Kasutajainfo

Brian Aldiss

18.08.1925–19.08.2017

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Robert Silverberg ·

Hidden Talent

(jutt aastast 1957)

ajakirjapublikatsioon: «If» 1957; aprill
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Varjatud võimetest»
Robert Silverberg «Maa teine vari» 1994

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
13
1
0
0
0
Keskmine hinne
4.929
Arvustused (14)

Kui ikka midagi oskad ja see keelatud on siis ei jää muud üle kui halva mängu juures head nägu teha ja ennast kuidagi kohandada. Peaasi et teised tähele ei paneks. Hea lugu ka see.
Teksti loeti eesti keeles

Sihuke mõnus pulpulme, õigemini selle parema osa stiilinäide... Kõik on lihtne, lahendused on sihukesed «seitse ühe hoobiga» stiilis.

ESP-lase viimane eksam: oma võimete näitamise asemel peab ta neid hoopis varjama... ning varjata tuleb hoolega, planeedi iga linna keskväljakul on sihuke tore teraspost, mille küljes nõidu (loe: eksaminante) põletatakse.

Selle jutu juures meeldib mulle just see headus ja helge toon, mis tekstist kõlama jääb. Planeedi elanikel on oma tõde, ESP-lasel oma tõde... keegi pole paadunud lurjus, igaühel tuleb leida oma olemisviis ning ärgu keegi olgu solvatud.

See jutt tuletab mulle miskitpidi Robert Sheckleyt meelde, aga seal, kus Sheckley on küüniline ja metsik, seal on Silverberg südamlik ja mõista püüdev.

Hinne on viis mitme miinusega. Miinused just selle lihtsapoolse ja pinnapealse lõpplahenduse tõttu... sihuke asi töötab vaid üks kord!

Aga ikkagi viis!

Teksti loeti inglise, eesti ja vene keeles

Paras shokk tabab seda telekineetikut, kui ta sinna perifeeria maailmasse jõuab. Nimelt parasjagu praetakse üht pürootikut, keda oma üleloomulike ehk ekstrasensoorsete võimete tõttu nõiaks peetakse. Kui mees oma võimeid varjama ei õpi siis tabab teda sarnane saatus. Noh, eks mees üritabki algul mingis farmis töötada. Et ta telekineetik on, ei ole tal tavaliselt vaja olnud muskleid pingutada. Seda raskem on tal nüüd käsitsi töötada. Ma ei hakka lõpplahendust välja lobisema, sest see on jah suhteliselt lihtne, nagu juba eespoolkõneleja vihjas. Juttu oli päris huvitav, isegi põnev lugeda. Samuti oli hästi välja mõeldud novelli keskkond. Seega pikemalt mõtlemata "5".
Teksti loeti eesti keeles

Millegipärast mulle meeldis, selline lihtne ja sõbralik ja ladus.Selle kogumiku, ("Maa teine vari"), üks mõnusamaid jutte minu meelest.
Teksti loeti eesti keeles

Kõik hea on ees juba ära öeldud :) Ladusalt kirjutatud. Puant oli küll aimatav, kuid sellegipoolest hea... või on isegi parem öelda: sobiv.
Teksti loeti eesti keeles

Rikkusin oma neljaga kõik ära. Loodan, et keegi ei pahanda. Aga endale ei meeldinud jutu juures kaks asja:
esiteks see, kuidas nö. lahendused kirjutatud olid. Lugejana olin kiirema mõtlemisega kui tekst liikus. Ehk siis -- Silverberg leidis mõnele probleemile lahenduse, mina aga juba mõtlesin järgmist uitmõtet, mis tegelikult järgmises lõigus tulema pidi. Mõte ei liikunud tekstiga ühes tempos.
teiseks ei meeldind see, kuidas Gild oma õpilastesse suhtus. Jah, igaüks peab leidma viisi, kuidas ellu jääda nõia-vaenlikul planeedil. Siiski, suht sadistlik õpetamismeetod. Ja ega see ametipost, mille kangelane enesele võttis, ka teda nüüd eriti harinud. Ise sain niimoodi aru, et need 5 aastat pidid õpetama kuidas oma võimeid Mitte kasutada -- asi polnud võimete varjamises. Ja telekinees on ikkagi prof. jaoks nagu jalgrattaga sõit. Korra õpid selgeks, ei unusta enam kunagi. Isegi mitte 5 aastaga, mis sa pead veetma Pikki Ube korjates.
Teksti loeti eesti keeles

Olen üsna ebameeldivalt üllatunud, et «Varjatud võimetest» ei ole leidnud oma teed ühtegi Silverbergi kogutud, valitud või parimate lugude kogumikku, kuna minu meelest on tegu noore Silverbergi ühe tugevaima tekstiga üldse, mis sobinuks ideaalselt sinna tõsisema kunstiambitsiooniga varaseid ulmelugusid koondavasse kogusse «The Collected Stories Volume 4: The Road to Nightfall».

