Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Ira Levin ·

Rosemary`s Baby

(romaan aastast 1967)

eesti keeles: «Rosemary laps»
Tallinn «Katherine» 1992

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
12
4
3
0
0
Keskmine hinne
4.474
Arvustused (19)

Lugu sedapuhku kuradikummardajatest. Satub mingi abielupaar kokku ühe toreda vanainimeste paariga ja ülejäänu keerleb juba igasugu suhete ja muu sellise ümber. Ehk üldiselt öeldes selline mõnusalt salapärane lugu otsast otsani. Seda nii olustiku kui ka tegelaste poolest.

Võib öelda, et esimene kord, kui lugesin, tundus ta kuidagi igav olevat, aga no tegelikult oli see ammu ka juba. Nüüd enam ei olnud, kui teist korda lugesin... tundus ikka kohe tükk maad parem kui enne. Tegelikult võib ta mõnele igav küll tunduda sest ega seal mingit koletut veristamist või muud actionit tegelikult ju ette ei tule, aga see ei vähenda käesoleva teose väärtust. Olgu teistega kuidas on, aga mulle küll meeldis.

Teksti loeti eesti keeles

Selline vaikne raamat, kus nagu suurt miskit ei toimu, kuid pinget kruvitakse järjest üles. Igav ei ole kohe kindlasti mitte. Kristlased taoksid pärast selle lugemist küll risti nii ette kui taha, aga sellist jäledust nad muidugi ei loe... Kellel aga religioossed eelarvamusi pole, nende jaoks mõnus lugemine.
Teksti loeti eesti keeles

Kummaline küll, aga see romaan (nagu ka üldse kogu müstika) oli endises Nõukogude Liidus põlu all. Samas ostsin ma selle romaani originaalväljaande juba kusagil 1986. aastal Tartus, Riia mäe antikvariaadist. Ning enne seda olin veel ka korduvalt lugenud, seda Linnaraamatukogu eksemplari?

Vormilt on see romaan üsna tavaline olmeproosa, aga sisu kisub üsna müstiliseks. Kolib kuhugi suurde üürimajja üks noorpaar. Maja on pisut kõhedavõitu, aga muidu üsna normaalne. Noorte naaberkorteris elab miski kummaline vanaldane abielupaar. Vanakeste juures käib koos üsna kummaline seltskond. Mingil hetkel hakkab Rosemary mees vanakestega tihedamalt läbi käima. Mõne aja pärast selgub võigas tõde: Rosemary peab Saatanale poja sünnitama...

Ega rohkem seda sisu ümber ei jutustagi: lugege ise ning see vähene, millest ma rääkisin, ei võta ka lugemismõnu ära. Teadsin ise lugema asudes umbes samapalju. Ning seda, kuidas Rosemary romaani lõpus sellele teadasaamisele reageerib ma ka ei ütle. Puänt oli üsna ootamatu!

Romaanist on Roman Polanski ka samanimelise filmi teinud. Võrratu film, peaosas Woody Alleni eksabikaasa Mia Farrow, kes sellega üleöö kuulsaks sai. Lugege raamatut, vaadake filmi ning mõelge pisut selle kõige üle...

Teksti loeti inglise ja eesti keeles

Tõeliselt hästi kirjutatud raamat, kuigi lugemise nautimisest oli asi minu jaoks kyllalt kaugel, sest loo ehe sugestiivsus mõjus ahistavalt. Praktiliselt kogu pinge kruvimine, mis muidugi hästi õnnestus, käis kirjelduse kaudu, kuidas õnnetu peategelane yha rohkem yksinda jääb, yha paanilisemalt abi otsib, selle leidmise asemel end aga yha enam võrku mässib. Sõbrad osutuvad kas salavaenlasteks või surevad hoopis kätte ära, ykskõik kes, kelle poole abi saamiseks pöörduda, on osaline vastikus vandenõus... nagu painajaunenägu. Ebameeldiv jälgida sellist syvenevat abitust ning allaandmise paratamatust. Raamat siiani sagedasti riiulil silma riivab, aga uuestilugemine, mida kirjutise meisterlikkus muidu vääriks, nõuaks parajat eneseyletamist.
Teksti loeti eesti keeles

Siin täiesti nõus Katariina arvustusega, lugu oli hea, aga liiga painav. Selline masohisti lemmikraamat...
Meenutab Alan Parkeri filme - teostus zhanrireegleid, võtteid, vahendeid ja meetodeid arvestades suurepärane, ainult, et lugejast-vaatajast - tema tunnetest ja läbielamistest ei hoolita.

