Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Robert A. Heinlein ·

By His Bootstraps

(lühiromaan aastast 1941)

ajakirjapublikatsioon: «Astounding Science-Fiction» 1941; oktoober [autorinimega Anson MacDonald]
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Enese ees ja järel»
antoloogia «Lilled Algernonile: Anglo-ameerika kirjanike ulmelugusid» 1976

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
30
3
0
0
0
Keskmine hinne
4.909
Arvustused (33)
Andri Riid

Jutt, mis pikki aastaid olnud eesti lugeja jaoks Heinleini parimaks stiilinäiteks. Ehkki lugu keerleb ajaparadokside ja silmuste ümber (ja teeb seda kahtlemata äärmiselt andekalt), kujutavad omaette väärtust ka karge inimsuhete kujutamine ning meeldejääv peategelane.
Teksti loeti eesti ja inglise keeles
Tundmatu Arvustaja

Selle loo eest alla "viie" panna ei saa! Tõeliselt hea lugu. Kuna jutt on saadaval ühes parimas eestikeelses ulmekogumikus "Lilled Algernonile", siis iga enesest lugupidav ulmefän lihtsalt PEAB seda lugema. Peategelase väänlemine läbi ajasilmuste ja ajaparadokside on minu meelest lahendatud nii hästi, et võiks olla eeskujuks igale sel teemal üritajale.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Avo Nappo

Ühinen eelkõnelejate kiidulauluga ja tunnen hämmastust, miks nood kaks Lilledes avaldatud juttu ikka veel -ainsad- tõlgitud Heinleini asjad on?! Mikst teda sotsialismi ajal ei tõlgitud on siililegi selge. Aga viimasel ajal? Mis veel Heinleini ajas rändamise juttudesse puutub, siis kindlasti soovitan lugeda ka juttu "All You Zombies.." Hinne on loomulikult viis.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Laur Salundi

Olen ikka mmitu mitu mitu korda heameelega läbi lugenud. Ilmselt yks minu lemmikumaid ajamasinalugusid (ega muidu pole mingi ajamasinafänn kyll tegelikult). Aga antud loos ei hakanud kyll miski häirima.
Teksti loeti eesti keeles
Jüri Kallas

«Bob Wilson ei näinud ringi kasvamist...»

Kus on ikka lugu...

See on selles Algernoni-antoloogias teine jutt, mille puhul ma imestan, et see tsensuurist läbi läks. Kusagil polnud ju mingit vihjetki kommunismi võidust, ega ka mädaneva kapitalismi kriitikat. Võimalik, et ma liialdan nüüd, aga igatahes olid «By His Bootstraps» ja «Mr Costello – Hero» kaks juttu sellest antoloogiast, mis alles sügaval perestroikajal vene keelde tõlgiti. Ülejäänud lood oli kõik ka vene keeles olemas.

Isiklikult minule jättis kõige sügavama mulje see stseen, kui Bob Wilson Ajavärava abil uuris neid kõrgemaid olendeid... ning see kuidas ta kabuhirmus põgenes, olles midagi justkui vilksamisi näinud... brrrr!!!

Ka meeldis see (kirjutamisaegse) tänapäeva ääretult realistlik kirjeldus... sihukesele tasemele tavakirjandus küll ei küüni.

Viis kõigi võimalike plussidega.
Teksti loeti eesti ja vene keeles
Jaanus Trolla

Seni loetutest üks kahest paremast ajamasina lugudest (teine on H.H. "The Technicolor Time Machine" (meeldib hoopis teisel põhjusel)).
Teksti loeti eesti keeles
Jaanis Tali

No kole küll kui iseenese käest pasunasse saad... no ja miks mitte vastu anda ... iseendale. Ja kui veel lõpux välja tuleb, et oled ise kisma kõrvalt algatanud ... ....Parim ajamasina lugu jah.
Teksti loeti eesti keeles
Ats Miller

Mis muud kui korrata - parim ajamasinalugu! Üks vähestest, mis usutavalt ja loogikavigadeta kokku on pandud. Ka on mõnus kogu jutu stiil ja tegelanegi üsna inimlik.
Teksti loeti eesti keeles
Chris

Huga-huga! Viis tuleb siit küll lausa telegrammiga. Lugu, mis on minu silmis aja jooksul aina paremaks ja paremaks läheb. Kui nüüd päris aus olla, siis väiksest peast see mulle eriti ei meeldinud, AGA, seda rohkem meeldib see mulle praegu. Algernon on üldse üks nendest raamatutest, mida ikka aeg-ajalt kapist välja võtad ja siis ka mõnuga loed. Nii et müts maha nii Algernoni kui ka Heinleni ees.
Teksti loeti eesti keeles
Indrek Hargla

