Kasutajainfo

Brian Aldiss

18.08.1925–19.08.2017

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Isaac Asimov ·

Robbie

(jutt aastast 1940)

ajakirjapublikatsioon: «Super Science Stories» 1940; september [pealkirjaga «Strange Playfellow»]
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Robbie»
antoloogia «Lilled Algernonile: Anglo-ameerika kirjanike ulmelugusid» 1976

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
10
13
7
0
1
Keskmine hinne
4.0
Arvustused (31)

Ilus looke sellest, kuidas väike tüdruk kiindub oma laosehoidjasse, kuidas tüdruku emale lapsehodja aga ei meeldi. Ema otsustab lapsehoidja asemele muretseda kutsu ja lapsehoidaja hoopis tehasesse tööle saata. Mis edasi saab, seda võib igaüks ise lugeda, kes seda veel teinud pole. Neid pole vist kuigi palju. Jutt on I.A.-le iseloomuliku huumoriga kirjutatud, kuigi ei kuulu minu arvates just nende kõige paremate hulka. P.S. Lisada võiks, et lapsehoidja oli robot.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Eks seal ole ikka sygavamat mötet ka natuke sees, st. et laps peab ikka saama seda, mida ta tahab. Ja üldse ei maksa lapsi liialt masinate mõju alla lasta langeda.
Teksti loeti eesti keeles

Ilmselt pole mõtet siin sisust rääkida... kes vähegi viitsinud, on lugenud... Asimov nüüd küll (Eestis) alalugemise all ei kannata. Pigem seletan hinnet. Lugu on hea, aga natuke tobe. Tobe on ta pisiasjades... robot on näiteks liialt emotsionaalne. Üldiselt pole mul kombeks viriseda mingite teaduslike põhjenduste kallal, aga siin hakkas see liialt häirima. Et tegu on SF-i (loe, teadusliku fantastikaga), siis on see miinus, mida ta poleks ulmelise sotsiaalse satiiri (a la "Ahvide planeet") puhul. Aga siiski neli, lugu on hea... kuigi nõrgem, kui teised sama sarja lood. Avalooks kõlbab küll.
Teksti loeti eesti ja inglise keeles

Mina seda roboti liigset emotsionaalsust (vt. hr. Jüri Kallase arvustust) nii väga maha ei teeks, eriti jutu eesmärki arvestades. Loodan, et keegi ei pahanda, kui panen siia kirja ''I, Roboti'' tagakaanelt võetud Susan Calvini tsitaadi:
"To you, a robot is a robot. Gears and metal. Electricity and positrons. Mind and iron! Human-made! If necessary, human-destroyed. But you haven't worked with them, so you don't know them. They're a cleaner, better breed than we are."
Vaat selle koha pealt olen ma vana hea Susan Calviniga täiesti ühel nõul, eriti kui inimkond oma lollustega jälle meelehärmi hakkab tekitama. Lähtudes sellest filosoofiast on ka Robbie emotsionaalsus omal kohal, antud jutus (tegelikult ka väga paljudes teistes Asimovi robotijuttudes) on toodud esile just inimene vs. robot vastuolu (kus minu sümpaatia kaldub peaaegu eranditult robotite poolele), kogu see emotsionaalne moos on toodud selle vastuolu paremaks illustreerimiseks ja esiletoomiseks. Selline on vähemalt minu nägemus asjast. Arvutiteaduslikke möödalaskmisi Asimovil muidugi esineb, kuid minu arvamuse kohaselt on neid siiski vähem, kui analoogilistes juttudes keskmiselt, olen ka palju-palju hullemate apsude otsa sattunud teiste kirjanike puhul.
Teksti loeti inglise keeles

Kuidas on lugu seotud teiste robotisarja juttudega? Nimelt on ühes kohas mainitud 15-aastat Susan Calvinit, kes "tõuseb ja muuseumist lahkub".
Teksti loeti eesti keeles

Kui roboti asemel oleks lapsehoidjaks neeger, ei kõlbaks see lugu üldse lugeda. Mitte, et ma neegreid ei salliks vaid siis oleks jutt lihtsalt ilavalt sentimentaalne. .. aga siis ei oleks lugu ka põrmugi SF ju ...... Kui jälle A.D. 1998 keegi sihukese asja kirjutaks oleks tegemist ulmefännide vastase genotsiidiga (pool vihastaks end surnux, teine pool naeraks vigaseks).....Tegelikult, mis ma öelda tahtsin on see, et tegemist on Meistri poolt 1940. aastal kirjutatud suurepärase, armsa robotilooga, millest on tõenäoliselt inspireeritud väga paljude autorite hiljem kirjutatud palad.Ja teaduslikus, ehk see kas Robbie energiaallikaks on tuumareaktor, aurumasin või hooratas, ei oma selle loo juures üldsegi mingit tähtsust.
Teksti loeti eesti keeles
TVP