Jube raamat, lugejas, nagu Rosemary`ski tekib halvav jõuetuste ja väljapääsmatuse tunne. Abi pole kuskilt tulemas, üksik naisterahvas oma imikuga silmitsi Saatane enda ja tema teenritega. Üsna kuulus ja õuduskirjanduse ajaloos olulisel kohal seisev romaan.
Teksti loeti eesti keeles

Mulle pinge ülekruvimine just meeldiski. Mingit leiget jutukest, kus pinget ei ole ja tegelasi veristatakse ilma suuremate süümepiinadeta nagu sõstramarju mahlapressis, ka lugeda ei viitsiks. Kuid painama see pinge mind ka ei jäänud, lihtsalt tegi jutu huvitavamaks. Ka teema on selline, mis on hiljem korduvalt meelde tulnud ning on tõepoolest mõtlemapanev. Millist ülesannet peaks täitma Kurivaimu enda poeg?
Teksti loeti eesti keeles

Põnev, kahtlemata. Kui ma nii 10-aastane olin, lugesin tavaliselt ainult viimast 20-30 lehekülge, muu tundus igav :-) Praegu aga täitsa asjalik tundub... kuigi mitte 5-vääriline.
Teksti loeti eesti keeles

Romaani painav miljöö on mõneti sarnane Stephen Kingi "Misery"-le, ehkki viimane on veel muljetavaldavam ja naturalistlikum. Olin juba ammu raamatu eestikeelse väljaande omanik, kui nägin raamatupoes inglisekeelset versiooni. Et see saatan maksis umbes 150 krooni, jätsin ostmata, ehkki kaanekujundus oli vägagi külgetõmbav. Asi jäi kipitama ja järgmisel päeval läksin rahaga poodi tagasi, aga võta näpust - oli ära ostetud. Tähelepanuväärne!

"Rosemary`s Baby" ekraniseeringu juures oli muuseas konsultandina ka Saatanakiriku rajaja Anton Szandor Lavey, kes väidetavalt esines filmis ka Saatana rollis (minu mäletamist mööda näidati seal küll sellist tegelast ei olnud). Filmi rezhissööri Roman Polanski abikaasa pussitas aga surnuks üks prosatanistlik sekt (nn. Charles Mansoni juhtum). Ei ole küll põhjust arvata, et sellel juhtumil oli mingi seos filmi tegemisega Roman Polanski poolt, aga intrigeeriv ikkagi.

Teksti loeti eesti keeles

Mitme aasta tagusest lugemisest on meelde jäänud just see painajalik atmosfäär ja Rosemary üksindustunne. "Tore" ju avastada, kes end lahke naabri maski taga peidab... Kole oli, kuid kartust võimaliku jällelugemise ees siiski ei tekitanud. Mis mõtet siis õudukatemeistritel üldse sulge teritada, kui kirjutatu lugejatel hiljem ühtainustki kuklakarva püsti ei tõsta? Puhta ajatapmise otsijatel on alati võimalus pöörduda keskvoolukraami poole, mis peale tagakaane sulgemist end enam kunagi meelde ei tuleta. Rosemary lapsuke seda juba ei salli.
Teksti loeti eesti keeles

Nii kole raamat, et tuleks ära keelata. Või siis kohustuslikuks kirjanduseks kuulutada.

Igal juhul elamus oli super, eriti veel kui lugeda pimedas toas, teki all ja taskulambiga! (ehee!)

