Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Jules Verne ·

Voyages et aventures du capitaine Hatteras

(romaan aastast 1866)

ajakirjapublikatsioon: «Magasin d`Education et de Recreation» nr. 1 (20. märts 1864) - nr. 42 (5. detsember 1865)
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Kapten Hatterase seiklused», Tallinn, ERK, 1960 (Seiklusjutte maalt ja merelt)
«Kapten Hatterase seiklused», Tallinn «Birgitta» 1994

Hinne
Hindajaid
6
7
4
0
1
Keskmine hinne
3.944
Arvustused (18)
Laur Salundi

Päris normaalne seiklusjutt, nagu ikka Vernele kohane. Ega seal teab mis fantastikat olegi, ainult natuke (geogr.). Ja nagu Verne tegelased ikka, ilma kõhklemata oma eesmärkide poole, aga seda muidugi tunduvalt paremas stiilis kui näiteks nõukogude autorid. Kuhu siis seekord? Eks ikka põhjanabale (maniakaalse) kapteni Hatterase juhtimisel, kes tahab olla esimene inimene põhjanabal. Kogemata see tal ei õnnestunudki seoses mõningate (omaaegsete) geoloogiliste jõudude tulemusena. Seiklusjutte Verne oskab kirjutada, nii et pole muud vaja tehagi kui ainult lugeda. Siis kui ta neid jutte kirjutas, olid need ilmselt väga julged fantaasiad, aga nüüd, peale peaaegu poolteise sajandi möödumist jäävad neist ainult seiklusjutud järele.
Teksti loeti eesti keeles
Alari Rajande

Pole just päris ulmekas, aga igaljuhul üpris huvitav. Ise hindan seda Verne paremuselt teiseks teoseks, esimene on "Saladuslik saar". Ja tegelikult on ülalkirjutaja kõik juba ära öelnud. P.S! Kuna T. Tennisberg jõudis sama minuti sees siia ette juba ühe arvamuse juurde lisada, siis teadmiseks, et ülalkirjutaja all on mõeldud L. Salundit.
Teksti loeti eesti keeles
Andri Riid

Jules Verne lugemiseks on kahtlemata sobivaim selline muretu mürsikuiga. Siis tunduvad kirjaniku poolt esiletoodud faktid (mille rohkuse tõttu võib venda ka poole kohaga teaduste populariseerijaks pidada) huvitavate ja kirjeldatud juhtumised seiklustena. Verne loomingust meenuvad esileküündivamatena minule eelkõige ''Viieteistkümneaastane kapten'' kui ehe seikluslugu ja ''Saladuslik saar'' kui hariv robinsonaad, aga mitte käesolev raamat, mis on säratu ekspeditsioonipäevik, nagu seda enamus prantslase teoseid kipub olema. Ja neid on palju!
Teksti loeti eesti keeles
Jüri Kallas

Esiteks: "Kapten Hatterase seiklused" ON ulmeromaan. Kuulub sihukesse ulme alaliiki, nagu geograafiline ulme. Tuletan meelde, et romaani ilmumise ajaks polnud keegi põhjapoolusel käinud, ega ka teadnud, mis seal on. Pikalt siin jahuda pole mõtet, ütleks vaid niipalju, et antud romaan on (minuloetuist) kõige vähem teenager'likum. Ütlen ausalt, et esmalugemisel oli see romaan harjumatult sünge ja peletav. Teisel lugemisel (märksa vanemas eas) hakkas meeldima ning tõtt öelda pean ma seda romaani Jules Verne'i loomingu tipuks. Sedamoodi jah. Soovitan tõesti lugeda, sest kardan, et õrnas nolgieas jäi see raamat paljudel tähelepanuta. Tal oli ju üsna mittemidagiütlev kaanekujundus ning sisu võis ka ju üsna eemaletõukav tunduda (inimsöömise võlud jne.). Tõesti soovitan.
Teksti loeti eesti keeles
Tundmatu Arvustaja

JV kirjutas kahte sorti kummalisi teekondi: ulmelisemaid ja vähem ulmelisemaid. See siin pole peaaegu et üldse ulmeline. Klassikalises mõttes. Tegemist on kunagi nii õitsva geograafilise ulmega. Nukraks tegev meenutus ajast kui Maa oli veel NII suur... ja kuidas ta muutus ikka pisemaks ja pisemaks. Kuna raamat on eesti keeles olemas ja hästi kirjutatud, siis lugemisele kulutatud aeg maha visatud nüüd küll ei ole.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
AR

