Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Stephen King ·

The Library Policeman

(romaan aastast 1990)

eesti keeles: «Raamatukogupolitseinik»
Tallinn «Kupar» 1995

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
5
7
12
3
3
Keskmine hinne
3.267
Arvustused (30)
Martin Puust

Taiesti normaalne raamat, pole midagi oelda. Mulle meeldis eriti Kingi humoori- kas stiil.Ka tegevus ei olnud paeris tava- pa"rane. Soovitan soojalt.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Säherdune keskmine kirjatükk, kus miski pahategelane ja miski politsnik üritavad igasuguseid jubedusi korda saata. Millegi erilisega ta silma ei paistnud seejuures. Oli sihke tüüpiline õuduk, millelaadseid loetud ja nähtud juba küll ja küll. On miski(d) tegelinski(d), kes juhtu(b)(vad) valel ajal valesse kohta sattuma ja ongi miski luupainaja kallal kohe. Loen parema meelega enne uuesti "Surmahotelli" (The Shining) läbi, kui uuesti selle kallale asun.
Teksti loeti eesti keeles
Targo Tennisberg

Ei meeldinud. Üldse kohe ei meeldinud. Olen täiesti nõus, et selline madalatel instinktidel mängimine on õudukakirjutaja jaoks väga tulus tegevus, kuid kui tahetakse natuke paremini kujutada Hea ja Kurja vahelist võitlust, võiks selliseid madalatasemelisi vahendeid mitte nii ohtralt pruukida - kuidagi sopakalikuks läheb asi muidu. Ühesõnaga - kellele meeldib selline räigem stiil, võib lugeda, kes aga ülalmainitud võitluse filosoofilisemate aspektide vastu huvi tunneb, vaadaku Le Guini ''Meremaa'' triloogia poole hoopis.
Teksti loeti eesti keeles
Andri Riid

Kupar on võtnud ette Kingi 90-ndal ilmunud kogu ''Four Past Midnight'' ja kukkunud sealolnud lühiromaane eraldi teostena välja andma (Lisaks käesolevale siis ka Salaaken, Salaaed). Kummaline valik hetkel, kui enamik Kingi tähtsamatest teostest on veel oma järge ootamas. Või loodetakse sellise strateegiaga enda poole võita lugejad? Pole ka kindel, kas see protseduur jätkub, s.t. kas tõlgitakse ära ka kaks ülejäänud juttu või ''aitab sellest küll''. Raamatukogupolitseinik on tegelikult üsna loetav raamat. Minu arust on siin raamatus põimuvad elemendid korralikult tasakaalu seatud. Lapsepõlve psühhotrauma, kuri tulnukas, kummituste maailm ja argielu. Ja asetakski ta senitõlgitud Kingi seos Shiningu järel paremuselt teisele kohale. Peaaegu et isegi meeldiv.
Teksti loeti eesti keeles
Kaimar Karu

Raamat, mille lugemist ei kahetse. Stephen Kingil on omapärane stiil ja seda võis kergelt ära tunda ka selles raamatus, kuigi nende tõlgetega ju on nii, nagu on. Pooli asju ei suudeta talutavasse eesti keelde nii ümber panna, et säiliks originaalkeeles väljendatud põnevus. Sellest on kahju. Raamat ise oli põnev ja huvitav, kasutatud oli mitmeid elemente, mida võib kohata SK teisteski raamatutes. Kursiivis teksti tegelaste mõtetega oli tükk maad vähem, kui "The Shining"us, mis jällegi hea, sest kõike ei ole võimalik tõlkida ja nii läheb seegi haige mõte, mis seal oli, kaduma. Kel võimalik, soovitan lugeda inglise keeles, annab palju juurde.
Teksti loeti inglise keeles
Ulmik

Noo ei olnud yldse Kingilik, kuidagi väga mage oli ja ei saanudki aru, et oli nagu õudukas või midagi taolist.Nagu mingi kuiv romaan kellegilt algajalt. Ning jälle see tõlge!! Ei suvatsenudki uurida, kes see tõlkis.Imestan, et kolm andsin.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
CyberRax

See raamat polnud nagu üldse Kingi moodi. Oli tas küll õudust ja ootamatusi, aga ikkagi oleks nagu kellegi teise kirjutatud.
Teksti loeti eesti keeles
pan Wasniewski