1998 aasta New York... No see loos mainutud aeg on nüüd kätte jõudnud ja möödagi läinud. Asimov pole pooltki nii hea prohvet kui kirjanik.
Teksti loeti eesti keeles

Mäletan, et kui ma väiksest peast Robbiet esimest korda lugesin, siis ajas see ema mind ikka tõsiselt närvi. Kuidas ikka saab niiviisi last kiusata? Aga nüüd... mine sa võta kinni. Kas see sinane maailm on ikka väärt neid samuseidki pisaraid?
Teksti loeti eesti keeles

Mõneti ilus tore väike muinasjutt, aga samas jälle ka õpetlik. Kuivõrd veider on tegelikult robot mängukaaslasena ja seltsilisena väiksele tüdrukule. Loo järgi sobib ta selleks ideaalselt. Masin - minu parim sõber? Mida rohkem me tuleviku poole läheme seda tavalisem see tundub. Eks mõelge ise mille tagant, te neid arvustusikirjutate.
Teksti loeti eesti keeles

Hmm, imelik ema, imelik laps ja 1le1ldse imelikud inimesed selles loos. Ainukene usutav tegelane tundub olevat robot. Sellega peaks siis loo plussid ja miinused 2ra 8eldud olema. Ahjaa, isa oli kah loomulikult usutav ja s1mpaatne figuur selles loos, aga ta kippus roboti ning ebausutavate inimeste taha varju j22ma. Sellest siis see kolmeke.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Juttu enam eriti ei mäletagi, kuid mäletan oma muljet sellest. Oli selline halearmas looke, kuid väga head tunnet see mulle ei valmistanud. Rahuldav sellegipoolest.
Teksti loeti eesti keeles

Normaalsed vanemad hoiavad oma lapsi ise... Või palkavad inimesest lapsehoidja (on igal juhul töökindlam, vähemalt hoiatab ette, kui läbi põlema hakkab). Aga ju siis need ameeriklased ongi imelikud.
Teksti loeti eesti keeles

Asimov prohvetina ei kõlba tõesti kuhugi, nagu juba eespool mainitud, aga aastal 40 nägi ta ette probleeme ning lõi nende kujutamise kaudu maailma, mis praeguse ulme vundament, juba nii sügaval, et ei märkagi, millele hoone toetub. Hea jutt.
Teksti loeti eesti keeles

Roboti kirjeldus oli parajalt groteskne. Vähemalt minusuguse mugava inimese jaoks :)Kummalisena tundub see, et kui robotit on arendatud juba nii kaugele, et tal on tunded (!), siis miks jumala pärast ei ole talle lisatud kõneseadet?
Teksti loeti eesti keeles

Pean paljusid teisi Asimovi robotijutte paremaks. Aastal 1940 oli ka teaml ettekujutus robotist kui mehaanilisest innimesest, keda sai rahumeeli panna ükspäev last hoidma ja teinepäev keevitama ilma ümberprogrammeerimata. Positronaju idee tuli vist hiljem? Ja robootika 3 seadust. Aga lugu oli üsna loetav.
Teksti loeti eesti keeles

"Lilled Algernonile" ja tema tähtsus N-Eesti ulmemaastikul... Nii lihtne on seda hinnata ja äärmiselt raske ylehinnata. Sama kipub olema ka seal ilmutet juttudega, millest "Robbie" paraku mitte k6ikse tugevam ei ole. Sugugi mitte halb, eriti oma aega arvestades. Sugugi mitte halb ka Asimovi yldist taset arvestades. Kyll aga n6rgem eelmainit kogumiku keskmist arvesse v6ttes. Niisiis: hea, aga mitte vaimustav, ehkki on kurat teab mitu korda yha enam kapsastuvast köitest yle loetud.
Teksti loeti eesti keeles

Hea lugu, mis oli mul meeles vist üle viie aasta, kuni juhtusin seda uuesti üle lugema. Meeldis enne ja meeldib ka nüüd.
Teksti loeti eesti keeles