Teksti loeti eesti keeles

Kymne ja enama aasta tagune lugemiskogemus. Ei tekitanud ei siis ega ka praegu mingeid emotsioone. Ehk on rohkem minu viga, aga ei saa hinnata hästi raamatut, mis sisaldab endas head ajaviidet ja mitte enamat.
Teksti loeti eesti keeles

Oma pika karjääri jooksul ei kirjutanud Ira Levin just väga palju raamatuid, kuid sellest hoolimata oli ta väga menukas ja populaarne autor. Oma edule pani ta aluse romaaniga "Rosemary laps", mis õige varsti peale ilmumist ka filmiks tehti. Linateost olen kunagi ammu näinud, see jättis väga sünge ja masendava mulje, kuid raamatut polnud kummalisel kombel lugenud. Nüüd sai see viga siis parandatud. Tegu on kindlasti väga hea romaaniga. Mitte sisulisest küljest, see on tänapäeva mõistes üsna süütukene, vaid ülesehituse ja stiili poolest. Lugu algab väga rahulikult, kuid muutub järjest pingelisemaks. Autor suudab väga hästi luua õhustikku ning seda enda kasuks toimima panna, jättes kõik siiski üsna reaalsuse piiridesse. Mulle meeldis. Kindel viis
Teksti loeti eesti keeles
x
Saara
24.01.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Mina Severus Snape´i hammustama ei hakkaks - on ju ikkagi tegu nõiajookide õpetajaga ja kes teab, mis möksi ta endale peale on määrinud... :) Aga raamat oli muidu, jah, hea. Alguse läbinämmutamine on muidugi tüütu, aga nii saavad seda lugeda ka need, kes eelmisi osasdi lugenud ei ole (ja see suurendab kindlasti müügiedukust). Ei tea, millal järgmine tuleb?
Teksti loeti eesti keeles

Minu poolt ka viis... Ei maksa oma ihadele nii kergesti järgi anda, eriti kui oled kusagil keset järve ja pikad juuksed on, tüdrukutel eriti...
Teksti loeti inglise keeles

Ei meeldinud niii väga. Vanaemad on siiski tavaliselt päris armsad. Aga vaat need vanavanaemad... Aga selles loos oli vanaema, nii et 4.
Teksti loeti inglise keeles

Normaalsed vanemad hoiavad oma lapsi ise... Või palkavad inimesest lapsehoidja (on igal juhul töökindlam, vähemalt hoiatab ette, kui läbi põlema hakkab). Aga ju siis need ameeriklased ongi imelikud.
Teksti loeti eesti keeles

Mehe kirjutatud... ja naistest. Suurepärane võimalus rämpskirjanduseks, aga vat ei ole. On üks naine, keda tema sigasorti mees järjekindlalt hirmu all hoiab, peksab, piinab jne. Ühel päeval tuleb proual mõistus pähe ja ta laseb mehe juurest jalga. Sõidab kaugesse võõrasse linna, üks sõbralik mehike bussijaamast soovitab teda kohalikku naiste varjupaika, seal saab Rose (nii on pageja nimi) tööd ja leiab isegi austaja... Ja siis jõuab ta mees talle järele. Palju laipu. Pluss Pildi Sisse Minek. Raamat on otsapidi seotud "Miseryga" ja "Dark Toweri" sarjaga - üks madwoman räägib muudkui ka-st. Aga tema elab hoopis teises kohas. Minule meeldis.
Teksti loeti inglise keeles

On punt noori. Ümberringi möllab gripp nimega Captain Trips - tuttav neile, kes "The Standi" lugenud. Tuleb hea mõte tee äärest leitud gripihaige ära põletada. Põletavad. Jutustajapoiss ei ole oma tüdrukusse eriti kiindunud, aga magada kõlbab temaga küll. Kes teab, äkki on nad viimased ellujäänud üldse...Kuna "Stand" on minu absoluutne ja kõigutamatu lemmikraamat, ei saa ühelegi sellega haakuvale loole alla viite panna. Ega tal päriselt ka midagi viga ei ole.
Teksti loeti inglise keeles

No ei meeldinud. Just selle Lovecrafti pärast. (Lovecraft ka ei meeldi)Ja need tegelased seal keldris polnud kahjuks ka kuigivõrd usutavad - kui maja on piisavalt vana, siis pole kummitusel või elaval laibal või mis nad nüüd olidki mingit probleemi elanike kõri kallale hakata, tavaliselt. Niisama seinte sees madistamine paistab eesmärgitu.
Teksti loeti inglise keeles