Ei tahaks küll minna labaseks, aga see raamatu lõpp segatud seksiga on küll täielik jama. Ideed oleks pidanud paremini realiseerima.
Teksti loeti eesti keeles
Dragofor

Lapsepõlve psühhotrauma ja raamatukogupolitseinikud. Esimene võib-olla kuulub eestlastegi maailma (kindlasti on mul endalgi mõni taoline trauma, ainult hetkel ei tule ühtegi meelde, loomulikult ei pea ma silmas seksuaalset ärakasutamist, traumasid ju palju), kuid minu teada pole meie kultuurikeskkonnas kunagi olnud juttu teisest aspektist. Vähemalt mitte minu ringkonnas. Tean, et üsna paljudes maailma riikides seesinatsed tegelased ringi tammuvad, kuid Eestimaal pole veel ühtegi kohanud. Ilmselt seepärast jäi teose sisu minu jaoks võõraks, teise maailma kuuluvaks. Ta ei muutunud osaks minust, ei muutunud reaalseks, millekski niisuguseks, mis võib-olla tõesti juhtuda võib. Ning kui see juhtub õudusromaaniga, siis on sellest tõesti kahju. Sest oma mõju saavutamiseks peaksid nad ennekõike mõjuma reaalselt.
Teksti loeti eesti keeles
Indrek Hargla

Järjekordne tõestus, et King on meisterlik stoorikuduja ja hea ninaga õuduseotsija. Nii tema teoste järgi tehtud filmide ja selle raamatu puhul eriti, tuleb tunnistada, et oskab ta asja häsiti käima lükata, tegevust pinevamaks kruttida ja põnevust koguda...ja siis jääb kogu lugu hetkeks õhku rippuma, tardub. Sõnaga, algus meeldis, siis kippus venima ja lõpuks läks päris jamaks. Ilmselt üks teisejärguline King.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Raamat tundus kuidagi nilbe. Üldiselt olen seda ka teiste SK raamatute juures tähele pannud aga siin torkas see eriti silma. Muidu sisul polnud väga vigagi.
Teksti loeti eesti keeles
Saara

Kena. Eesti kontekstis pole raamatukogupolitseiniku müüti kohanud, sellepärast jäi jutt natuke kaugeks. King on ikka väga ameerikakeskne. Aga: laiatarbepsühholoogia kasutamine on täiesti omal kohal (lagrits!). Soovitan soojalt, eesti keeles on Kingi raamatuid isegi vähe.
Teksti loeti eesti keeles
Adrifted

Adrifted arvab, et väga hea raamat oli. Lapsepõlve oli hästi tabatud, mingi mahajäetud tsirkuse laadne õhkkond jäi raamatust meelde. Väga huvitav. Jätsin raamatukogust laenatud eksemplari veidi kauemaks enda kätte, ootasin, et ehk juhtub midagi, kuid õnneks meil raamatukogupolitseinikke ei ole.
Teksti loeti eesti keeles
Kalevipoeg

Paremuselt teine eestikeelne King. Just. Selline armas lugu pisilinnast, kus palju probleeme ja madalaid instinkte. Jah, mingit filosoofiat seal kyll ei olnud, aga kas peab seda siis igasse teosesse jaguma? Teoses po~imusid mo¤usalt mitu teemat - nagu ko~igis Kingi paremais teostes. Seda kudumit, varjatult kootavat maalilikku vaipa tegelikkusest - vo~i vähemasti tegelikkuse na"htavast osast, po~imitakse kogu teose vältel yha edasi, yha keerukamalt ja keerukamalt... See on taoline raamat, mille lugemist ei jää kahetsema. Mis sellest, et käest paned ta kergendusohkega - kui vajad tugevaid tundeid, siis vo~tad selle taas pihku. V”o~i lähed siis o"o"sel kuhugi ekstreemsemasse kohta jalutama.Kuna raamatut on aga ohutum ja mugavam lugeda, siis ... näpud villi!
Teksti loeti eesti keeles
Ats Miller