Tuli äkki tahtmine see jutt veelkord läbi lugeda ja talle see viis siia kirja panna.Tahan vaid seda öelda, et veidral kombel tegi RAH selle looga vist karuteene, kõigile neile, kes ajateemat hiljem käsitlema on asunud. Pole enam millestki kirjutada! (OK, liialdasin veidi). Jah, need kõrged olendid, kaabutrikid ja ajasügavustesse kaduv kauneim tütarlaps...
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

See lugu on ilukirjandusliku elegantsi musternäidiseks. On vähe asju, mis oleksid lahendatud sedavõrd kauni täiuslikkusega! Kahtlemata parim ajamasina lugu, mida olen lugenud ning selle kõrval suurepärane kirjanduslik saavutus.
Teksti loeti eesti keeles
Kalevipoeg

OK, lugu ON heasti kirjutatud. Samas kipub mõte teda kogu aeg võrdlema isegi paradoksaalsema "All you Zombies"`iga ja need on siiski üsna võrdsed lood. Sel ajal, kui angloameerika ulmet oli raskem kätte saada, oli tegemist kindlasti viieväärilise tippteosega, aga nüüdsel ajal, kus kirjandust rohkem kätte saada, kipub mõte üle nelja andmisel tõrkuma. Mille eest rohkem? Kas selle eest, et eesti keelde tõlgitud? Oi, aga tõlgitud on ju ka praaklugemisvara... Neli on aga tugev. Kümnepunktisel skaalal oleks see kaheksa, ja samas vaimus edasi. Miks neli, aga mitte viis? Mulle endale näis, et lugu kippus lõpu poole, kui tegelane enam ainult iseennast ei kohanud, veidikene lohisema, seda isegi esimesel lugemisel.
Teksti loeti eesti keeles
Ray D. Noper

Mis teha, kui ma poleks seda juttu lugenud, poleks ma praegu siin kirjutamas. Ulmehuviliseks sain ma just tänu selle jutu lugemisele, kuna just siis tekkis huvi segaste ajaprobleemide vastu ning - ka teiste ulmejuttude vastu. Seetõttu tugev 5.
Teksti loeti eesti keeles
Adrifted

Ajamasinad ja ajaparadoksid on minu üks lemmikmotiive ulmekirjanduses. See tekst andis omal ajal kõvasti nuputamist--et kuidas ikkagi see sai nii olla. Kuid sai! Ei ole muud öelda, kui et Heinleini kujutatud ajasilmused on midagi haruldaselt head.
Teksti loeti eesti keeles
Enn Veevo

Lugesin seda lugu üsna poisikesena, küll võttis alles aega, et "süsteemile pihta saada" :) Ajamasina suhtes ühinen eelpool toodud arvamustega
Teksti loeti eesti keeles
Tarts

Lugu, millel peaks olema kyljes silt "Alla 12 eluaasta keelatud". Olin vist yheksa aastane tatikas, kui seda lugesin ja usun, et sellest sai mu isklik arunatuke ysna k6va matsu - lihtsalt ei j6udnud loogikale järgi. Uuesti söandasin seda lugeda alles u 14. aastaselt ja siis polnud enam väga viga, sai hakkama kyll ja ilgelt hea oli. Mind see teiste ajas rändamiste juurest eemale ei peletanud: hea ajaviide ja tugev m6ttelend ju ikka ära kuluvad isegi kui teemal juba tugev käsitlus olemas. Peakski asja uuesti yle lugema, sest kuigi mulje ei ole tuhmunud, on eelmisest lugemisest pea 10aastat möödas.
Teksti loeti eesti keeles
Eevur Tumm

Väga hea lugu! Esimene lugu, mis ajaparadoksidest kunagi kätte sattus ja rabas eelteismelise kujutlusvõimet võimsalt. Praegu olen küll paraku seda meelt, et eksisteerib kas aeg või ajarännud:(. Ja et selliseid muna-kana, ette-taha ajaparadokse vist ikka olla ei saa... Nojah, see polegi tähtis. Jutule pole ette heita. Lisaboonuseks oli koht, kus Bob Wilson sai kõrgematelt olenditelt emotsionaalse nätaka, milleks ta sama kohane kui auster viiulit mängima. Nii võimsalt see jutt mulle isegi ~10 aastasena ei mõjunud, aga võimsalt küll, pole tal hiljemgi viga olnud.
Teksti loeti eesti keeles
Krafinna de Kraax