Minule meeldis. Selline stiil sobib JV. Isegi raamatu pikkus ei häirinud ning lõpp oli väga Jules Vernelik.
Teksti loeti eesti keeles
Adrifted

Lugesin enne keskkooli ja ei meeldinud sugugi. P6hjanaba avastamine on mu jaoks suhteliselt igav teema. Verne raamatutest k6ige vähem imponeerinud teos.
Teksti loeti eesti keeles
Taivo Rist

Ma pole nõus, et see on Verne`i peateos. Häirib doktor Clawbonny, kes oli ilma nõrkusteta supermees, vahest MacGyveri esiisa. Duk oli superkoer: sai kõigest aru, ainult ei rääkinud.

Raamat rajaneb mitmele väärale hüpoteesile. Miks läks tee poolusele üle külmapooluse? Kui eksisteeriks jäävaba polaarookean ning kaks külmapoolust Kanadas ja Siberis, saaks sõita sinna suvel laevaga ilma üldse talvitamata, muidugi mitte Kanadast, vaid meridiaanilt, mis on mõlemast külmapoolusest kaugel, Teravmägedelt siis. Niisuguse asja vältimiseks tuleks külmapooluste arvu suurendada veelgi, ainult kuhu neid paigutada? Ja üle "külmapooluse" läks Hatteras sellepärast, et see oli kõige kergem tee, järelikult külmapoolus polnudki seal... Ka magnetpooluse asukoht, mida peaks ju saama välja arvutada isiklikult kohal käimata, oli liiga valesti pandud.

Veider, et kogu Liverpoolis polnud kedagi, kes ei arvanud ära reisi otstarvet ega kaptenit. Laev on määratud sõitma polaarvetes, jah. Milline on sihtmärk polaaraladel, mida ei või avaldada? Kes on see kapten, kes on rikas, kuid peab hoiduma salajasse, sest muidu ei saaks ta meeskonda kokku? Valikuvõimalus kummagi küsimuse osas on äärmiselt piiratud...

Niisuguste, juba Verne`i ajal nähtavate puuduste tõttu ei tule viit kuidagi välja. Raamatus sisalduvate vooruste pärast 4-.
Teksti loeti eesti keeles
Ats Miller

Siit hakkab JV alles kujunema selleks, mis ta oli. Huvitav, kas autor sai ka omal ajal kriitikutelt pähe juba eespool mainitud loogikavigade eest? Sai seda teismelisena loetud, ei köitnud siis, ei köida eriti nüüd.

Ja ega ta rangelt võttes ulme ka ei ole.
Teksti loeti eesti keeles
Madis Veskimeister

Meenutusena nooruspäevist.

Eel kirjutanul on õigus, polnud kõitev! Aga see on mulle meelde jäänud kui üks vähestest Verne`idest, kus veidi kurb lõpp - hulluks läinud Hatteras. Ning jää ja meri ja jää ...
Säärase pikka teekonna otsa ei imesta ...

Ning see teeb raamatu unikaalsemaks ja paremaks kui paljud teised Verneid!
Teksti loeti eesti keeles
Ingvar Savasson

Verne`ile kohaselt hea seiklutt. Hakkab algusest peale kaasa kiskuma. Loodud on mõnus salapära laeva ja selle kapteni ümber. Äärmiselt lõbusad on seigad koera -Duki ja meeskonna vahelisest läbisaamisest. Samas on kapteni isik aimatav. Haaravalt on kirjeldatud ka kapteni pingutusi tema tungimisel põhjapooluse suunas. Raamatu lõpuosa kaldub traagiliseks,kapten Hatterase hullumeelsus mõjub kuidagi nukralt -irooniliselt tema suure saavutuse tähistamise taustal.Kokkuvõtteks paneks nelja , kunas pole minu meelest Verne`i parimate tööde hulgas .
Teksti loeti eesti keeles
Lauri Heinsalu

Seegi on rohkem reisikirjeldus kui ulme aga saab hakkama. Raamat oli lahe, hästi kirjutatud ja loetav. Lõpp oli kurvapoolne, et Hatteras ikka ei jõudnud oma sihile ja läks hulluks aga juhtub ka parimatel. Lugu oli huvitav ja igal sammul tabas üllatus. Klassika.
Teksti loeti eesti keeles
Olev Toom

Baas on ikka pull asi. Nüüd hakkasin avastama asju, mis enam kui poole sajandi eest loetud, kuid siin ikka arvustamata.
 
