Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Edgar Rice Burroughs ·

Tarzan of the Apes

(romaan aastast 1914)
https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:287467

ajakirjapublikatsioon: «All-Story Magazine» 1912;
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Ahvide kasvandik»
Tallinn, Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus, 1923
«Tarzan»
Tallinn «Printest» 1991
«Tarzan – ahvide kasvandik»
Paide «Järva Teataja» 1991 («Järva Teataja» Raamatukogu)

  • EW aegne
  • Trükiteavik wõrgus
Hinne
Hindajaid
4
1
8
5
0
Keskmine hinne
3.222
Arvustused (18)

Tarzani sarja esimene ja parim raamat. Eesti keeles "Tarzan - ahvide kasvandik". Lugu sellest, kuidas Briti lordide päritolu inimene ahvide keskel üles kasvab. Selline ajaviitelugemine, kus iga kolmas sõna on kägistas - lisaks veel poos, tappis ning torkas. Raamatule on kirjutatud ka palju järgesid, kuid need võiksid küll olemata olla - kogu lugu muutub seebiks - korratakse samu ideid ja sündmuste käike. Umbes nii, et Tarzanile tulevad jälle mingid pahalased kallale. Keegi on kinni seotud ning Tarzan astub üle küla piirava tara, lõikab onni tagumisse seina augu ja vabastab ta ära. Kindlasti osaleb vahepeal ka sadakond vaprat Vagiri (?) sõdalast, kes mööda dzunglit ringi liiguvad; kutsutakse appi elevant Tantor, kes pahad mättasse tallab või kirjeldatakse, kuidas üks mees sihikindlalt üle kõrbe ja mägede rühib - nii iga viie lehekülje tagant - lõpuks haarab ta kuulipilduja ja laseb pahad maha ning ütleb: "Isa, siin ma olen!" Ja Tarzan, kes on juba ohverdamiseks altarile valmis pandud - preestri noa tera südame juures, vastab: "Tere, poeg!" Esimeses osas tundus eriti võimatuna see koht, kus peategelane ainult raamatute järgi ingliskeeles rääkima ja lugema õppis. Njah, esimene osa veab kuidagi veel välja, kuid ülejäänud on küll enamasti puhas... üle ühe korra küll lugeda ei taha.
Teksti loeti eesti keeles

Kui ma veel väike olin, siis igasugustes kirjutistes ikka vihjati Tarzani lugude peale, sellest tekkis kange tahtmine lugeda neid, aga kusagilt polnud saada eesti keeles ja muid keeli siis veel ei osanud. Kui siis lõpuks kätte sain, tuli välja, et täielik tüng oli - mitte midagi mõistlikku seal raamatus polnud. Esimeses osas oli vähemalt mingi intriig olemas, aga edasi tulevad ainult suures koguses tapmised, eriti viimasel hetkel päästmised/pääsemised, tohutud karjad lõvisid (juba see on absurd, et neid nii palju on), keda alati viimasel hetkel täpse ja jõulise odaviskega peatatakse, veel suuremad karjad pahalasi, keda kindlasti nottida on vaja, lisaks Burroughsi täiesti masendav rassism - ühesõnaga, üks paras jura, isegi pubekatest peaksid enamik piisavalt intelligentsed olema, et seda mitte millegi väga erilisena võtta.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Nojah. Mis siin ikka öelda. Tarzani-lugudest ju tegelikult tõesti üks paremaid, kuid tagantjärele meenutades tõesti mitte midagi erilist. On neid, kes Tarzani peale ilgelt sillas on aga mina küll nende hulka ei kuulu. Muidugi, läbi sai ta ju loetud, aga et ta mitte midagi erilist ei pakkunud, siis pole tahtmist olnud enam lugeda kah. Lastejutuke tegelikult paras. Aga pole midagi. Teised osad olid veelgi hullemad. Tõesti nagu seebiooper vananematu peategelasega. Mis seal ikka. Selle asemel et lugeda, tehke parem ise midagi sellist. Ehk tuleb poaremini välja. Nii et oda kätte ja metsa jahile.
Teksti loeti eesti keeles

Jahhhh, arvata on, et saaga jääb ajalukku. Olen siiani kõik Tarzani-raamatud läbi lugenud, alustades siis sellesamuse 'Ahvide kasvandikuga'. Pean aga nentima, et tegin seda eelkõige sarja jätkamise huvides, et pilti kokku saada. Pidevalt tundus, et kusagil tema raamatutes on hetkel toimuv juba olnud. Tegelikult oligi nii, et kurja eesmärk jäi alati samaks, vahetusid vaid kurjuse käsilased. Quite boooooring.
Teksti loeti eesti keeles