Alustada tuleks sellest, et lugesin seda juttu 10-12 aastasena. Lugesin sellepärast, et alustasin Asimovist, lugesin joonega läbi jutu vihmaplaneedist, tondist, roboteist ning mehe ja hiire loo. Ja siis tuli see lugu. Alustasin mitu korda, aga kuna jutt oli võimatult igav, ei suutnud lõpuni lugeda.
Muidugi võib öelda, et oma viga, mis tast siis nii vara kätte võtsid... Aga juhtus. Ja seetõttu ei saa Heinlein hoolimata oma meisterlikkusest paremat hinnet. Ei tahtnud juttudest üle hüpata, ja nii see jäigi... Edasi lugesin alles nüüd. Ja seetõttu jäi tookord lugemata karujutt ja veel mõndagi hääd... Kahju. Just selle kahju pärast ei saa ma hinnata seda juttu kõrgemalt. Emotsioonid, mis teha...
Teksti loeti eesti keeles
Agnes Tammik

Esimesi, ja siiani parimate hulka kuuluv, ajaparadokse käsitlevaid jutte. Ajab aju ikka tõeliselt sõlme, kui üritad sellele kaasa mõelda...
Teksti loeti eesti keeles
Olev Toom

Nii hea ajasrännu-lugu, et hakka seda võimalust või uskuma. Ja kui mõned kogumikus "Lilled Algernonile" esinenud jutud on siin Baasis saanud pisut kõrgema hinde 1976. aastal eesti keeles ilmumise eest, siis "By His Bootstraps" on viit selletagi väärt.
Suur tulevik...
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
x
Saara
24.01.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Saara

Mina Severus Snape´i hammustama ei hakkaks - on ju ikkagi tegu nõiajookide õpetajaga ja kes teab, mis möksi ta endale peale on määrinud... :) Aga raamat oli muidu, jah, hea. Alguse läbinämmutamine on muidugi tüütu, aga nii saavad seda lugeda ka need, kes eelmisi osasdi lugenud ei ole (ja see suurendab kindlasti müügiedukust). Ei tea, millal järgmine tuleb?
Teksti loeti eesti keeles
Saara

Minu poolt ka viis... Ei maksa oma ihadele nii kergesti järgi anda, eriti kui oled kusagil keset järve ja pikad juuksed on, tüdrukutel eriti...
Teksti loeti inglise keeles
Saara

Ei meeldinud niii väga. Vanaemad on siiski tavaliselt päris armsad. Aga vaat need vanavanaemad... Aga selles loos oli vanaema, nii et 4.
Teksti loeti inglise keeles
Saara

Normaalsed vanemad hoiavad oma lapsi ise... Või palkavad inimesest lapsehoidja (on igal juhul töökindlam, vähemalt hoiatab ette, kui läbi põlema hakkab). Aga ju siis need ameeriklased ongi imelikud.
Teksti loeti eesti keeles
Saara

Mehe kirjutatud... ja naistest. Suurepärane võimalus rämpskirjanduseks, aga vat ei ole. On üks naine, keda tema sigasorti mees järjekindlalt hirmu all hoiab, peksab, piinab jne. Ühel päeval tuleb proual mõistus pähe ja ta laseb mehe juurest jalga. Sõidab kaugesse võõrasse linna, üks sõbralik mehike bussijaamast soovitab teda kohalikku naiste varjupaika, seal saab Rose (nii on pageja nimi) tööd ja leiab isegi austaja... Ja siis jõuab ta mees talle järele. Palju laipu. Pluss Pildi Sisse Minek. Raamat on otsapidi seotud "Miseryga" ja "Dark Toweri" sarjaga - üks madwoman räägib muudkui ka-st. Aga tema elab hoopis teises kohas. Minule meeldis.
Teksti loeti inglise keeles
Saara

On punt noori. Ümberringi möllab gripp nimega Captain Trips - tuttav neile, kes "The Standi" lugenud. Tuleb hea mõte tee äärest leitud gripihaige ära põletada. Põletavad. Jutustajapoiss ei ole oma tüdrukusse eriti kiindunud, aga magada kõlbab temaga küll. Kes teab, äkki on nad viimased ellujäänud üldse...Kuna "Stand" on minu absoluutne ja kõigutamatu lemmikraamat, ei saa ühelegi sellega haakuvale loole alla viite panna. Ega tal päriselt ka midagi viga ei ole.
Teksti loeti inglise keeles
Saara