Metsa - Mulle meeldis. Kohati lapsik ja valesti seadistatud, eksimused?, kuid mulle meeldis. Just see südamlikkuse osa - kobaka roboti `armastus` inimlapse vastu ja tolle vastamine samaga, isegi tugevamalt arvestades, et inimene ja puha. Kui see peaks `Lilled Algernonile` üks nõrgemaid olema siis peaks kogumik mult kohe kindlasti viie saama. Aga selle otsustamiseni veel aega on.
Teksti loeti eesti keeles

Sisust ja detailidest mäletan suht vähe, oli selline armas looke, nagu mingi Yankestani "perefilm" . Enamikust Asimovi loomingust-ja ka ulmest, mida olen lugenud-suht erinev. Ent ei midagi meeldejäävat. Hamba all ei karjunud, aga vaimustust kah ei tekitanud. Kaalusin tükk aega kahe hinde vahel, ent jõudsin järeldusele, et seekord peab Rätsep madalama hinde panema. Pole nii autentset mälestust, millega "nelja" välja venitaks.
Teksti loeti eesti keeles

Tige pereema nõuab abikaasalt, et nende tütrekese robot-lapsehoidja saadetaks minema, sest laps armastab robotit rohkem kui teda. Pealegi ei ole robotid enam moes ja külarahvas juba räägib neist jutte. Pereisa ei jõua lõpuks hädaldamist enam ära kuulata ja teebki nii, nagu naine tahab. Kuid laps on lohutamatu. Lõpp on hea.

Selge see, et roboti võis selles loos asendada ükskõik millise uuendusega, probleem on selles, kes mida tähtsaks peab - kellele kodurahu, kellele tõeline sõprus ja lähedus, kellele teiste arvamus.

Ei olnud ma sellest 1940ndate USA elupildist koos raudmehega vaimustunud lapsena, ei ole ka nüüd. Aga samas on see oma olemuselt eeskujulik ulmelugu.

Teksti loeti eesti keeles

No eks ta ole. Autori tollast 19-aastast vanust arvestades täitsa hea, aga muidu...
Heal Doktoril on sadu paremaid jutte.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
x
Saara
24.01.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Mina Severus Snape´i hammustama ei hakkaks - on ju ikkagi tegu nõiajookide õpetajaga ja kes teab, mis möksi ta endale peale on määrinud... :) Aga raamat oli muidu, jah, hea. Alguse läbinämmutamine on muidugi tüütu, aga nii saavad seda lugeda ka need, kes eelmisi osasdi lugenud ei ole (ja see suurendab kindlasti müügiedukust). Ei tea, millal järgmine tuleb?
Teksti loeti eesti keeles

Minu poolt ka viis... Ei maksa oma ihadele nii kergesti järgi anda, eriti kui oled kusagil keset järve ja pikad juuksed on, tüdrukutel eriti...
Teksti loeti inglise keeles

Ei meeldinud niii väga. Vanaemad on siiski tavaliselt päris armsad. Aga vaat need vanavanaemad... Aga selles loos oli vanaema, nii et 4.
Teksti loeti inglise keeles

Normaalsed vanemad hoiavad oma lapsi ise... Või palkavad inimesest lapsehoidja (on igal juhul töökindlam, vähemalt hoiatab ette, kui läbi põlema hakkab). Aga ju siis need ameeriklased ongi imelikud.
Teksti loeti eesti keeles

Mehe kirjutatud... ja naistest. Suurepärane võimalus rämpskirjanduseks, aga vat ei ole. On üks naine, keda tema sigasorti mees järjekindlalt hirmu all hoiab, peksab, piinab jne. Ühel päeval tuleb proual mõistus pähe ja ta laseb mehe juurest jalga. Sõidab kaugesse võõrasse linna, üks sõbralik mehike bussijaamast soovitab teda kohalikku naiste varjupaika, seal saab Rose (nii on pageja nimi) tööd ja leiab isegi austaja... Ja siis jõuab ta mees talle järele. Palju laipu. Pluss Pildi Sisse Minek. Raamat on otsapidi seotud "Miseryga" ja "Dark Toweri" sarjaga - üks madwoman räägib muudkui ka-st. Aga tema elab hoopis teises kohas. Minule meeldis.
Teksti loeti inglise keeles

On punt noori. Ümberringi möllab gripp nimega Captain Trips - tuttav neile, kes "The Standi" lugenud. Tuleb hea mõte tee äärest leitud gripihaige ära põletada. Põletavad. Jutustajapoiss ei ole oma tüdrukusse eriti kiindunud, aga magada kõlbab temaga küll. Kes teab, äkki on nad viimased ellujäänud üldse...Kuna "Stand" on minu absoluutne ja kõigutamatu lemmikraamat, ei saa ühelegi sellega haakuvale loole alla viite panna. Ega tal päriselt ka midagi viga ei ole.
Teksti loeti inglise keeles