Üks pisuke ideeräbal ja palju-palju juttu. Ikka seesama kitsuke maailm, minevikupaine - ja hakkabki juhtuma. Ei mingit seletust, asjad lihtsalt on üleloomulikud, muudkui käiakse tallatud radu, nii tegelaste, kui SK mõttes. Jah, on õnnestunud kirjeldusi, õhkkond päris hea, kindlasti võib keegi lugeda ja nautida, aga millalgi vist selle raamatuga tõotasin endale, et ma ei hakka enam iial oma aega SK-ga raiskama.
Teksti loeti eesti keeles
Maria Perner

Raamatukogupollarid võivad ju eestlastele võõraks jääda (ja ehk reaalsuse mõttes jäävadki!), kuid lapsepõlvehirmud on minu meelest kuidagi universaalsed. Kummitavad inimesi nii siin- kui sealpool ookeani. Raamat oleks olnud kohe mage, kui SK oleks hirmutaja lihtsaks kommionuks ristinud. Õnneks seda ei juhtunud ja lugemiselamus jäi alles. Mitte mingil juhul raisatud aeg.
Teksti loeti eesti keeles
Silver Sära

"Raamatukogupolitseinik" on minu loetud raamatutest abituim katse "hästi õudne" olla. Ja sellega on hakkama saanud autor, kelle puhul sageli kasutatakse epiteeti "Master of Horror"! Oletan ja loodan, et see romaan on naljanumber nii psühholoogide, pedofiilide, raamatukogutöötajate, politseinike kui kirjandusspetsialistide silmis.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Rätsep

Kolm miinus. Mulle ei meeldi, kui kirjanik püüab lugejat šokeerida-see on justkui üleoleva suhtumise tunnus. Lisaks kohatine sentimentaalsus ja üldine ebaoriginaalsus-võib-olla on see minu viga, ent kohati meenutas kahtlaselt Dicki "Ubikut", näiteks viidi mõlemas raamatus läbi erilend Des Moainesi-kõik see annab kokku üsna tüütu jänkikompoti.
Teksti loeti eesti keeles
AloV

Üks vastikumaid raamatuid üldse mida kunagi lugenud olen. Ja kätte võtsin ta kuna üritasin endale sisendada, et autorit (King) ei tohi vihata ühe raamatu põhjal. Võtsin siis eesmärgiks lugeda vähemalt ühe veel (esimene oli vast Misery). Ja kahjuks leidsin, et Kingi enam lugeda ei taha.Kuna raamatut lugesin ammu, siis meeles vaid seksuaalse ahistamise täpne kirjeldus ning ainuüksi selle eest madalaim võimalik hinne.
Teksti loeti eesti keeles
Bernheim

Ei olnud kohe üldse hea lugu. Algus venis ja lõpp oli väga kiire, nii et õieti ei saanudki aru, mis täpselt juhtus. Ega ei tahagi teada, kui ausalt öelda... Mitmed motiivid ja tegelaste käitumised korduvad, st neid võib kohata Kingi suurtemates raamatutes. Kordab ennast ja seda oli seetõttu - kergelt öeldes - piin lugeda. Ootasin, et lugu tiirleb rohkem raamatukogupolitseiniku ümber, aga see jäi rohkem kõrvalharuks. Kokkuvõtvalt võin öelda, et tegu nõrga looga - ma ei usu, et originaalkeeles lugemine väga palju päästaks. King on kirjutan palju head, aga samas palju s****. See kuulub viimase hulka. Üksikud positiivsed seigad olid, aga tervet lugu nad kaugeltki ei päästa.
Teksti loeti eesti keeles
Marko Kivimäe

Jälle üks nendest "ilmselt olen kunagi lugenud" tüüpi raamatutest. Kusagil keskkoolis see ilmselt näppu jäi, mälestused olid... hägusad pehmelt üteldes. Eelmine nädal jäi Haapsalus Samaaria misjonipoes näppu, vaatasin tükk aega ja mõtlesin, et kas tasub kuna seesama hägune mälestus rääkis napakast, lollakast ja lahjast Kingist. Samas 50 senti polnud palju mälu värskendamiseks. Pealegi on ka lurrivõitu King tegelikult täitsa mõnus.



Kusjuures see raamat võiks mõnes mõttes siinsetele raamatukoguhuntidele huvi pakkuda. Endal on küll raamatukogudest erandlikult head mälestused, antud juhul räägib kirjanikuhärra siis ühest väga sadistlikust tegelasest, kes muuhulgas käib ja laenutajaid, eriti lapsi, terroriseerib. Sisu poolest on raamat üsna lihtsake seega väga pikalt ei tahakski sellel peatuda. Üldiselt on see päris lahe maailm, mille King on loonud - jah, visandlik ja napp aga huvitav ikkagi.