No ei meeldinud. Just selle Lovecrafti pärast. (Lovecraft ka ei meeldi)Ja need tegelased seal keldris polnud kahjuks ka kuigivõrd usutavad - kui maja on piisavalt vana, siis pole kummitusel või elaval laibal või mis nad nüüd olidki mingit probleemi elanike kõri kallale hakata, tavaliselt. Niisama seinte sees madistamine paistab eesmärgitu.
Teksti loeti inglise keeles
Saara

Jehuu, mina ei suitseta! Saavad kaks vana sõpra juhuslikult kokku. Üks näeb väga hea välja, teine nagu suitsetaja ikka. Hea välimusega kutt annab suitsumehele head nõu: mine Quitters, Inci ja nemad aitavad maha jätta. Suitsumees mõtleb, et tasuks proovida... Tegu on absoluutsete pragmaatikutega, kes annavad oma klientidele väga praktilisi põhjusi mittesuitsetamiseks (umbes nagu South Parkis: "Shut up or this cute bunny dies!!!"). Kõik jätavadki maha. Alatiseks.
Teksti loeti inglise keeles
Saara

Hea lugu. Väga hea lugu. Lapsed, paljunege ja levige nagu mais, aga need, kes jõuavad Eelistatud East kaugemale, tulgu ja ohverdagu ennast Sellele, Kes Kõnnib Ridade Taga. Ja kui midagi läheb viltu, siis lühendatakse Eelistatud Iga. Ainuke viga: lühikeseks jäi.
Teksti loeti inglise keeles
Saara

Minule nii väga ei meeldinud. Ilmselt oli viga selles, et "Night Shiftis" on teisi lugusid veel ja nood on rohkem minu maitse järgi... Mõnede relvade nimed ei ütle isegi eesti keeles midagi, saati siis inglise keeles... Aga ju sel pahal valus oli. Sellest moraal: ära mängi sõjamänge.
Teksti loeti inglise keeles
Saara

Hakkavad isa, ema, ja kaks last planeetidevahelist "jaunti" sooritama (mis iganes "jaunt" ka ei tähendaks). Isa räägib laste rahustamiseks "jaunti" leiutamisest ja sellets, et õnnelikud olid ainult need katsehiired, kes tagumik eespool läbi "jaunti" portaali torgati. Ja inimesed saavad "jauntida" ainult uimastatud olekus. Noh, pojakene on uudishimulik... Loogiline jube lõpp.
Teksti loeti inglise keeles
Saara

Enne Harry Potteri teist kooliaastat toimuvad veel mõned koolivälised sündmused, näiteks ilmub välja majahaldjas Dobby, kes on kogu raamatu üks andekamaid tegelasi, ja Weasleyd, kellel on rohkem lapsi, kui nad endale lubada saavad, röövivad Harry vastikute Dursleyde käest ära ja... Weasleyde kodu kirjeldus on ka väga armas ja hubane. Kavatsen seda raamatut soovitada igale ettejuhtuvale lapsele ja lapsemeelsele.
Teksti loeti eesti keeles
Saara

Romaan, mis polnud üldse romaani nägu. Esimese hooga (ka mina olin siis veel postpuberteetik ja natuke naiivsem kui praegu) tundus isegi peaaegu nagu päris... Ajamasin on muidugi tobedus, aga iseenesest on seda teemat - et keegi suur, tark ja hea vaatab meid ja vangutab kurvalt pead - ka kehvemini väänatud.
Teksti loeti eesti keeles
Saara

Lugesin mitu aastat tagasi ja tegelikult ei mäletagi eriti, millests eal juutu oli... Aga seda mäletan küll, et ei meeldinud. Kui uuesti pihku juhtub, siis loen veel ja püüan aru saada, miks mulle ei meeldinud ja teistele meeldib...
Teksti loeti eesti keeles
Saara

Mh, mitte ei saa aru, mis teil kõigil siin viga on. Tegu on lasteraamatuga ja 19-aastastel loikamitel pole vajagi seda lugeda - kui, siis mõnele pisivennale ette (juhul kui pisivend mingil müstilisel põhjusel ise lugeda ei oska). Muidugi on täiskavanutele igav. Aga igale normaalsele lapsele on näiteks Lovecraft igav. Või Christie. Zelaznyst rääkimata. Lapse jaoks raamatu võlu selles seisnebki, et kogu aeg juhtub midagi. Igas peatükis ootab uus ja põnev seiklus, mis on teisest väga erinev. Ja muide: film võib olla hollywoodlike efektidega, aga tehtud on ta hoopis Saksamaal - vist? Vähemalt seal neid kääbustekoopaid ja lohemulaaže näidatakse.
Teksti loeti eesti keeles
Saara