No ei meeldinud. Just selle Lovecrafti pärast. (Lovecraft ka ei meeldi)Ja need tegelased seal keldris polnud kahjuks ka kuigivõrd usutavad - kui maja on piisavalt vana, siis pole kummitusel või elaval laibal või mis nad nüüd olidki mingit probleemi elanike kõri kallale hakata, tavaliselt. Niisama seinte sees madistamine paistab eesmärgitu.
Teksti loeti inglise keeles

Jehuu, mina ei suitseta! Saavad kaks vana sõpra juhuslikult kokku. Üks näeb väga hea välja, teine nagu suitsetaja ikka. Hea välimusega kutt annab suitsumehele head nõu: mine Quitters, Inci ja nemad aitavad maha jätta. Suitsumees mõtleb, et tasuks proovida... Tegu on absoluutsete pragmaatikutega, kes annavad oma klientidele väga praktilisi põhjusi mittesuitsetamiseks (umbes nagu South Parkis: "Shut up or this cute bunny dies!!!"). Kõik jätavadki maha. Alatiseks.
Teksti loeti inglise keeles

Hea lugu. Väga hea lugu. Lapsed, paljunege ja levige nagu mais, aga need, kes jõuavad Eelistatud East kaugemale, tulgu ja ohverdagu ennast Sellele, Kes Kõnnib Ridade Taga. Ja kui midagi läheb viltu, siis lühendatakse Eelistatud Iga. Ainuke viga: lühikeseks jäi.
Teksti loeti inglise keeles

Minule nii väga ei meeldinud. Ilmselt oli viga selles, et "Night Shiftis" on teisi lugusid veel ja nood on rohkem minu maitse järgi... Mõnede relvade nimed ei ütle isegi eesti keeles midagi, saati siis inglise keeles... Aga ju sel pahal valus oli. Sellest moraal: ära mängi sõjamänge.
Teksti loeti inglise keeles

Hakkavad isa, ema, ja kaks last planeetidevahelist "jaunti" sooritama (mis iganes "jaunt" ka ei tähendaks). Isa räägib laste rahustamiseks "jaunti" leiutamisest ja sellets, et õnnelikud olid ainult need katsehiired, kes tagumik eespool läbi "jaunti" portaali torgati. Ja inimesed saavad "jauntida" ainult uimastatud olekus. Noh, pojakene on uudishimulik... Loogiline jube lõpp.
Teksti loeti inglise keeles

Enne Harry Potteri teist kooliaastat toimuvad veel mõned koolivälised sündmused, näiteks ilmub välja majahaldjas Dobby, kes on kogu raamatu üks andekamaid tegelasi, ja Weasleyd, kellel on rohkem lapsi, kui nad endale lubada saavad, röövivad Harry vastikute Dursleyde käest ära ja... Weasleyde kodu kirjeldus on ka väga armas ja hubane. Kavatsen seda raamatut soovitada igale ettejuhtuvale lapsele ja lapsemeelsele.
Teksti loeti eesti keeles

Romaan, mis polnud üldse romaani nägu. Esimese hooga (ka mina olin siis veel postpuberteetik ja natuke naiivsem kui praegu) tundus isegi peaaegu nagu päris... Ajamasin on muidugi tobedus, aga iseenesest on seda teemat - et keegi suur, tark ja hea vaatab meid ja vangutab kurvalt pead - ka kehvemini väänatud.
Teksti loeti eesti keeles

Lugesin mitu aastat tagasi ja tegelikult ei mäletagi eriti, millests eal juutu oli... Aga seda mäletan küll, et ei meeldinud. Kui uuesti pihku juhtub, siis loen veel ja püüan aru saada, miks mulle ei meeldinud ja teistele meeldib...
Teksti loeti eesti keeles

Mh, mitte ei saa aru, mis teil kõigil siin viga on. Tegu on lasteraamatuga ja 19-aastastel loikamitel pole vajagi seda lugeda - kui, siis mõnele pisivennale ette (juhul kui pisivend mingil müstilisel põhjusel ise lugeda ei oska). Muidugi on täiskavanutele igav. Aga igale normaalsele lapsele on näiteks Lovecraft igav. Või Christie. Zelaznyst rääkimata. Lapse jaoks raamatu võlu selles seisnebki, et kogu aeg juhtub midagi. Igas peatükis ootab uus ja põnev seiklus, mis on teisest väga erinev. Ja muide: film võib olla hollywoodlike efektidega, aga tehtud on ta hoopis Saksamaal - vist? Vähemalt seal neid kääbustekoopaid ja lohemulaaže näidatakse.
Teksti loeti eesti keeles