Pean oma häbiks tunnistama, et ka mina olen kõik Tarzani lood läbi lugenud, ehkki igavaks asi ju tikkus. Aga see oli siiski Tarzani-tsükli parim teos. Miks? Sest seda polnud võimalik eelnevatega võrrelda, ikkagi esimene!!!
Teksti loeti eesti keeles

Ainult üks kommentaar: mõni raamat on veel selles tsükklis samal tasemel, kuigi praegu nende nimed mulle meelde ei tule( enamus on veel tüki maad halvemad).
Teksti loeti eesti keeles

Tarzan oli on ja jääb minu silmis alati igavaks. Peale esimesi viit osa, mis ma läbi lugesin ei olnud minul ei tahtmist ega viitsimist teisi osasi otsida. Milleks, ega needki paremad ole kui eelmised. Taolised seiklused vihmametsades on küll minu jaoks huvitavad, kuid see konkreetne raamat ei olnud see mida ma ootasin.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Minu meelest kõige parem Tarzani raamat üleüldse. Võib öelda et isegi kõige parem ERB teos. Üks minu lemmikraamatuid, mida ma olen üsna mitu korda läbi lugenud. Kõige vähem müstilisem Tarzani raamat. Raamatu järgi on juba sajandi algusest saadik vändatud mitu filmi, mõned head mõned mitte nii head. Minule vähemalt meeldis.
Teksti loeti eesti keeles

Lasteraamatuna päris OK, ja selliseid lugusid on ju ka päriselt juhtunud - ärge nüüd valesti aru saage, mitte just täpselt samamoodi, aga igasugused ahvikesed ja hundikesed on inimlapsi omaks võtnud küll ja need on omakorda pärast tsivilisatsiooni rüppe tagaspöördumist õppinud isegi lusikaga kausist sööma ja toas puhtust pidama. Aga see on ka antud sarja ainus raamat, mille lugemist suudan ähmaselt meenutada - ülejäänutest mõned on ju kodus olemas küll ja ju ma siis neid ikka lugenud ka olen, aga mitte ei mäleta... Nii et puudub ka võrdlusvõimalus teistega.
Teksti loeti eesti keeles

Njah, ega see raamat nüüd nii halb ka ei ole. Tarzan, see on ikka Tarzan, teatud lähenduses juba folkloori osa ja sellisena pole suurt vahet, mis hindeid me siin laome, niikuinii loevad vähemasti esimese osa läbi praktiliselt kõik. Teiselt poolt - muidugi on ta saast, aga 1912 oli idee geniaalne.

Ah jaa, loodan, et Eestis on igaveseks läbi aeg, mil kultuurikurjategijatest väikehinged raamatuid vene keele vahendusel tõlkisid. Ka see teos on selline, ilges, vaeses keeles, ja valesti kirjutatud nimedega. Loodame et sellistele on põrgus omaette sektsioon, kus nad peavad "Kolmevalitsust" tõlkima vene keelde ja siis hiina keelde tagasi...

Teksti loeti eesti keeles
x
Saara
24.01.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Mina Severus Snape´i hammustama ei hakkaks - on ju ikkagi tegu nõiajookide õpetajaga ja kes teab, mis möksi ta endale peale on määrinud... :) Aga raamat oli muidu, jah, hea. Alguse läbinämmutamine on muidugi tüütu, aga nii saavad seda lugeda ka need, kes eelmisi osasdi lugenud ei ole (ja see suurendab kindlasti müügiedukust). Ei tea, millal järgmine tuleb?
Teksti loeti eesti keeles

Minu poolt ka viis... Ei maksa oma ihadele nii kergesti järgi anda, eriti kui oled kusagil keset järve ja pikad juuksed on, tüdrukutel eriti...
Teksti loeti inglise keeles

Ei meeldinud niii väga. Vanaemad on siiski tavaliselt päris armsad. Aga vaat need vanavanaemad... Aga selles loos oli vanaema, nii et 4.
Teksti loeti inglise keeles

Normaalsed vanemad hoiavad oma lapsi ise... Või palkavad inimesest lapsehoidja (on igal juhul töökindlam, vähemalt hoiatab ette, kui läbi põlema hakkab). Aga ju siis need ameeriklased ongi imelikud.
Teksti loeti eesti keeles

Mehe kirjutatud... ja naistest. Suurepärane võimalus rämpskirjanduseks, aga vat ei ole. On üks naine, keda tema sigasorti mees järjekindlalt hirmu all hoiab, peksab, piinab jne. Ühel päeval tuleb proual mõistus pähe ja ta laseb mehe juurest jalga. Sõidab kaugesse võõrasse linna, üks sõbralik mehike bussijaamast soovitab teda kohalikku naiste varjupaika, seal saab Rose (nii on pageja nimi) tööd ja leiab isegi austaja... Ja siis jõuab ta mees talle järele. Palju laipu. Pluss Pildi Sisse Minek. Raamat on otsapidi seotud "Miseryga" ja "Dark Toweri" sarjaga - üks madwoman räägib muudkui ka-st. Aga tema elab hoopis teises kohas. Minule meeldis.
Teksti loeti inglise keeles