Eelmistele arvustustele midagi lisada pole, ainult hinne.
Teksti loeti eesti keeles
x
AR
1983
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
AR

Eesti keeles on raamatu pealkirjaks "Ajarännak".Enne lugema hakkamist ei uurinud ma raamatu tausta ning üllatus oli suur, kui selgus, et tegemist on triloogia esimese raamatuga. Raamatu tiitellehel ega ka sisukokkuvõttes viidet sellele ei olnud. Nii et tuleb oodata veel mõned aastad triloogia järgmisi raamatuid.Raamatu eestikeelne pealkiri on minu meelest natukene ebaõnnestunud, kuid sellest ei tasu ennast häirida lasta. Tegemist on üsna huvitava lähenemisega erinevate ajahetkede üksteisega põimumisele, inimeste kehavälisele kogemusele ning sellele miks neandertaallased ca 40 000 aastat tagasi välja surid. Sisu on üsna kaasahaarav ning pinge ei kao raamatu esimestest lehekülgedest kuni viimasteni. Tegelkult isegi mitte viimasel, sest tegemist on triloogiaga.Minule raamat meeldis ning ootan põnevusega järgmist osa.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Tüüpiline Tarzani stiilis raamat. Loed selle ühe hingetõmbega läbi ning pärast mõtled, mis siin siis ikka nii erilist oli.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Kirjanik julges kirjutada kuidas "maailma tsiviliseeritumad inimesed" nö inglased muutusid teatud aja möödudes, vastavates tingimustes muidugi, metslasteks. Kindlasti ei ole Golding mingi marurahvuslane ega ülista inglaseks olemise ülimust. Sisu on üpris korralik ning ma usun, et ta vääris Nobeli preemiat.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Hea asi oli. Lugesin raamatu ühe hingetõmbega läbi. Muidugi olen ka paremaid lugenud aga see meeldis mulle väga. Nõustun ka Katariinaga, sest raamatu tagakaanel asuv lühikirjeldus oli küll pettev.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Algus hea, lõpp langes ära. Kui oleks olnud vastupidi poleks läbi lugenud. Vahepeal kasvab asi juba üle mõistuse.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Pole viga. Üpris kiiduväärt teos. Algus läks vaevaliselt, kuid viimased sada lehekülge olid päris põnevad. Mõnele mehele võis see teos tunduda küll liiga diskrimineeriv või tema mehelikku uhkust riivav, kuid see ei heida küll raamatule halba varju. Ühiskond on üsna omapärane. Naised valitsevad, teenijamehed annavad nõu ja abistavad. Sõdurid elavad oma elu garnisonis. Sõdurid on täielkult poliitilisest elust eraldatud, neid ei lasta võimu juurde kuna kardetakse uut kohutavat ja laastavat sõda nagu selleks oli nn. vaplus. Kuna naised üksi ei saa ka hakkama, peavad teenijamehed täitma selles osas meeste rolli. Nemad on ka naiste laste isad. Teenijamehed on saanud ka sõdurikoolituse, kuid lahkusid omal soovil garnisonist 15. eluaastal.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Hea raamat. KETTAMAAILM on muidugi midagi teisest klassist, kuid VAIBARAHVAS on hoopis midagi uut. Elu vaibal - tõesti huvitav mõte. Veidi kummitab sarnasus Tolkieniga aga see ei mängi minu arvates siin erilist rolli. Raamat paneb ennastki küsima, mis asi see elu siis ikkagi on. Üks asi meeldis mulle veel. Siin esitati küsimus, kas me siis ise ka kunagi rahus saame elada. Ikka ja jälle tekib mõni sõjakolle ning suurriigid relvastuvad pidevalt. Kas siis meie saame ka kunagi rahu maailma. Dumiidi keisririik juba oli selle poole teel.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Eriti isukalt ausaltöelda raamatut ei lugenud. Ja raamatupõletamine on Bradburyle vist tõsiselt hinge läinud. Inimesed on allakäinud, lõbutsevad nii kuis hing lubab. Mõelda inimesed ei tohi. Riik hoolitseb inimeste eest. Lõpuks hakkab Montag mõtlema, et mis elu see selline on ja satub seadustega pahuksisse.