Kusjuures raamatu alguses on ka juttu sellest, kuidas ta sellise ideeni jõudis. Päris huvitav oleks kuulata, kuidas oli elu siinkandis raamatukogudes kuue- ja seitsmekümnendatel, kas siin hirmutati lapsi, et nad raamatud alati õigel ajal tagasi tooks? Eks King teeb seda, mida ta hästi oskab - otsib (enda) minevikust välja meeldejäävaid detaile ja keerab mõnuga vinti peale. Aga eks on ka siinkandis nõuka-ajal olnud väga tumedaid toone, kasvõi kui muinasjuttude peale mõtelda.


Lugemist ei kahetse aga on kahtlemata kõige kehvem King, mida lugenud olen. Aga noh, edasi saab ainult paremaks minna.
Teksti loeti eesti keeles
x
Saara
24.01.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Saara

Mina Severus Snape´i hammustama ei hakkaks - on ju ikkagi tegu nõiajookide õpetajaga ja kes teab, mis möksi ta endale peale on määrinud... :) Aga raamat oli muidu, jah, hea. Alguse läbinämmutamine on muidugi tüütu, aga nii saavad seda lugeda ka need, kes eelmisi osasdi lugenud ei ole (ja see suurendab kindlasti müügiedukust). Ei tea, millal järgmine tuleb?
Teksti loeti eesti keeles
Saara

Minu poolt ka viis... Ei maksa oma ihadele nii kergesti järgi anda, eriti kui oled kusagil keset järve ja pikad juuksed on, tüdrukutel eriti...
Teksti loeti inglise keeles
Saara

Ei meeldinud niii väga. Vanaemad on siiski tavaliselt päris armsad. Aga vaat need vanavanaemad... Aga selles loos oli vanaema, nii et 4.
Teksti loeti inglise keeles
Saara

Normaalsed vanemad hoiavad oma lapsi ise... Või palkavad inimesest lapsehoidja (on igal juhul töökindlam, vähemalt hoiatab ette, kui läbi põlema hakkab). Aga ju siis need ameeriklased ongi imelikud.
Teksti loeti eesti keeles
Saara

Mehe kirjutatud... ja naistest. Suurepärane võimalus rämpskirjanduseks, aga vat ei ole. On üks naine, keda tema sigasorti mees järjekindlalt hirmu all hoiab, peksab, piinab jne. Ühel päeval tuleb proual mõistus pähe ja ta laseb mehe juurest jalga. Sõidab kaugesse võõrasse linna, üks sõbralik mehike bussijaamast soovitab teda kohalikku naiste varjupaika, seal saab Rose (nii on pageja nimi) tööd ja leiab isegi austaja... Ja siis jõuab ta mees talle järele. Palju laipu. Pluss Pildi Sisse Minek. Raamat on otsapidi seotud "Miseryga" ja "Dark Toweri" sarjaga - üks madwoman räägib muudkui ka-st. Aga tema elab hoopis teises kohas. Minule meeldis.
Teksti loeti inglise keeles
Saara

On punt noori. Ümberringi möllab gripp nimega Captain Trips - tuttav neile, kes "The Standi" lugenud. Tuleb hea mõte tee äärest leitud gripihaige ära põletada. Põletavad. Jutustajapoiss ei ole oma tüdrukusse eriti kiindunud, aga magada kõlbab temaga küll. Kes teab, äkki on nad viimased ellujäänud üldse...Kuna "Stand" on minu absoluutne ja kõigutamatu lemmikraamat, ei saa ühelegi sellega haakuvale loole alla viite panna. Ega tal päriselt ka midagi viga ei ole.
Teksti loeti inglise keeles
Saara

No ei meeldinud. Just selle Lovecrafti pärast. (Lovecraft ka ei meeldi)Ja need tegelased seal keldris polnud kahjuks ka kuigivõrd usutavad - kui maja on piisavalt vana, siis pole kummitusel või elaval laibal või mis nad nüüd olidki mingit probleemi elanike kõri kallale hakata, tavaliselt. Niisama seinte sees madistamine paistab eesmärgitu.
Teksti loeti inglise keeles
Saara