Telekineesiga Davisoni saatmise lugu mahajäetud ja kitsarinnalisele Mondarran IV-le, kus põletatakse igasuguseid erinevaid inimesi, tundub mulle lihtsalt nii hea. Siin on üsna hästi välja joonistatud ja piisavalt ära värvitud karakterid, dünaamiline tegevus, pinge ja pidev surutis, et kuna nüüd peategelane oma võime kogemata paljastab ja mis siis edasi saab, ning täiesti töötav ja mittejantlik lõpplahendus.

Ehk siis on siin koos elemendid, millest mõni või enamik reeglina mainitud kogumiku lugude puhul lonkab ühte või mõlemat jalga, mistap lood tervikuna tööle ei hakka. See lugu hakkab ja just seda pole nonde kaante vahele võetud! Ega ka ühtegi teise taolisse kogusse, õieti ongi «Maa teine vari» ainus kord, kui see jutt ingliskeelses maailmas raamatukaante vahele on jõudnud.

Teksti loeti eesti keeles
x
Saara
24.01.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Mina Severus Snape´i hammustama ei hakkaks - on ju ikkagi tegu nõiajookide õpetajaga ja kes teab, mis möksi ta endale peale on määrinud... :) Aga raamat oli muidu, jah, hea. Alguse läbinämmutamine on muidugi tüütu, aga nii saavad seda lugeda ka need, kes eelmisi osasdi lugenud ei ole (ja see suurendab kindlasti müügiedukust). Ei tea, millal järgmine tuleb?
Teksti loeti eesti keeles

Minu poolt ka viis... Ei maksa oma ihadele nii kergesti järgi anda, eriti kui oled kusagil keset järve ja pikad juuksed on, tüdrukutel eriti...
Teksti loeti inglise keeles

Ei meeldinud niii väga. Vanaemad on siiski tavaliselt päris armsad. Aga vaat need vanavanaemad... Aga selles loos oli vanaema, nii et 4.
Teksti loeti inglise keeles

Normaalsed vanemad hoiavad oma lapsi ise... Või palkavad inimesest lapsehoidja (on igal juhul töökindlam, vähemalt hoiatab ette, kui läbi põlema hakkab). Aga ju siis need ameeriklased ongi imelikud.
Teksti loeti eesti keeles

Mehe kirjutatud... ja naistest. Suurepärane võimalus rämpskirjanduseks, aga vat ei ole. On üks naine, keda tema sigasorti mees järjekindlalt hirmu all hoiab, peksab, piinab jne. Ühel päeval tuleb proual mõistus pähe ja ta laseb mehe juurest jalga. Sõidab kaugesse võõrasse linna, üks sõbralik mehike bussijaamast soovitab teda kohalikku naiste varjupaika, seal saab Rose (nii on pageja nimi) tööd ja leiab isegi austaja... Ja siis jõuab ta mees talle järele. Palju laipu. Pluss Pildi Sisse Minek. Raamat on otsapidi seotud "Miseryga" ja "Dark Toweri" sarjaga - üks madwoman räägib muudkui ka-st. Aga tema elab hoopis teises kohas. Minule meeldis.
Teksti loeti inglise keeles

On punt noori. Ümberringi möllab gripp nimega Captain Trips - tuttav neile, kes "The Standi" lugenud. Tuleb hea mõte tee äärest leitud gripihaige ära põletada. Põletavad. Jutustajapoiss ei ole oma tüdrukusse eriti kiindunud, aga magada kõlbab temaga küll. Kes teab, äkki on nad viimased ellujäänud üldse...Kuna "Stand" on minu absoluutne ja kõigutamatu lemmikraamat, ei saa ühelegi sellega haakuvale loole alla viite panna. Ega tal päriselt ka midagi viga ei ole.
Teksti loeti inglise keeles