On punt noori. Ümberringi möllab gripp nimega Captain Trips - tuttav neile, kes "The Standi" lugenud. Tuleb hea mõte tee äärest leitud gripihaige ära põletada. Põletavad. Jutustajapoiss ei ole oma tüdrukusse eriti kiindunud, aga magada kõlbab temaga küll. Kes teab, äkki on nad viimased ellujäänud üldse...Kuna "Stand" on minu absoluutne ja kõigutamatu lemmikraamat, ei saa ühelegi sellega haakuvale loole alla viite panna. Ega tal päriselt ka midagi viga ei ole.
Teksti loeti inglise keeles

No ei meeldinud. Just selle Lovecrafti pärast. (Lovecraft ka ei meeldi)Ja need tegelased seal keldris polnud kahjuks ka kuigivõrd usutavad - kui maja on piisavalt vana, siis pole kummitusel või elaval laibal või mis nad nüüd olidki mingit probleemi elanike kõri kallale hakata, tavaliselt. Niisama seinte sees madistamine paistab eesmärgitu.
Teksti loeti inglise keeles

Jehuu, mina ei suitseta! Saavad kaks vana sõpra juhuslikult kokku. Üks näeb väga hea välja, teine nagu suitsetaja ikka. Hea välimusega kutt annab suitsumehele head nõu: mine Quitters, Inci ja nemad aitavad maha jätta. Suitsumees mõtleb, et tasuks proovida... Tegu on absoluutsete pragmaatikutega, kes annavad oma klientidele väga praktilisi põhjusi mittesuitsetamiseks (umbes nagu South Parkis: "Shut up or this cute bunny dies!!!"). Kõik jätavadki maha. Alatiseks.
Teksti loeti inglise keeles

Hea lugu. Väga hea lugu. Lapsed, paljunege ja levige nagu mais, aga need, kes jõuavad Eelistatud East kaugemale, tulgu ja ohverdagu ennast Sellele, Kes Kõnnib Ridade Taga. Ja kui midagi läheb viltu, siis lühendatakse Eelistatud Iga. Ainuke viga: lühikeseks jäi.
Teksti loeti inglise keeles

Minule nii väga ei meeldinud. Ilmselt oli viga selles, et "Night Shiftis" on teisi lugusid veel ja nood on rohkem minu maitse järgi... Mõnede relvade nimed ei ütle isegi eesti keeles midagi, saati siis inglise keeles... Aga ju sel pahal valus oli. Sellest moraal: ära mängi sõjamänge.
Teksti loeti inglise keeles

Hakkavad isa, ema, ja kaks last planeetidevahelist "jaunti" sooritama (mis iganes "jaunt" ka ei tähendaks). Isa räägib laste rahustamiseks "jaunti" leiutamisest ja sellets, et õnnelikud olid ainult need katsehiired, kes tagumik eespool läbi "jaunti" portaali torgati. Ja inimesed saavad "jauntida" ainult uimastatud olekus. Noh, pojakene on uudishimulik... Loogiline jube lõpp.
Teksti loeti inglise keeles

Enne Harry Potteri teist kooliaastat toimuvad veel mõned koolivälised sündmused, näiteks ilmub välja majahaldjas Dobby, kes on kogu raamatu üks andekamaid tegelasi, ja Weasleyd, kellel on rohkem lapsi, kui nad endale lubada saavad, röövivad Harry vastikute Dursleyde käest ära ja... Weasleyde kodu kirjeldus on ka väga armas ja hubane. Kavatsen seda raamatut soovitada igale ettejuhtuvale lapsele ja lapsemeelsele.
Teksti loeti eesti keeles

Romaan, mis polnud üldse romaani nägu. Esimese hooga (ka mina olin siis veel postpuberteetik ja natuke naiivsem kui praegu) tundus isegi peaaegu nagu päris... Ajamasin on muidugi tobedus, aga iseenesest on seda teemat - et keegi suur, tark ja hea vaatab meid ja vangutab kurvalt pead - ka kehvemini väänatud.
Teksti loeti eesti keeles

Lugesin mitu aastat tagasi ja tegelikult ei mäletagi eriti, millests eal juutu oli... Aga seda mäletan küll, et ei meeldinud. Kui uuesti pihku juhtub, siis loen veel ja püüan aru saada, miks mulle ei meeldinud ja teistele meeldib...
Teksti loeti eesti keeles