Jehuu, mina ei suitseta! Saavad kaks vana sõpra juhuslikult kokku. Üks näeb väga hea välja, teine nagu suitsetaja ikka. Hea välimusega kutt annab suitsumehele head nõu: mine Quitters, Inci ja nemad aitavad maha jätta. Suitsumees mõtleb, et tasuks proovida... Tegu on absoluutsete pragmaatikutega, kes annavad oma klientidele väga praktilisi põhjusi mittesuitsetamiseks (umbes nagu South Parkis: "Shut up or this cute bunny dies!!!"). Kõik jätavadki maha. Alatiseks.
Teksti loeti inglise keeles

Hea lugu. Väga hea lugu. Lapsed, paljunege ja levige nagu mais, aga need, kes jõuavad Eelistatud East kaugemale, tulgu ja ohverdagu ennast Sellele, Kes Kõnnib Ridade Taga. Ja kui midagi läheb viltu, siis lühendatakse Eelistatud Iga. Ainuke viga: lühikeseks jäi.
Teksti loeti inglise keeles

Minule nii väga ei meeldinud. Ilmselt oli viga selles, et "Night Shiftis" on teisi lugusid veel ja nood on rohkem minu maitse järgi... Mõnede relvade nimed ei ütle isegi eesti keeles midagi, saati siis inglise keeles... Aga ju sel pahal valus oli. Sellest moraal: ära mängi sõjamänge.
Teksti loeti inglise keeles

Hakkavad isa, ema, ja kaks last planeetidevahelist "jaunti" sooritama (mis iganes "jaunt" ka ei tähendaks). Isa räägib laste rahustamiseks "jaunti" leiutamisest ja sellets, et õnnelikud olid ainult need katsehiired, kes tagumik eespool läbi "jaunti" portaali torgati. Ja inimesed saavad "jauntida" ainult uimastatud olekus. Noh, pojakene on uudishimulik... Loogiline jube lõpp.
Teksti loeti inglise keeles

Enne Harry Potteri teist kooliaastat toimuvad veel mõned koolivälised sündmused, näiteks ilmub välja majahaldjas Dobby, kes on kogu raamatu üks andekamaid tegelasi, ja Weasleyd, kellel on rohkem lapsi, kui nad endale lubada saavad, röövivad Harry vastikute Dursleyde käest ära ja... Weasleyde kodu kirjeldus on ka väga armas ja hubane. Kavatsen seda raamatut soovitada igale ettejuhtuvale lapsele ja lapsemeelsele.
Teksti loeti eesti keeles

Romaan, mis polnud üldse romaani nägu. Esimese hooga (ka mina olin siis veel postpuberteetik ja natuke naiivsem kui praegu) tundus isegi peaaegu nagu päris... Ajamasin on muidugi tobedus, aga iseenesest on seda teemat - et keegi suur, tark ja hea vaatab meid ja vangutab kurvalt pead - ka kehvemini väänatud.
Teksti loeti eesti keeles

Lugesin mitu aastat tagasi ja tegelikult ei mäletagi eriti, millests eal juutu oli... Aga seda mäletan küll, et ei meeldinud. Kui uuesti pihku juhtub, siis loen veel ja püüan aru saada, miks mulle ei meeldinud ja teistele meeldib...
Teksti loeti eesti keeles

Mh, mitte ei saa aru, mis teil kõigil siin viga on. Tegu on lasteraamatuga ja 19-aastastel loikamitel pole vajagi seda lugeda - kui, siis mõnele pisivennale ette (juhul kui pisivend mingil müstilisel põhjusel ise lugeda ei oska). Muidugi on täiskavanutele igav. Aga igale normaalsele lapsele on näiteks Lovecraft igav. Või Christie. Zelaznyst rääkimata. Lapse jaoks raamatu võlu selles seisnebki, et kogu aeg juhtub midagi. Igas peatükis ootab uus ja põnev seiklus, mis on teisest väga erinev. Ja muide: film võib olla hollywoodlike efektidega, aga tehtud on ta hoopis Saksamaal - vist? Vähemalt seal neid kääbustekoopaid ja lohemulaaže näidatakse.
Teksti loeti eesti keeles