No ei meeldinud. Just selle Lovecrafti pärast. (Lovecraft ka ei meeldi)Ja need tegelased seal keldris polnud kahjuks ka kuigivõrd usutavad - kui maja on piisavalt vana, siis pole kummitusel või elaval laibal või mis nad nüüd olidki mingit probleemi elanike kõri kallale hakata, tavaliselt. Niisama seinte sees madistamine paistab eesmärgitu.
Teksti loeti inglise keeles

Jehuu, mina ei suitseta! Saavad kaks vana sõpra juhuslikult kokku. Üks näeb väga hea välja, teine nagu suitsetaja ikka. Hea välimusega kutt annab suitsumehele head nõu: mine Quitters, Inci ja nemad aitavad maha jätta. Suitsumees mõtleb, et tasuks proovida... Tegu on absoluutsete pragmaatikutega, kes annavad oma klientidele väga praktilisi põhjusi mittesuitsetamiseks (umbes nagu South Parkis: "Shut up or this cute bunny dies!!!"). Kõik jätavadki maha. Alatiseks.
Teksti loeti inglise keeles

Hea lugu. Väga hea lugu. Lapsed, paljunege ja levige nagu mais, aga need, kes jõuavad Eelistatud East kaugemale, tulgu ja ohverdagu ennast Sellele, Kes Kõnnib Ridade Taga. Ja kui midagi läheb viltu, siis lühendatakse Eelistatud Iga. Ainuke viga: lühikeseks jäi.
Teksti loeti inglise keeles

Minule nii väga ei meeldinud. Ilmselt oli viga selles, et "Night Shiftis" on teisi lugusid veel ja nood on rohkem minu maitse järgi... Mõnede relvade nimed ei ütle isegi eesti keeles midagi, saati siis inglise keeles... Aga ju sel pahal valus oli. Sellest moraal: ära mängi sõjamänge.
Teksti loeti inglise keeles

Hakkavad isa, ema, ja kaks last planeetidevahelist "jaunti" sooritama (mis iganes "jaunt" ka ei tähendaks). Isa räägib laste rahustamiseks "jaunti" leiutamisest ja sellets, et õnnelikud olid ainult need katsehiired, kes tagumik eespool läbi "jaunti" portaali torgati. Ja inimesed saavad "jauntida" ainult uimastatud olekus. Noh, pojakene on uudishimulik... Loogiline jube lõpp.
Teksti loeti inglise keeles

Enne Harry Potteri teist kooliaastat toimuvad veel mõned koolivälised sündmused, näiteks ilmub välja majahaldjas Dobby, kes on kogu raamatu üks andekamaid tegelasi, ja Weasleyd, kellel on rohkem lapsi, kui nad endale lubada saavad, röövivad Harry vastikute Dursleyde käest ära ja... Weasleyde kodu kirjeldus on ka väga armas ja hubane. Kavatsen seda raamatut soovitada igale ettejuhtuvale lapsele ja lapsemeelsele.
Teksti loeti eesti keeles

Romaan, mis polnud üldse romaani nägu. Esimese hooga (ka mina olin siis veel postpuberteetik ja natuke naiivsem kui praegu) tundus isegi peaaegu nagu päris... Ajamasin on muidugi tobedus, aga iseenesest on seda teemat - et keegi suur, tark ja hea vaatab meid ja vangutab kurvalt pead - ka kehvemini väänatud.
Teksti loeti eesti keeles

Lugesin mitu aastat tagasi ja tegelikult ei mäletagi eriti, millests eal juutu oli... Aga seda mäletan küll, et ei meeldinud. Kui uuesti pihku juhtub, siis loen veel ja püüan aru saada, miks mulle ei meeldinud ja teistele meeldib...
Teksti loeti eesti keeles

Mh, mitte ei saa aru, mis teil kõigil siin viga on. Tegu on lasteraamatuga ja 19-aastastel loikamitel pole vajagi seda lugeda - kui, siis mõnele pisivennale ette (juhul kui pisivend mingil müstilisel põhjusel ise lugeda ei oska). Muidugi on täiskavanutele igav. Aga igale normaalsele lapsele on näiteks Lovecraft igav. Või Christie. Zelaznyst rääkimata. Lapse jaoks raamatu võlu selles seisnebki, et kogu aeg juhtub midagi. Igas peatükis ootab uus ja põnev seiklus, mis on teisest väga erinev. Ja muide: film võib olla hollywoodlike efektidega, aga tehtud on ta hoopis Saksamaal - vist? Vähemalt seal neid kääbustekoopaid ja lohemulaaže näidatakse.
Teksti loeti eesti keeles