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Täitsa loetav ja põnev raamat. See ajavahele minek oleks võinud ära jääda aga muidu täitsa normis. Nojah veel see raamatu pikkus, oleks võinud olla veidikene lühem F`lar oli ka üpris mõnus tegelane koos Lessaga. Negatiivseid tegelasi peale Faxi praktiliselt ei olnud. Tema sai juba üsna alguses surma. Põhiliselt keskendutakse siiski võitlemisele sissetungijatega Punaselt Tähelt. Ma ootan põnevil järgmisi Anne McCaffrey raamatuid.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Juba parem kui "Võlukunsti värv". Juba toimus selline konkreetsem tegevus, mitte nagu esimeses osas, kus ei olnud sellist keskset sündmustikku. Lõpp oleks võinud olla veel põnevam ja muljetavaldavam.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Kindlasti parem kui teised Kettamaailma osad. Raamat muutus järjest põnevamaks. Pratchett on vist selline kirjanik, kes õpib tehtud vigadest ja üritab igat järgnevat teost paremaks teha kui eelnev oli. Ootan põnevusega järgmisi Pratchetti raamatuid. Raamatus võis olla vihje sellele, et ei tohi leppida oma saatusega vaid kogu aeg edasi võitlema ja püüdlema. Ega kõik siin ilmas pole saatuse poolt määratud. Inimene kujundab iseenda saatust. Mort oli selline karakter, kes ei leppinud tulevaga ja võitles isegi Surma endaga.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Ausalt öeldes ei ole see minu Ray Bradbury lemmikteos. See on küll omapärane aga mõned novellid sarnanevad Wellsiga. Näiteks nagu tuulerõuged marslastel.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Vahepeal meenutas Tolkieni. Kuskil läks asi jälle nii segaseks, et pidin mitu korda tähelepanelikult lugema, et arus saada. Muidu igati korralik raamat. Muidugi oli siin igasuguseid uusi väljendeid ja sõnu, millest vist ei pidanudki aru saama.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Päris hea muinasjutt. "Kääbikule" jääb alla. Tegevus keerleb ühe sõrmuse ümber, mida vajab kurjus, et saavutada täielik võim. Seda sõrmust aga valdab parasjagu kääbik Frodo. Kohati muutub jutt venivaks. Viimane osa triloogiast oli kõige parem.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Väga hea teos. Stephen King on näidanud, et ta on ka midagi muud kui ainult ulmekirjanik. Annie Wilkes on tõeliselt õudne kuju. Ja veel Paul Sheldon peab üle elama sellise õuduse nagu on Annie Wilkes. Kõige vastikum koht oli amputeerimine - see oli tõeliselt vastik koht. Väljendid olid ka raamatus head (kolearmas, räpalind jt.). Tekkis ehtne Annie Wilkesi tunne.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Väga hea lugu, mida on üsna põnev lugeda. Lapsepõlve koletiste elluärkamine on vist kõige kohutavam asi, mis sinuga juhtuda võib.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Mitte just lemmik Lingreni teos. Filmi ei vaadanud ka just suure huviga. See oleks võinud olla "Vennad Lõvisüdamed" taoline raamat. Kohati läks üpris igavaks. Lõpuni sai vähemalt loetud ja "4" panen sellepärast, et Lindgren on lihtsalt hea.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Lindgren on parim lastekirjanik. Raamat oli huvitav ja põnev. Film oli ka hea. Eriti jäi meelde paanimuusika.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Minule küll meeldis. Iseloomulik on palju vägivalda aga ikkagi üks parimaid ERB teoseid. Lugu sellest kuidas hukkunud sõjalendur satub tundmatule planeedile, kus sõdivad omavahel kaks linna.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Pealkiri tõmbab ligi, kuid pärast läbilugemist sain aru, et ega ta teistest Marsi raamatutest ei erine.
Teksti loeti eesti keeles