Tegu on viie pikema ja lühema jutuga, mis on kõik omavahel mõningate korduvate tegelaste kaudu seotud, samuti seob kõiki lugusid omavahel Vietnami sõja vari. King ise on selle raamatu kohta kuskil öelnud, et see on vahepala Dark Tower´i seeria neljanda ja viienda raamatu vahel. Esimene lugu on tõesti Musta Torni ja selle tasanditega (Inomnia!) üsna tihedalt seotud, teised... no ma ei tea. Teine, kolmas ja neljas lugu jätsid täiesti külmaks. Viimane meeldis jälle päris hästi. Ilmselt tuleb mõnel tuulisel novembriõhtul üle lugeda, et kskmiste juttude mõte üles leida. Mõte on kindlasti olemas.
Teksti loeti inglise keeles

Minule meeldis. Väga. Lasteraamatu jaoks on päris alguses ehk liiga palju keerutatud kuninga impotentsuse (või mis tal viga oligi?), aga teismeliste romantikahullude raamatuks kõlbab küll. Lisaks Tha Standile on lool ka täiesti otsene seos Dark Tower´i seeriaga. Olen täiesti veendunud, et kogu seda maad või mõnd naaberriiki või midagi sellest mainiti ka Dark Tower´is (pole olnud aege üles otsida, kuskohas või millal). Näiteks määratakse suunda Vana Tähe järgi ja vaibad on pärit Kashminist. Ja üldiselt on kõik Kingi viimase 15 aasta teosed omavahel otsapidi seotud. Selle raamatu ringihulkuvad poisid (ilmselt siis Thomas ja Dennis) jõuavad ka mingis Dark Tower´i osas Thunderclappi - Flaggi maale.
Teksti loeti inglise keeles

Kunagi varem istusin siin arvuti taga ja mõtlesin, et mis imelik lugu see on, mina pole "Udu" lugenud, kuidas see võimalik on? Oli küll võimalik. Nüüd leidsin poest raamatu(ajaloolise täpsuse huvides kogumiku)... ja tuli välja, et tükk aega olin millestki heast ilma olnud, isegi teadmata, et see hea olemas on. Lühidalt, meeldis.
Teksti loeti inglise keeles

Minule meeldis ka. Väga mõnus raamat. Läheb üsna ühte patta teiste Kingi esimestega - "Carriet" ja "Firestarterit" mõtlen.
Teksti loeti inglise keeles

Minule ka meeldis. Kuigi mitte ei saa aru, miks seda raamatukest mujal maailmas nii superheaks peetakse. Huumor on hea, ideed päris värsked - öökullipost! - ja stiil meenutab tõesti ühtepidi Roald Dahli ja teistpidi P.L. Traversit ( ma ei lugenud kaaneümbrist enne, kui raamat oli läbi, nii et targemate pealt mahakirjutamisega seekord tegu ei ole) ja üldse on selline mõnus lasteraamat. Milleks teismelised - arvatavasti sobib ka normaalsetele (loe arenenud) kaheksa-aastastele väga hästi. Muide kellegi eestlase - nime kahjuks ei mäleta, häbi mulle - kunagine lugu soonõid August Sarvepillist (avaldati minu mäletamist mööda "Piobneeris", või oli siis juba "Põhjanael"?) oli peaaegu sama hea, kuigi mõnevõrra ugrimugrisem.
Teksti loeti eesti keeles

Varem ei osanud seda raamatut ulmeks pidada. On teine selline... kummaline. Aga ilus. Ja huvitav. Ja masendav. Masendav nagu kõik mitteõnneliku (mis ei tähenda ilmtingimata õnnetut) lõpuga lood. Ja selle koha pealt on Jyrkal küll õigus, et tavalugeja peakolu jaoks jääb see raamat kaugeks - kuigi, kes teab, äkki suudab mõni külaulmehuviline teatud kivi enese jaoks tulnukate imeatribuudiks mõelda (sorry, supertehnikat selles raamatus ei ole!) ja leiab, et pole vigagi? Mina leian, et hea raamat on. Hea raamat autistlike joontega lapse kasvamisest 18. sajandi külaühiskonnas.
Teksti loeti eesti keeles