Mh, mitte ei saa aru, mis teil kõigil siin viga on. Tegu on lasteraamatuga ja 19-aastastel loikamitel pole vajagi seda lugeda - kui, siis mõnele pisivennale ette (juhul kui pisivend mingil müstilisel põhjusel ise lugeda ei oska). Muidugi on täiskavanutele igav. Aga igale normaalsele lapsele on näiteks Lovecraft igav. Või Christie. Zelaznyst rääkimata. Lapse jaoks raamatu võlu selles seisnebki, et kogu aeg juhtub midagi. Igas peatükis ootab uus ja põnev seiklus, mis on teisest väga erinev. Ja muide: film võib olla hollywoodlike efektidega, aga tehtud on ta hoopis Saksamaal - vist? Vähemalt seal neid kääbustekoopaid ja lohemulaaže näidatakse.
Teksti loeti eesti keeles

Tegu on viie pikema ja lühema jutuga, mis on kõik omavahel mõningate korduvate tegelaste kaudu seotud, samuti seob kõiki lugusid omavahel Vietnami sõja vari. King ise on selle raamatu kohta kuskil öelnud, et see on vahepala Dark Tower´i seeria neljanda ja viienda raamatu vahel. Esimene lugu on tõesti Musta Torni ja selle tasanditega (Inomnia!) üsna tihedalt seotud, teised... no ma ei tea. Teine, kolmas ja neljas lugu jätsid täiesti külmaks. Viimane meeldis jälle päris hästi. Ilmselt tuleb mõnel tuulisel novembriõhtul üle lugeda, et kskmiste juttude mõte üles leida. Mõte on kindlasti olemas.
Teksti loeti inglise keeles

Minule meeldis. Väga. Lasteraamatu jaoks on päris alguses ehk liiga palju keerutatud kuninga impotentsuse (või mis tal viga oligi?), aga teismeliste romantikahullude raamatuks kõlbab küll. Lisaks Tha Standile on lool ka täiesti otsene seos Dark Tower´i seeriaga. Olen täiesti veendunud, et kogu seda maad või mõnd naaberriiki või midagi sellest mainiti ka Dark Tower´is (pole olnud aege üles otsida, kuskohas või millal). Näiteks määratakse suunda Vana Tähe järgi ja vaibad on pärit Kashminist. Ja üldiselt on kõik Kingi viimase 15 aasta teosed omavahel otsapidi seotud. Selle raamatu ringihulkuvad poisid (ilmselt siis Thomas ja Dennis) jõuavad ka mingis Dark Tower´i osas Thunderclappi - Flaggi maale.
Teksti loeti inglise keeles

Kunagi varem istusin siin arvuti taga ja mõtlesin, et mis imelik lugu see on, mina pole "Udu" lugenud, kuidas see võimalik on? Oli küll võimalik. Nüüd leidsin poest raamatu(ajaloolise täpsuse huvides kogumiku)... ja tuli välja, et tükk aega olin millestki heast ilma olnud, isegi teadmata, et see hea olemas on. Lühidalt, meeldis.
Teksti loeti inglise keeles

Minule meeldis ka. Väga mõnus raamat. Läheb üsna ühte patta teiste Kingi esimestega - "Carriet" ja "Firestarterit" mõtlen.
Teksti loeti inglise keeles

Minule ka meeldis. Kuigi mitte ei saa aru, miks seda raamatukest mujal maailmas nii superheaks peetakse. Huumor on hea, ideed päris värsked - öökullipost! - ja stiil meenutab tõesti ühtepidi Roald Dahli ja teistpidi P.L. Traversit ( ma ei lugenud kaaneümbrist enne, kui raamat oli läbi, nii et targemate pealt mahakirjutamisega seekord tegu ei ole) ja üldse on selline mõnus lasteraamat. Milleks teismelised - arvatavasti sobib ka normaalsetele (loe arenenud) kaheksa-aastastele väga hästi. Muide kellegi eestlase - nime kahjuks ei mäleta, häbi mulle - kunagine lugu soonõid August Sarvepillist (avaldati minu mäletamist mööda "Piobneeris", või oli siis juba "Põhjanael"?) oli peaaegu sama hea, kuigi mõnevõrra ugrimugrisem.
Teksti loeti eesti keeles

Varem ei osanud seda raamatut ulmeks pidada. On teine selline... kummaline. Aga ilus. Ja huvitav. Ja masendav. Masendav nagu kõik mitteõnneliku (mis ei tähenda ilmtingimata õnnetut) lõpuga lood. Ja selle koha pealt on Jyrkal küll õigus, et tavalugeja peakolu jaoks jääb see raamat kaugeks - kuigi, kes teab, äkki suudab mõni külaulmehuviline teatud kivi enese jaoks tulnukate imeatribuudiks mõelda (sorry, supertehnikat selles raamatus ei ole!) ja leiab, et pole vigagi? Mina leian, et hea raamat on. Hea raamat autistlike joontega lapse kasvamisest 18. sajandi külaühiskonnas.
Teksti loeti eesti keeles