Tegu on viie pikema ja lühema jutuga, mis on kõik omavahel mõningate korduvate tegelaste kaudu seotud, samuti seob kõiki lugusid omavahel Vietnami sõja vari. King ise on selle raamatu kohta kuskil öelnud, et see on vahepala Dark Tower´i seeria neljanda ja viienda raamatu vahel. Esimene lugu on tõesti Musta Torni ja selle tasanditega (Inomnia!) üsna tihedalt seotud, teised... no ma ei tea. Teine, kolmas ja neljas lugu jätsid täiesti külmaks. Viimane meeldis jälle päris hästi. Ilmselt tuleb mõnel tuulisel novembriõhtul üle lugeda, et kskmiste juttude mõte üles leida. Mõte on kindlasti olemas.
Teksti loeti inglise keeles
Saara

Minule meeldis. Väga. Lasteraamatu jaoks on päris alguses ehk liiga palju keerutatud kuninga impotentsuse (või mis tal viga oligi?), aga teismeliste romantikahullude raamatuks kõlbab küll. Lisaks Tha Standile on lool ka täiesti otsene seos Dark Tower´i seeriaga. Olen täiesti veendunud, et kogu seda maad või mõnd naaberriiki või midagi sellest mainiti ka Dark Tower´is (pole olnud aege üles otsida, kuskohas või millal). Näiteks määratakse suunda Vana Tähe järgi ja vaibad on pärit Kashminist. Ja üldiselt on kõik Kingi viimase 15 aasta teosed omavahel otsapidi seotud. Selle raamatu ringihulkuvad poisid (ilmselt siis Thomas ja Dennis) jõuavad ka mingis Dark Tower´i osas Thunderclappi - Flaggi maale.
Teksti loeti inglise keeles
Saara

Kunagi varem istusin siin arvuti taga ja mõtlesin, et mis imelik lugu see on, mina pole "Udu" lugenud, kuidas see võimalik on? Oli küll võimalik. Nüüd leidsin poest raamatu(ajaloolise täpsuse huvides kogumiku)... ja tuli välja, et tükk aega olin millestki heast ilma olnud, isegi teadmata, et see hea olemas on. Lühidalt, meeldis.
Teksti loeti inglise keeles
Saara

Minule meeldis ka. Väga mõnus raamat. Läheb üsna ühte patta teiste Kingi esimestega - "Carriet" ja "Firestarterit" mõtlen.
Teksti loeti inglise keeles
Saara

Minule ka meeldis. Kuigi mitte ei saa aru, miks seda raamatukest mujal maailmas nii superheaks peetakse. Huumor on hea, ideed päris värsked - öökullipost! - ja stiil meenutab tõesti ühtepidi Roald Dahli ja teistpidi P.L. Traversit ( ma ei lugenud kaaneümbrist enne, kui raamat oli läbi, nii et targemate pealt mahakirjutamisega seekord tegu ei ole) ja üldse on selline mõnus lasteraamat. Milleks teismelised - arvatavasti sobib ka normaalsetele (loe arenenud) kaheksa-aastastele väga hästi. Muide kellegi eestlase - nime kahjuks ei mäleta, häbi mulle - kunagine lugu soonõid August Sarvepillist (avaldati minu mäletamist mööda "Piobneeris", või oli siis juba "Põhjanael"?) oli peaaegu sama hea, kuigi mõnevõrra ugrimugrisem.
Teksti loeti eesti keeles
Saara

Varem ei osanud seda raamatut ulmeks pidada. On teine selline... kummaline. Aga ilus. Ja huvitav. Ja masendav. Masendav nagu kõik mitteõnneliku (mis ei tähenda ilmtingimata õnnetut) lõpuga lood. Ja selle koha pealt on Jyrkal küll õigus, et tavalugeja peakolu jaoks jääb see raamat kaugeks - kuigi, kes teab, äkki suudab mõni külaulmehuviline teatud kivi enese jaoks tulnukate imeatribuudiks mõelda (sorry, supertehnikat selles raamatus ei ole!) ja leiab, et pole vigagi? Mina leian, et hea raamat on. Hea raamat autistlike joontega lapse kasvamisest 18. sajandi külaühiskonnas.
Teksti loeti eesti keeles