhjusel ise lugeda ei oska). Muidugi on täiskavanutele igav. Aga igale normaalsele lapsele on näiteks Lovecraft igav. Või Christie. Zelaznyst rääkimata. Lapse jaoks raamatu võlu selles seisnebki, et kogu aeg juhtub midagi. Igas peatükis ootab uus ja põnev seiklus, mis on teisest väga erinev. Ja muide: film võib olla hollywoodlike efektidega, aga tehtud on ta hoopis Saksamaal - vist? Vähemalt seal neid kääbustekoopaid ja lohemulaaže näidatakse.
Teksti loeti eesti keeles
Saara

Tegu on viie pikema ja lühema jutuga, mis on kõik omavahel mõningate korduvate tegelaste kaudu seotud, samuti seob kõiki lugusid omavahel Vietnami sõja vari. King ise on selle raamatu kohta kuskil öelnud, et see on vahepala Dark Tower´i seeria neljanda ja viienda raamatu vahel. Esimene lugu on tõesti Musta Torni ja selle tasanditega (Inomnia!) üsna tihedalt seotud, teised... no ma ei tea. Teine, kolmas ja neljas lugu jätsid täiesti külmaks. Viimane meeldis jälle päris hästi. Ilmselt tuleb mõnel tuulisel novembriõhtul üle lugeda, et kskmiste juttude mõte üles leida. Mõte on kindlasti olemas.
Teksti loeti inglise keeles
Saara

Minule meeldis. Väga. Lasteraamatu jaoks on päris alguses ehk liiga palju keerutatud kuninga impotentsuse (või mis tal viga oligi?), aga teismeliste romantikahullude raamatuks kõlbab küll. Lisaks Tha Standile on lool ka täiesti otsene seos Dark Tower´i seeriaga. Olen täiesti veendunud, et kogu seda maad või mõnd naaberriiki või midagi sellest mainiti ka Dark Tower´is (pole olnud aege üles otsida, kuskohas või millal). Näiteks määratakse suunda Vana Tähe järgi ja vaibad on pärit Kashminist. Ja üldiselt on kõik Kingi viimase 15 aasta teosed omavahel otsapidi seotud. Selle raamatu ringihulkuvad poisid (ilmselt siis Thomas ja Dennis) jõuavad ka mingis Dark Tower´i osas Thunderclappi - Flaggi maale.
Teksti loeti inglise keeles
Saara

Kunagi varem istusin siin arvuti taga ja mõtlesin, et mis imelik lugu see on, mina pole "Udu" lugenud, kuidas see võimalik on? Oli küll võimalik. Nüüd leidsin poest raamatu(ajaloolise täpsuse huvides kogumiku)... ja tuli välja, et tükk aega olin millestki heast ilma olnud, isegi teadmata, et see hea olemas on. Lühidalt, meeldis.
Teksti loeti inglise keeles
Saara

Minule meeldis ka. Väga mõnus raamat. Läheb üsna ühte patta teiste Kingi esimestega - "Carriet" ja "Firestarterit" mõtlen.
Teksti loeti inglise keeles
Saara

Minule ka meeldis. Kuigi mitte ei saa aru, miks seda raamatukest mujal maailmas nii superheaks peetakse. Huumor on hea, ideed päris värsked - öökullipost! - ja stiil meenutab tõesti ühtepidi Roald Dahli ja teistpidi P.L. Traversit ( ma ei lugenud kaaneümbrist enne, kui raamat oli läbi, nii et targemate pealt mahakirjutamisega seekord tegu ei ole) ja üldse on selline mõnus lasteraamat. Milleks teismelised - arvatavasti sobib ka normaalsetele (loe arenenud) kaheksa-aastastele väga hästi. Muide kellegi eestlase - nime kahjuks ei mäleta, häbi mulle - kunagine lugu soonõid August Sarvepillist (avaldati minu mäletamist mööda "Piobneeris", või oli siis juba "Põhjanael"?) oli peaaegu sama hea, kuigi mõnevõrra ugrimugrisem.
Teksti loeti eesti keeles
Saara

Varem ei osanud seda raamatut ulmeks pidada. On teine selline... kummaline. Aga ilus. Ja huvitav. Ja masendav. Masendav nagu kõik mitteõnneliku (mis ei tähenda ilmtingimata õnnetut) lõpuga lood. Ja selle koha pealt on Jyrkal küll õigus, et tavalugeja peakolu jaoks jääb see raamat kaugeks - kuigi, kes teab, äkki suudab mõni külaulmehuviline teatud kivi enese jaoks tulnukate imeatribuudiks mõelda (sorry, supertehnikat selles raamatus ei ole!) ja leiab, et pole vigagi? Mina leian, et hea raamat on. Hea raamat autistlike joontega lapse kasvamisest 18. sajandi külaühiskonnas.
Teksti loeti eesti keeles