Tegu on viie pikema ja lühema jutuga, mis on kõik omavahel mõningate korduvate tegelaste kaudu seotud, samuti seob kõiki lugusid omavahel Vietnami sõja vari. King ise on selle raamatu kohta kuskil öelnud, et see on vahepala Dark Tower´i seeria neljanda ja viienda raamatu vahel. Esimene lugu on tõesti Musta Torni ja selle tasanditega (Inomnia!) üsna tihedalt seotud, teised... no ma ei tea. Teine, kolmas ja neljas lugu jätsid täiesti külmaks. Viimane meeldis jälle päris hästi. Ilmselt tuleb mõnel tuulisel novembriõhtul üle lugeda, et kskmiste juttude mõte üles leida. Mõte on kindlasti olemas.
Teksti loeti inglise keeles

Minule meeldis. Väga. Lasteraamatu jaoks on päris alguses ehk liiga palju keerutatud kuninga impotentsuse (või mis tal viga oligi?), aga teismeliste romantikahullude raamatuks kõlbab küll. Lisaks Tha Standile on lool ka täiesti otsene seos Dark Tower´i seeriaga. Olen täiesti veendunud, et kogu seda maad või mõnd naaberriiki või midagi sellest mainiti ka Dark Tower´is (pole olnud aege üles otsida, kuskohas või millal). Näiteks määratakse suunda Vana Tähe järgi ja vaibad on pärit Kashminist. Ja üldiselt on kõik Kingi viimase 15 aasta teosed omavahel otsapidi seotud. Selle raamatu ringihulkuvad poisid (ilmselt siis Thomas ja Dennis) jõuavad ka mingis Dark Tower´i osas Thunderclappi - Flaggi maale.
Teksti loeti inglise keeles

Kunagi varem istusin siin arvuti taga ja mõtlesin, et mis imelik lugu see on, mina pole "Udu" lugenud, kuidas see võimalik on? Oli küll võimalik. Nüüd leidsin poest raamatu(ajaloolise täpsuse huvides kogumiku)... ja tuli välja, et tükk aega olin millestki heast ilma olnud, isegi teadmata, et see hea olemas on. Lühidalt, meeldis.
Teksti loeti inglise keeles

Minule meeldis ka. Väga mõnus raamat. Läheb üsna ühte patta teiste Kingi esimestega - "Carriet" ja "Firestarterit" mõtlen.
Teksti loeti inglise keeles

Minule ka meeldis. Kuigi mitte ei saa aru, miks seda raamatukest mujal maailmas nii superheaks peetakse. Huumor on hea, ideed päris värsked - öökullipost! - ja stiil meenutab tõesti ühtepidi Roald Dahli ja teistpidi P.L. Traversit ( ma ei lugenud kaaneümbrist enne, kui raamat oli läbi, nii et targemate pealt mahakirjutamisega seekord tegu ei ole) ja üldse on selline mõnus lasteraamat. Milleks teismelised - arvatavasti sobib ka normaalsetele (loe arenenud) kaheksa-aastastele väga hästi. Muide kellegi eestlase - nime kahjuks ei mäleta, häbi mulle - kunagine lugu soonõid August Sarvepillist (avaldati minu mäletamist mööda "Piobneeris", või oli siis juba "Põhjanael"?) oli peaaegu sama hea, kuigi mõnevõrra ugrimugrisem.
Teksti loeti eesti keeles

Varem ei osanud seda raamatut ulmeks pidada. On teine selline... kummaline. Aga ilus. Ja huvitav. Ja masendav. Masendav nagu kõik mitteõnneliku (mis ei tähenda ilmtingimata õnnetut) lõpuga lood. Ja selle koha pealt on Jyrkal küll õigus, et tavalugeja peakolu jaoks jääb see raamat kaugeks - kuigi, kes teab, äkki suudab mõni külaulmehuviline teatud kivi enese jaoks tulnukate imeatribuudiks mõelda (sorry, supertehnikat selles raamatus ei ole!) ja leiab, et pole vigagi? Mina leian, et hea raamat on. Hea raamat autistlike joontega lapse kasvamisest 18. sajandi külaühiskonnas.
Teksti loeti eesti keeles