Jehuu, mina ei suitseta! Saavad kaks vana sõpra juhuslikult kokku. Üks näeb väga hea välja, teine nagu suitsetaja ikka. Hea välimusega kutt annab suitsumehele head nõu: mine Quitters, Inci ja nemad aitavad maha jätta. Suitsumees mõtleb, et tasuks proovida... Tegu on absoluutsete pragmaatikutega, kes annavad oma klientidele väga praktilisi põhjusi mittesuitsetamiseks (umbes nagu South Parkis: "Shut up or this cute bunny dies!!!"). Kõik jätavadki maha. Alatiseks.
Teksti loeti inglise keeles
Saara

Hea lugu. Väga hea lugu. Lapsed, paljunege ja levige nagu mais, aga need, kes jõuavad Eelistatud East kaugemale, tulgu ja ohverdagu ennast Sellele, Kes Kõnnib Ridade Taga. Ja kui midagi läheb viltu, siis lühendatakse Eelistatud Iga. Ainuke viga: lühikeseks jäi.
Teksti loeti inglise keeles
Saara

Minule nii väga ei meeldinud. Ilmselt oli viga selles, et "Night Shiftis" on teisi lugusid veel ja nood on rohkem minu maitse järgi... Mõnede relvade nimed ei ütle isegi eesti keeles midagi, saati siis inglise keeles... Aga ju sel pahal valus oli. Sellest moraal: ära mängi sõjamänge.
Teksti loeti inglise keeles
Saara

Hakkavad isa, ema, ja kaks last planeetidevahelist "jaunti" sooritama (mis iganes "jaunt" ka ei tähendaks). Isa räägib laste rahustamiseks "jaunti" leiutamisest ja sellets, et õnnelikud olid ainult need katsehiired, kes tagumik eespool läbi "jaunti" portaali torgati. Ja inimesed saavad "jauntida" ainult uimastatud olekus. Noh, pojakene on uudishimulik... Loogiline jube lõpp.
Teksti loeti inglise keeles
Saara

Enne Harry Potteri teist kooliaastat toimuvad veel mõned koolivälised sündmused, näiteks ilmub välja majahaldjas Dobby, kes on kogu raamatu üks andekamaid tegelasi, ja Weasleyd, kellel on rohkem lapsi, kui nad endale lubada saavad, röövivad Harry vastikute Dursleyde käest ära ja... Weasleyde kodu kirjeldus on ka väga armas ja hubane. Kavatsen seda raamatut soovitada igale ettejuhtuvale lapsele ja lapsemeelsele.
Teksti loeti eesti keeles
Saara

Romaan, mis polnud üldse romaani nägu. Esimese hooga (ka mina olin siis veel postpuberteetik ja natuke naiivsem kui praegu) tundus isegi peaaegu nagu päris... Ajamasin on muidugi tobedus, aga iseenesest on seda teemat - et keegi suur, tark ja hea vaatab meid ja vangutab kurvalt pead - ka kehvemini väänatud.
Teksti loeti eesti keeles
Saara

Lugesin mitu aastat tagasi ja tegelikult ei mäletagi eriti, millests eal juutu oli... Aga seda mäletan küll, et ei meeldinud. Kui uuesti pihku juhtub, siis loen veel ja püüan aru saada, miks mulle ei meeldinud ja teistele meeldib...
Teksti loeti eesti keeles
Saara

Mh, mitte ei saa aru, mis teil kõigil siin viga on. Tegu on lasteraamatuga ja 19-aastastel loikamitel pole vajagi seda lugeda - kui, siis mõnele pisivennale ette (juhul kui pisivend mingil müstilisel põhjusel ise lugeda ei oska). Muidugi on täiskavanutele igav. Aga igale normaalsele lapsele on näiteks Lovecraft igav. Või Christie. Zelaznyst rääkimata. Lapse jaoks raamatu võlu selles seisnebki, et kogu aeg juhtub midagi. Igas peatükis ootab uus ja põnev seiklus, mis on teisest väga erinev. Ja muide: film võib olla hollywoodlike efektidega, aga tehtud on ta hoopis Saksamaal - vist? Vähemalt seal neid kääbustekoopaid ja lohemulaaže näidatakse.
Teksti loeti eesti keeles
Saara