Tegu on viie pikema ja lühema jutuga, mis on kõik omavahel mõningate korduvate tegelaste kaudu seotud, samuti seob kõiki lugusid omavahel Vietnami sõja vari. King ise on selle raamatu kohta kuskil öelnud, et see on vahepala Dark Tower´i seeria neljanda ja viienda raamatu vahel. Esimene lugu on tõesti Musta Torni ja selle tasanditega (Inomnia!) üsna tihedalt seotud, teised... no ma ei tea. Teine, kolmas ja neljas lugu jätsid täiesti külmaks. Viimane meeldis jälle päris hästi. Ilmselt tuleb mõnel tuulisel novembriõhtul üle lugeda, et kskmiste juttude mõte üles leida. Mõte on kindlasti olemas.
Teksti loeti inglise keeles

Minule meeldis. Väga. Lasteraamatu jaoks on päris alguses ehk liiga palju keerutatud kuninga impotentsuse (või mis tal viga oligi?), aga teismeliste romantikahullude raamatuks kõlbab küll. Lisaks Tha Standile on lool ka täiesti otsene seos Dark Tower´i seeriaga. Olen täiesti veendunud, et kogu seda maad või mõnd naaberriiki või midagi sellest mainiti ka Dark Tower´is (pole olnud aege üles otsida, kuskohas või millal). Näiteks määratakse suunda Vana Tähe järgi ja vaibad on pärit Kashminist. Ja üldiselt on kõik Kingi viimase 15 aasta teosed omavahel otsapidi seotud. Selle raamatu ringihulkuvad poisid (ilmselt siis Thomas ja Dennis) jõuavad ka mingis Dark Tower´i osas Thunderclappi - Flaggi maale.
Teksti loeti inglise keeles

Kunagi varem istusin siin arvuti taga ja mõtlesin, et mis imelik lugu see on, mina pole "Udu" lugenud, kuidas see võimalik on? Oli küll võimalik. Nüüd leidsin poest raamatu(ajaloolise täpsuse huvides kogumiku)... ja tuli välja, et tükk aega olin millestki heast ilma olnud, isegi teadmata, et see hea olemas on. Lühidalt, meeldis.
Teksti loeti inglise keeles

Minule meeldis ka. Väga mõnus raamat. Läheb üsna ühte patta teiste Kingi esimestega - "Carriet" ja "Firestarterit" mõtlen.
Teksti loeti inglise keeles

Minule ka meeldis. Kuigi mitte ei saa aru, miks seda raamatukest mujal maailmas nii superheaks peetakse. Huumor on hea, ideed päris värsked - öökullipost! - ja stiil meenutab tõesti ühtepidi Roald Dahli ja teistpidi P.L. Traversit ( ma ei lugenud kaaneümbrist enne, kui raamat oli läbi, nii et targemate pealt mahakirjutamisega seekord tegu ei ole) ja üldse on selline mõnus lasteraamat. Milleks teismelised - arvatavasti sobib ka normaalsetele (loe arenenud) kaheksa-aastastele väga hästi. Muide kellegi eestlase - nime kahjuks ei mäleta, häbi mulle - kunagine lugu soonõid August Sarvepillist (avaldati minu mäletamist mööda "Piobneeris", või oli siis juba "Põhjanael"?) oli peaaegu sama hea, kuigi mõnevõrra ugrimugrisem.
Teksti loeti eesti keeles

Varem ei osanud seda raamatut ulmeks pidada. On teine selline... kummaline. Aga ilus. Ja huvitav. Ja masendav. Masendav nagu kõik mitteõnneliku (mis ei tähenda ilmtingimata õnnetut) lõpuga lood. Ja selle koha pealt on Jyrkal küll õigus, et tavalugeja peakolu jaoks jääb see raamat kaugeks - kuigi, kes teab, äkki suudab mõni külaulmehuviline teatud kivi enese jaoks tulnukate imeatribuudiks mõelda (sorry, supertehnikat selles raamatus ei ole!) ja leiab, et pole vigagi? Mina leian, et hea raamat on. Hea raamat autistlike joontega lapse kasvamisest 18. sajandi külaühiskonnas.
Teksti loeti eesti keeles