Tegu on viie pikema ja lühema jutuga, mis on kõik omavahel mõningate korduvate tegelaste kaudu seotud, samuti seob kõiki lugusid omavahel Vietnami sõja vari. King ise on selle raamatu kohta kuskil öelnud, et see on vahepala Dark Tower´i seeria neljanda ja viienda raamatu vahel. Esimene lugu on tõesti Musta Torni ja selle tasanditega (Inomnia!) üsna tihedalt seotud, teised... no ma ei tea. Teine, kolmas ja neljas lugu jätsid täiesti külmaks. Viimane meeldis jälle päris hästi. Ilmselt tuleb mõnel tuulisel novembriõhtul üle lugeda, et kskmiste juttude mõte üles leida. Mõte on kindlasti olemas.
Teksti loeti inglise keeles
Saara

Minule meeldis. Väga. Lasteraamatu jaoks on päris alguses ehk liiga palju keerutatud kuninga impotentsuse (või mis tal viga oligi?), aga teismeliste romantikahullude raamatuks kõlbab küll. Lisaks Tha Standile on lool ka täiesti otsene seos Dark Tower´i seeriaga. Olen täiesti veendunud, et kogu seda maad või mõnd naaberriiki või midagi sellest mainiti ka Dark Tower´is (pole olnud aege üles otsida, kuskohas või millal). Näiteks määratakse suunda Vana Tähe järgi ja vaibad on pärit Kashminist. Ja üldiselt on kõik Kingi viimase 15 aasta teosed omavahel otsapidi seotud. Selle raamatu ringihulkuvad poisid (ilmselt siis Thomas ja Dennis) jõuavad ka mingis Dark Tower´i osas Thunderclappi - Flaggi maale.
Teksti loeti inglise keeles
Saara

Kunagi varem istusin siin arvuti taga ja mõtlesin, et mis imelik lugu see on, mina pole "Udu" lugenud, kuidas see võimalik on? Oli küll võimalik. Nüüd leidsin poest raamatu(ajaloolise täpsuse huvides kogumiku)... ja tuli välja, et tükk aega olin millestki heast ilma olnud, isegi teadmata, et see hea olemas on. Lühidalt, meeldis.
Teksti loeti inglise keeles
Saara

Minule meeldis ka. Väga mõnus raamat. Läheb üsna ühte patta teiste Kingi esimestega - "Carriet" ja "Firestarterit" mõtlen.
Teksti loeti inglise keeles
Saara

Minule ka meeldis. Kuigi mitte ei saa aru, miks seda raamatukest mujal maailmas nii superheaks peetakse. Huumor on hea, ideed päris värsked - öökullipost! - ja stiil meenutab tõesti ühtepidi Roald Dahli ja teistpidi P.L. Traversit ( ma ei lugenud kaaneümbrist enne, kui raamat oli läbi, nii et targemate pealt mahakirjutamisega seekord tegu ei ole) ja üldse on selline mõnus lasteraamat. Milleks teismelised - arvatavasti sobib ka normaalsetele (loe arenenud) kaheksa-aastastele väga hästi. Muide kellegi eestlase - nime kahjuks ei mäleta, häbi mulle - kunagine lugu soonõid August Sarvepillist (avaldati minu mäletamist mööda "Piobneeris", või oli siis juba "Põhjanael"?) oli peaaegu sama hea, kuigi mõnevõrra ugrimugrisem.
Teksti loeti eesti keeles
Saara

Varem ei osanud seda raamatut ulmeks pidada. On teine selline... kummaline. Aga ilus. Ja huvitav. Ja masendav. Masendav nagu kõik mitteõnneliku (mis ei tähenda ilmtingimata õnnetut) lõpuga lood. Ja selle koha pealt on Jyrkal küll õigus, et tavalugeja peakolu jaoks jääb see raamat kaugeks - kuigi, kes teab, äkki suudab mõni külaulmehuviline teatud kivi enese jaoks tulnukate imeatribuudiks mõelda (sorry, supertehnikat selles raamatus ei ole!) ja leiab, et pole vigagi? Mina leian, et hea raamat on. Hea raamat autistlike joontega lapse kasvamisest 18. sajandi külaühiskonnas.
Teksti loeti eesti keeles